August Siller / Schiller

August Siller (Schiller; 02. detsember 1892 Rõngu – 22. juuli 1960 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major), 42. Politseipataljoni ülem.

August Silleri detailne elulugu - Mälestusi isast

• https://dea.digar.ee/page/videvik/2009/04/02/2
• https://dea.digar.ee/page/videvik/2009/04/02/3

Ebatäpne allikas:

• https://et.wikipedia.org/wiki/August_Siller

Tartu Ülikool:

• https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=13615

Kaadriohvitser, 39 Valga sõjaväeringk 2. jsk ülema abi, 40 major. A-ni 44 42. politsei-pioneerpataljoni ülem, 44 Sksm-le, hiljem 20. Eesti diviisis. Tuli Eestisse tagasi, arret, hiljem Eestis tagasi.

Riigivanema adjutandina teenis August Siller Jaan Tõnissoni (riigivanem 1927 – 1928), August Rei (teist korda riigivanem 1928 – 1929) ja Otto Strandmani (1929 – 1931) juures.

Ohvitseride andmekogu -

• http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=24596

Nime eestistamise kohta pole tsiviildokumentides ühtegi jälge, järelikult valis lihtsalt 1935 varem kahest suguvõsas olnud rööpnimest ühe ja vormistas selle sõjaväe juhatuse juures. - Kaitsevägede Ülemjuhataja käskkiri, nr. 97, 11.04.1935, ERA.495.6.15

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940

• https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.957.16.2a:5518?114,62,1962,...

Tallinna Jaani 1919-1940 PR-s koos naisega:

• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.1358.2.54:355?212,957,1154,2...
• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000118737&f=all

Pereregister:
SILLER, AUGUST. Sünd: 1892-12-02, RÕNGU V. Isa JAAN 1858. Ema MARET 1866. [TALLINN L kd67 lk377]
Lisanimestik nimekirjade R1-R7 täiendamiseks.:
SILLER, August, Ivan m, 02.12.1892 Läänemaa Turba, keskh. velsker, arr. 02.02.1946, trib. 12.04.1946, §58-1a, 58-1b, 10a., Mordva ANSV Dubravlag, vab. EV major, Endise riigivanema Strandmanni adjutant. Saksa sõjaväes. Pioneeripataljoni 42. ülem. (10) [R2; A3; VS] 125
Poliitilised arreteerimised Eestis, kd 2:
SILLER, August, Ivan, s. 1892 Läänemaa Turba as., eluk. sama, kesk., velsker, arr. 02.02.46, trib. 12.04.46 §58-1a, 58-1b, 10+5; Mordva ANSV Dubravlag. Teenis Saksa sõjaväes. [ar 28152]
Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944:
Siller, August. Sünd: 1892-12-02, Trtm Rõngu v. Surm: 1960, Tln. Kaadriohvitser, 39 Valga sõjaväeringk 2. jsk ülema abi, 40 major. A-ni 44 42. politsei-pioneerpataljoni ülem, 44 Sksm-le, hiljem 20. Eesti diviisis. Tuli Eestisse tagasi, arret, hiljem Eestis tagasi.
Rahvastikuregister:
SILLER, AUGUST, isa IVAN. Sünd 1892-12-02. Surm 1960-08-21
Represseeritute kartoteek:
SILLER, AUGUST, isa Ivan. Sünd 1892

Täielik "umbluu" Jaak Pihlau sulest [k%C3%B5ike mis NKVD on kirja pannud ei tasuks uskuda / tsiteerida]:

• http://kultuur.elu.ee/ke494_agent_pedaja.htm

Uus politseipataljon formeeriti Tartus ja kandis algselt nime Estnische Schutzmannschafts Bauabteilung Fp. 43167. Pataljoni komandöriks määrati endine EV major August Siller (joonis 4), Pedaja oli 3. pioneerkompanii ülemaks. Hiljem nimetati pataljon ümber 42. politseipioneerpataljoniks. Pärast väljaõppe läbitegemist saadeti pataljon Vene-Saksa rinde tagalasse ehitustöödele – algul Eestisse ja siis Venemaale, kusjuures pataljoni staap dislotseerus Pihkvas. Üksikud kompaniid toimisid iseseisvalt, asudes peamiselt Luuga rajoonis. Peamiseks tegevuseks oli tagalas roigasteede, sildade ja muude kaitseehituste rajamine. Aeg-ajalt tuli osaleda ka üksikute politseioperatsioonide läbiviimisel partisanide vastu, neid juhtis Silleri hilisema tunnistuse järele just kapten Pedaja. 1942. aastal viibiti Demjanski kotis, järgmisel aastal tuldi Eestisse tagasi, kus pataljon paigutati Peipsi järve äärde Mehikoormale. Vahepeal oldi rindel ka Läti piiri taga Velikaja jõe joonel, siis Võru-Petseri ja Emajõe rindel. Juulis 1944 patül Siller haigestus ja teda hakkas asendama kapten Pedaja. Kui Punaarmee üksused septembris murdsid Emajõe rindest läbi ja lõid 42. politseipataljoni puruks, tuli Pedaja tagasi koju Nõmmel, kust aga tema perekond oli sakslaste poolt Saksamaale evakueeritud. Kuuldavasti oli kogu 42. pataljoni koosseis väejooksikuteks kuulutatud ja ka teda oli gestaapo poolt taga otsitud. Arreteeriti otse Haapsalu sõjaväehaiglast ka endine patül maj Siller, kes viidi Saaremaa kaudu Saksamaa koonduslaagrisse, kus talle mõisteti kurioosumina 170 aastat (!) sunnitööd.[x]
[x] August Siller (1892–1960) vabanes Saksa koonduslaagrist 1945, naases repatriandina Eestisse, kus aga julgeoleku poolt uuesti arreteeriti ja sai 10+5 aastat. Tuli Siberi laagrist tagasi, kuid suri kohe vabanemise järel 1960 Tallinnas (ERAF, f.129, n,1, s. 28152) [Korrektne viide - ERAF.129SM.1.28152-1]

Selgitus - kui isik jäi 1944-14945 Saksamaale, vangistati ja oli Ameerika tsoonis siis oli ta eestlasest ohvitserina Saksa mundris sõjavangilaagris (POW - Prisoner Of War) aga mitte Saksa koonduslaadris.

1945 õnnitlused:

• https://dea.digar.ee/page/eestiteatajastock/1945/12/15/5

Aino ja Helju Raissa. Peeter ja Aino Olesk. Major August Siller, õpetaja Elmar Palm. Teid levitab V. T. .Sanatoriet, Arvika, Sverige.

• https://dea.digar.ee/page/voitleja/1977/01/01/6

SILLER (end. SCHILLER), August, ratsaväe major, end. Riigivanema Strandmanni adjutant. Oli Pol. Pioneerpat. nr. 42 ülem vist 44. a. augusti lõpuni, mil ülemaks sai kapten Pedaja. Evakueerus Eestist Saksamaale. Oli vaimuhaiglais. Repatrieerus peatselt pärast Saksamaa kapitulatsiooni. Ühede andmete kohaselt suri Siberis, Norilskis, teiste andmete kohaselt suri Eestis kurguvähja tagajärjel pärast Siberist tagasipääsemist.

Haud:

• https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_ha...

Rõngu kalmistu, Üldosa, 19, 149, 4-kohaline kirstuplats