Antonie Soonpää ← Soonberg

• Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Antonie_Soonp%C3%A4%C3%A4 Antonie Soonpää (neiuna Antonie Adamson; 25.juuli/5. august 1898 Luke, Nõo kihelkond, Tartumaa – 20. jaanuar 2006 Los Angeles, USA) oli Eesti pikaealine, kes suri 107-aastaseks saanuna., olles sel hetkel maailma vanim eestlane.

Oli abielus riigikontrolöri Karl Soonpääga 1923.

30. juunil sängitati 62 aastat paguluses elanud ja vanima eestlase tiitlit kandnud Antonie Soonpää tuhaurn Elva kalmistule oma abikaasa Karl Soonpää kõrvale. “See oli vanaema enda soov, et saaks puhkama kodumaa mulda, vanaisa kõrvale,” ütles tänavu 19. jaanuaril USAs 108. eluaastal surnud vanamemme tütretütar Linda Kaskla. Antonie Soonpää (neiuna Adamson) sündis 1898. a 5. augustil (vana kalendri järgi 25. juulil) Lõuna-Tartumaal Luke külas taluperes. Pagulasetee võttis kolme lapse ema, punavõimu poolt maha lastud riigikontrolöri Karl Soonpää lesk ette 1944. a sügisel. Saksamaa põgenikelaagrist jõudis naine koos laste ja tema peres kasvanud õetütrega USAsse Minnesotasse. “Elurõõmus vanaema teenis Ameerikas elatist õmbleja ja pagarina. 1965. aastast elas ta meie peres Los Angeleses, oli hea lapsehoidja meie pere neljale lapsele,” rääkis algkooliõpetajana töötav Linda Kaskla. Tütretütar mäletab hella loomuga tragi memme ajast, mil ta ise oli neljane. Vanaema laulis palju ja jutustas lastelastele oma elust Eestis. “Veel kõrges eas tegi memm palju käsitööd, ilusaid vaipu. Tema üks kirgedest oli ka bridžimäng. Ta oli väga sirgeselgne naine,” meenutas lapselaps. Kõrge eani rõõmsameelne püsinud memm loobus Eesti kodakondsuse tagasinõutamisest, sest teadis, et ta eakana ise koduteed ette võtta ei suuda. Sõnumeid Kodu-Eestist tõid emale ja vanaemale tema lapsed ja lapselapsed, kes Eesti taasiseseisvumise järel tihti siin käivad. Tütar Helvi peres vanadusepäevi veetnud Antonie Soonpää viimane eluaasta möödus hooldekodus. Pika keerulise elutee käinud memme kalmule Elvasse tulid tema suure pere esindajad ja peretuttavad Californiast ja sugulased Eestist.

Andmed perekonna kohta Küllo Arjakase koostatud raamatust "FAATUM. Eesti tee hävingule" 2009

• Kihlus ja kuulutamine, nimemuutus: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1259.1.329:236?246,756,3018,...
• Abielu: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1259.1.325:17?1756,888,1480,...
• Personaalraamat III. Pangodi, Pilkuse, Vidrike; 1888-1937: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1260.1.174:37?359,2188,2876,..., lapsed http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1260.1.174:37?364,1926,596,1...

http://isik.tlulib.ee/index.php?id=272

Fotod - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940

• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.957.16.2a:5951?65,68,2008,27...
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.957.16.2a:5952?125,218,1668,...
• https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=7351&_xr=...

II maailmasõda; DP laagrid; sünni/perekonna üksikasjad Arolsen arhiivis, Saksamaal.

Surmakuulutused - Vaba Eesti Sõna (New York), 2006, 26. jaan., nr. 4, lk. 11.

• https://dea.digar.ee/page/vabaeestisona/2006/01/26/11
• https://www.kalmistud.ee/haudi?action=kaart&kalmistu=45&o=180251