Arnold Johannes Jürgens

• Arnold Jürgens (1890 Rakke lähedal, Järvamaa – 2. mai 1918 Hauho, Soome) oli Eesti vabadusvõitleja. Hukkus Jüri Wilmsi missioonil Soome. Üliõpilasselts Liivika liige alates 1914. aastast.

Päevik, mis kirjeldab Arnold Jürgensi, Jüri Wilmsi jt. hukkamist

Soome kodusõjas osalenud Rootsi vabatahtlikest tehtud dokumentaalfilmi üks autoreid Robert Alftan leidis Rootsi Sõjaarhiivist kirjelduse kolme eestlase hukkamisest Rootsi vabatahtlike poolt 2. mail 1918 Hämeenlinnast põhja pool Hauhos.

Tegemist on tundmatu vabatahtliku sõjapäevikuga, kus on sellest sündmusest antud vägagi üksikasjalik pilt. Päeviku autor saabus Soome Svenska Brigadeni koosseisus märtsikuu keskel 1918. Haaparanta kaudu Soome tulnud Rootsi vabatahtlikud olid Soomes kolm kuud, pidades punastega ägedaid lahinguid. Aprilli lõpul – mai algul olid rootslased Hauhos, kus toimuski nimetatud vahejuhtum.

"Brigaad valvab külateed Hauholt suurele maanteele. Kust suur maantee tuleb ja kuhu viib, ei oska hetkel öelda. Mina ja minu valvemeeskond oleme umbes saja meetri kaugusel teeharust. Järgmisel hommikul, maikuu 2. päeval märkan, et mu parem jalg teeb valu, kui üritan sellele toetuda. Mida ma nüüd küll pean tegema? Kui läheksime liikvele, pole mul võimalik teistega rivis sammu pidada. Esialgu pean suu kinni. Minu hommikusöök koosneb eriti heast pudrust ja piimast.

Kolm punast on kinni võetud. Üks neist, õige peen mees, tal on seljas peen ülikond ja käed on hästi hoolitsetud, temal leidub läbiotsimisel 6000 marka. Ta on Eestist. Täiesti kindlalt mõni ülemus.

Asi on selge ja ta lõpetab oma karjääri lauda taga.

Kaks ülejäänut saavad talle haua kaevata, mis tehakse päris suur. Kui see on valmis ja laip sinna heidetud, lähevad nad talle seltsiks.

Ei tunne lähemalt ülekuulamiste üksikasju, aga oletan, et nad olid oma karistuse ära teeninud, sest muidu poleks Brigaadi ülem neid käskinud maha lasta. Hukkamise juhina toimis Samzelius," jutustab vabatahtlik oma päevikus.

Rootslaste sõjaretkest on säilinud ka fotosid, mis asuvad Rootsi Sõjaarhiivis Stockholmis Tampere jaama komandandi Erik Reichenbergi fondis. 27 foto hulgast kahel on jäädvustatud hukatud. Ühel neist on sonimüts. Selline, nagu oli võltsitud hukkamisfotol mehel, keda väideti olevat Wilmsi reisikaaslane Arnold Jürgens. Teised reisikaaslased olid Johannes Peistik ning Aleksei Rünk.

• Sünd
• EELK Simuna kogudus Personaalraamat XXII. EAA.1229.1.196; 1907-1940
• Tallinna Aadressiraamat
• Temast - http://www.virumaateataja.ee/2312391/kodulugu-arnold-jurgens-ei-kah...
• Lk 6
• Ohvitseride andmekogu
• Arnold Jürgens, portreefoto
• Surnud 2. 5. 1918, sümboolselt "maetud" 19.12.1920 Soomes kinnivõetud ja maha lastud Rootsi vabatahtlike poolt. Saaga EAA.1229.1.191:31
• Arnold Jürgensi (1892-1918) haud Arnold Jürgens sündis 1892. aastal Rakkes ja hukati 1918. aastal Hauhos. Oma kõrgema hariduse omandas ta Riia Polütehnikumis kaubanduse erialal ja lisaks õppetööle oli ta väga aktiivne tudeng. Peale kooli lõppu asus Jürgens tööle Tallinnasse pangaametnikuna ja tegeles ka aktiivselt Kalevi spordiseltsi ümberkujundamisega. Arnold Jürgens oli saatmas Jüri Wilmsi retkel Soome Eesti saatkonna loomise asjus. Paraku jäi Arnold Jürgens koos Jüri Wilmsiga sellel teekonnal kadunuks ning hiljem selgus, et nad olid rootslaste kätte sattudes oma elu kaotanud. Arnold Jürgens "maeti" sümboolselt kodumaal 1920. aastal.