Artur Säre / Artur Männi / Erich Männi

• Tartu Peetri kogudus Personaalraamat. 1870-1916
• http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/OhmannValdur_Venda...
• . VNFSV olevate eestlaste nimestikud, aadressid ja ...; ERAF.24.1.274; 1924 "Selleks, et paremini mõista 1940. aastal Eestimaa Kommunistliku Partei I sekretäri kohale asunud Karl Säre kujunemist ning tema küllaltki keerulist teed mainitud ametipostini, oleks otstarbekas vaadelda kõrvuti Karli elukäiguga ka tema vanema venna Arturi eluteed. Pole kahtlust, et vend Artur oli Karl Särele suureks eeskujuks nii oma vaadete poolest kui ka karjääriga. Paraku on Artur Särest õigupoolest suhteliselt vähe kirjutatud ja räägitud. Veelgi enam, teda on sageli peetud Nõukogude Venemaal endale võetud pseudonüümi (Männi) tõttu Karl Säre poolvennaks. Ometi on tegu EKP Keskkomitee I sekretäri Karl Säre lihase vennaga, kel jäi seljataha üsna tähelepanuväärne teenistuskäik Nõukogude riigiaparaadis. Juba ainuüksi seetõttu pälviks too isik rohkemat tähelepanu. Et tegu oli Karl Säre vennaga, siis arusaadavatel põhjustel ei tulnud Ivan (hilisemal ajal Johannes) Käbini valitsusajal tema pääs ajalooraamatutesse kõne alla."

"Kahe venna elukäigus 1920-ndate aastate algul oli aga üsna tihedaid kokkupuuteid. Sellest johtuvalt tuli põlustada ka Artur Männi nime all esinenud Karl Säre vanema venna tegevus. Tõsi, Isamaasõja ajalookäsitlustesse on jõudnud keegi Eesti Laskurkorpuse major E. Männi – poliittöötaja, kes oli etendanud olulist osa rahvuslike väekoondiste koondamisel, kuid toda isikut ei ole seni keegi osanud seostada Artur Särega. EKP arhiivi fototeegis esineb tõepoolest Erich Männi nimeline mees, kuid muudest kirjalikest allikatest sellenimelist poliittöötajast korpusemeest leida ei õnnestunud. Artur Männit – teda küll. Siit tuli loogiline järeldus, et kas tahtlikult või tahtmatult on sattunud arhiiviandmestikesse salapärasel viisil täiesti tundmatu poliittöö taja Erich Männi. Senini pole söandatud selgitada, et selle nime taga oli õigupoolest Karl Säre vanem vend, kes esines Artur Männina."

"Karl Säre vanem vend Artur sündis 22.10.1896 Tartus. Poiste isaks oli Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tartu-Peetri koguduse kirje järgi Jaan Juhani poeg Säre, kes oli sündinud 11.12.1869 Tartumaal Mäksa vallas. Jaan abiellus 24.03.1895 Võnnu Evangeelse Luterliku kiriku koguduses fikseeritud kirje järgi Liisa Mihkli tütar Petersoniga, kelle sünniajaks on märgitud 15.01.1870 ja -kohaks Tartumaa Vana-Kastre vald. Abielupaari esiklaps Artur osutus pere lastest kõige jõulisemaks figuuriks, mis kajastub tema hilisemas lennukas elukäigus. Teise lapsena sündis 14.08.1900 perre tütar Aliide, kelle elu möödus Tartus, kus ta suri 12.05.1969. Pisut kidurama füüsisega, võrreldes vanema vennaga, oli kolmas laps Karl, kes nägi ilmavalgust 02.07.1903. Neljanda lapsena on Tartu-Peetri EELK raamatus kirjas Elfriede, kes sündis 23.02.1905 ning suri 20.09.1957 Tartus. Kõikide laste sünnikohaks oli märgitud Tartu. Kui perekonnas võrsunud tütarlapsed paistsid olevat paiksema loomuga, siis poisslastel näis olnud rahutum hing ning nende elukäiku iseloomustab lai haare."

• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=487035
• https://et.wikipedia.org/wiki/EKP_Keskkomitee
• http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/OhmannValdur_EKP_k...

"Säre vend Artur Männi elas sõjajärgsel perioodil Eestis täisväärtuslikku nõukogulikku elu. Andis Tallinna Õpetajate Instituudis marksismi-leninismi loenguid ja oli lugupeetud partorg kuni vahetult pärast EKP VIII pleenumit (14.04.1950) ütles süda üles. Ootamatu, alusetu ja alatu rünnak tema noorema venna aadressil kõrgel parteifoorumil oli ilmselt liiast. Oli ju Arturgi teeninud truult ja ustavalt stalinismi üritust varem üna kõrgel tasemel Välisasjade Rahvakomissariaadi liinis."

• https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_ha... Haud
• Artur Säre enda seletuse järgi tuli tal 1916. a. maikuus telefonivabriku streigiliikumise algatamise tõttu minna mobilisatsiooni alla ning suunduda tsaariarmee 180. tagavara jalaväepolgu koosseisus Petrogradi Vassili saarele. Nimetatud polk võttis aga aktiivselt osa kõigist revolutsioonilistest väljaastumistest ning septembrist 1917 võeti Artur Säre bolševike partei liikmeks http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/OhmannValdur_Venda...