Arnold Ojaste

public profile

Is your surname Ojaste ← Oinas?

Research the Ojaste ← Oinas family

Arnold Ojaste's Geni Profile

Records for Arnold Ojaste ← Oinas

6 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Arnold Ojaste ← Oinas

Birthdate: (87)
Birthplace: Sortsi talu, Saadjärve vald, Eesti
Death: April 29, 2016 (87)
Eesti
Immediate Family:

Son of Eduard Murumets ← Oinas and Ella-Johanna Ojaste ← Oinas
Husband of Ester Ojaste
Father of <private> Ojaste
Brother of Evald Oinas; Osvald Ojaste ← Oinas; Aksel Ojaste ← Oinas and <private> Ojaste ← Oinas
Half brother of Private User; Ilme Murumets; <private> Murumets; <private> Murumets and <private> Murumets

Occupation: endine metsavend
Managed by: Tarmo Tõnismäe
Last Updated:
view all 16

Immediate Family

About Arnold Ojaste

Arnold Ojaste on Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavaler alates 09.02.1998.a. Sõjaliste teenetega vabadusvõitleja. http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=2106

Arnold Ojaste - metsavend Tartumaal, Läänemaal ja Jõgeva ümbruses 1949-63. Legaliseerus. Praegu EEML esimees. Kaitseväe juhataja poolt autasustatud 24.veebruaril 1999.a. I klassi Relvastatud Vastupanu Teeneteristiga.

Täna 15.12.2016 Saatesari: Ringhääling 90 21. jaanuaril 2016 jõudis Vikerraadio eetrisse pool sajandit riiulil olnud Valdo Pandi saade metsavendadega. Möödunud aastal leiti haruldane salvestis - saade Valdo Pandi kirjutatud teksti ja nn kuulamisprotokolliga, mis vihjab, et saadet eetrisse ei lastud. Saade leiti vana raadiomaja tühjakskolimise käigus. Ringhäälingu 90. sünnipäevanädalal saab saadet uuesti kuulata. "Raadiomaja tuli enne remonti tühjaks teha, ja sealt keldrist leiti kunagise helisalvestiste automatiseeritud otsimisteenistuse juhi Jaan Londi toast üks lint," rääkis ERRi arhiivide juhataja Heli Pikk, kuidas haruldus leiti. Pealkirjata saade on 1963. aastal Valdo Pandi ja Ervin Martinsoni salvestatud intervjuu kahe ennast võimudele välja andnud metsavennaga. Pandi soovi järgi saab saade alapealkirja "Metsast väljas - nüüd juba 52 aastat". Vennad Aksel ja Arnold Ojaste (hilisem kauaaegne Eesti endiste metsavendade liidu esimees) põgenesid metsa 1949. aastal küüditamisrongi pealt. Aksel oli siis 23 ja Arnold 20 aastat vana. Kokkuleppel võimudega tulid nad neljateistkümne aasta järel metsast välja. Läinud aasta lõpus rääkisid nad Tartu linnamuuseumis Vikerraadiole, kuidas toona saadet tehti ja missugune oli kohtumine Valdo Pandiga. Saates esineb ka Eesti Mälu Instituudi vanemteadur ajaloodoktor Meelis Saueauk, kes kommenteerib toonast olukorda Eestis, legaliseerimisprotsesse ning julgeoleku ja meedia suhteid. Salvestis, kus Pant vestleb Aksel ja Arnold Ojastega, ning Piret Kriivani intervjuu vendadega on taas Vikerraadio eetris 15. detsembril kell 14.05. Kuula lisaks: Endised metsavennad Arnold ja Aksel Ojaste räägivad kunagise raadiosaate tegemisest, kohtumisest Valdo Pandiga ja metsavennaelust. Ülemine foto: Endised metsavennad Aksel ja Arnold Ojaste, Vikerraadio reporter Piret Kriivan ja ETV "Ringvaate" reporter Christel Karits (Heiki Magnus).

Küüditamine: Kolme kiviga sõrmus

Juhani Püttsepp

13. juuni 2001 21:43 «Siis ma mõtlesin: ma olen ära aetud su silma eest! Kas saan veel näha su püha templit?» (Joona 2:5)

Nii nagu usk ei jätnud Vana Testamendi Joonat maha suure kala kõhus, vaid pani ta kitsikuses hüüdma Jehoova poole, nii uskusid inimesed Siberisse sõitvas vangirongis, et Taevaisa neid maha ei jäta.

Ka lootusetuse kõige pimedamas nurgas võib helkida valgusekiir. Saadjärvelt pärit Arnold ja Aksel Ojastele paistis see 1949. aasta küüditamisvagunis läbi 60 sentimeetrit laia ristkülikukujulise akna.

Mis oli Ojastete süü, et neid ära pidi viidama, jääb selgusetuks.

1941. aasta küüditamislaine nende peret ei puudutanud, küll aga kadusid ümbruskonnast seal elanud kõrgemad Eesti ohvitserid, soomusrongikomandör Parts ja Kaitseliidu juht kindral Orasmaa.

1949. aastal pidi Saadjärve vallast ära viidama 120 perekonda, selline oli norm. Ojasted olid selle normi täide.

Muidugi osutanuks stalinlik uurijanäpp Ojastete elulugudest ridamisi nõndanimetatud musti plekke. Küüditajate eesmärk - eesti rahvas justkui pihutäis liiva tuulde visata - pühitses kõik abinõud.

Mis võiks olla süü?

Kujutage ette hilisöises lambipirnivalguses ülekuulaja ründavat nägu, kui ta kompromiteerivaid fakte järjest nagu rasvaseid täiu juustest nopib. Isa Eduard Ojaste käinud Vabadussõjas, saanud Paju lahingus haavata. Sõjas osalemise eest saanud 60-hektarilise maatüki Koogi abimõisa küljest.

Vanem poeg Osvald läinud vabatahtlikult Saksa sõjaväkke. Oli see nii? Oli. 1946. aastal vabanes vangilaagrist, elab Kursis, abielus.

Kuid ega see nii jää. Osvald on rahva vaenlane ja peab oma süüd hiljem veel kord kahetsema. Nimelt 1953. aastast 1958. aastani.

Vanuselt järgmine vend Herman valvas Omakaitsesse kuuludes relvaga kartulikuhja. Kuus aastat Sverdlovski oblastis. Ilma naljata.

Vanuselt järgmine vend Aksel 1944. aastal Narva all käest haavata saanud…, stopp! Mis selle Aksliga on?

Meie väljamõeldud ülekuulaja tõstab toimikult pilgu ja jöllitab enda vastas seisvat tooli. See on tühi. Aksel Ojaste on kadunud, justkui haihtunud, ja mitte üksi, vaid koos venna Arnoldiga. Karauul!

Veel 25. märtsil 1949 on kõik punavõimude seisukohalt kontrolli all. Saadjärve valla Sortsi talu pidaja Aksel Ojaste ja tema Tartu 6. keskkooli lõpuklassi õpilasest veli Arnold istuvad koos ema Ella-Johannaga lukustatud vaguniustega rongis Jõgeva raudteejaamas.

Mustvee naise viha

Varsti, aga ükski vang ei tea täpselt, millal, sest vangistajatel on aega ju küllalt, aastate kaupa, algab sõit. Suunas, mida Ojasted täpselt ei tea, kuid aimavad.

Üks Mustvee naine on selles vagunis hirmus vihane, ta ei peida oma raevu. Ta oli mööda tänavat kõndinud ja lihtsalt kinni võetud, ilma midagi selgitamata. Vagunisse tõugatud, ilma et oleks saanud kodunt asjugi võtta.

Mäletate, loo algul oli juttu aknast. Klaasitud ristküliku kujulisest aknast, mis laudadest magamislavatsi kohal valgust heidab.

Õvanurme küla taluperemees Matto, mees nagu merekaru, tõmbab liistud ära ja tõstab akna maha. Mustvee naine ronib lavatsile, passib pisut aknal, et perroonil edasi-tagasi marssivad valvurid parajasti selja keeraksid, ja hüppab siis välja.

Aken jääb lahti. Aksel ja Arnold Ojaste istuvad vaguni põrandale laotatud põhul ja peavad plaani. Nad otsustavad põgeneda mitte Jõgeval, vaid siis, kui rong juba sõidab, kodule ligemal. Talumees Matto oleks kaasa tulemas, aga takistuseks saab tüse kõht, mis aknast läbi ei mahu. (Muuseas, Matto jõuab aastate pärast Siberist tagasi, võõral maal pidi ta oma karujõuga siloauke kaevama).

Ema Ella-Johanna ei ole plaanile vastu, lihtsalt ütleb: «Kui tahate, siis minge!»

Vend Aksli sõrme libistab ta ühe kullast, kolme kiviga sõrmuse.

Räbaldunud kindad

Sõrmus sai ühes tänu polkovniku auastmes mehele, kes 25. märtsi hommikul kell kolmveerand viis Ojastetele paberilt ette luges: «Olete rahva vaenlased ja määratud elama väljaspool vabariigi piire.»

Kui eestlastest küüditajate silmad juba toas ahnelt ringi vilasid, ütles polkovnik peeglilaual kuldsõrmuseid ja käekella märgates: «Võtke kaasa, seda kõike läheb teil vaja.»

Öösel kella ühe paiku, kui rong tuttava Tornimäe väikesel tõusul enne Tabiveret hoogu kaotas, hüppas Aksel Ojaste.

«Käis üle pea pervest alla kukerpalli,» mäletab vend Arnold. Siis ronis ta ise aknast välja, toetas jalad vaguni servale, tõukas end lahti ning jäi pintsakut ja jope saba pidi vagunikonksu külge kinni. «Kõlkusin käed-jalad lahti. Olin hetkega higine.»

Siis sai ta ühe jala piduriklotsi peale, teise käega rebis end lahti. Viimasel hetkel,muidu oleks teda tabanud Tabivere jaama veetorni raudtoru. Nahkkinnastest aga, mis käsi kaitsesid, ei jäänud pärast perroonile maandumist suurt midagi järele.

Vennad Ojasted kadusid aastateks punavõimude vaateväljast.

Ema tuli tagasi 1956. aastal. Vennad said sellest peagi kuulda.

Nad kohtusid metsaservas kodutalu lähedal.

«Ema ei usaldanud muidu meiega kohtuma tulla, kui saatsime talle tunnusmärgina selle kolme kiviga sõrmuse,» ütleb 1963. aastal end metsas varjamast loobunud Arnold Ojaste.

view all

Arnold Ojaste's Timeline

1928
October 26, 1928
Saadjärve vald, Eesti
2016
April 29, 2016
Age 87
Eesti