Edur ← Eduard Tasa

TASA, Eduard, õpetaja. Sünd. 5. V 1903 Võisiku v Viljandim.; vanemad - sepp Mihkel T. ja Marie (Erits); abielus Ella Kivisaar'ega 1927. a-st. - Lõpetas Tartu õp.-sem. 1925. - Algk. juh. Tamsal Pangodi v. 1925 - 27, Unipihal Kodijärve v. 1928. a-st. - Tegev olnud kohal. s-ides näitemängu ja rmtukogude alal. - Eestistanud lastenäidendeid, tõlkinud noorsoojutte; avaldanud raamatu Valik lastenäidendeid I (1929) j. m; teinud kaastööd peamiselt laste ajakirjandusele. - Alal. asuk.; Unipiha algk.

• Eesti Avalikud Tegelased - Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1932

Kui Viljandimaa mees Oskar Loorits kosutas eestluse elujõudu ja teine Viljandimaa mees Artur Ekbaum kosutas eestluse majandusjõudu, siis kolmas Viljandimaa mees Eduard Tasa kosutas laste loomejõudu seda kõike vastu võtma ja edasi kandma. Pärinedes vaestest oludest ja olnud emale justkui käopoeg, kes saanud rohkem peksa kui süüa (Eduard Tasa enda sõnad), tuli õpihimulisel noorukil leida odavaim haridustee. Tal oli õnne maksuta sisse saada Tartu Õpetajate Seminari. Seal omandas ta tuntud pedagoogide Juhan Torgu, Mihkel Kampmaa, Juhan Aaviku ja Andrus Saareste käe all põhjaliku hariduse, mida ta veel hiljemgi igal võimalikul juhul täiendas. Järgnes igapäevane koolitöö Lõuna-Tartumaal (Tamsa, Unipiha, Nõo, Kambja). Eduard Tasa oli nõudlik ja kindlakäeline koolijuhataja, aga ka otsiv ja uuendusmeelne pedagoog, kes õpetas kirjandust, matemaatikat, tööõpetust ja looduslugu. Ta viis lapsi sageli nii ekskursioonidele kui matkama, et nad võiksid oma kodumaad paremini tundma õppida. Kord Tartus olles hakanud lastel kingad hõõruma. Eduard Tasa soovitanud neil jalad lahti võtta, aga nood häbenenud paljajalu linnas olla. Siis võttis koolijuhataja ka ise jalad paljaks. Laste hääoleku nimel murdis muidu väga korrektne Eduard Tasa oma hoiaku paugupealt. Koolis oli Eduard Tasa see, kes nõudis lastelt hääd väljanägemist. Nõos seisnud riideruumis karbid pruuni ja musta saapaviksiga ning häda sellele, kes ilmus klassi tolmuste jalavarjudega. Ka õpetati koolis korralikku rühti ning esinemist. Ja egas tollal saanud maal olla paljalt tunniandja. Nii võttis Eduard Tasa osa ümbruse kultuuri- ja hariduselust: korraldas soovijaile täiendkoolitust ja loenguid ning pidas tähtpäevadel vallarahvale kõnesid. Eduard Tasa tegeles ka kooli raamatukogu täiendamise ja parandamisega. Laste kaudu jõudis raamatuid taluinimestegi silme ette. Suurimat eeskuju andis taludele kindlasti aga koolimaja ümbruse korrastamine: istutati puid ja põõsaid, rajati aed ja mänguväljak. Ja seda kõikides koolides, kus Eduard Tasa juhataja oli. Eduard Tasa kirjanduslik tegevus on kui sügav vagu eesti lastekirjanduse loos. Ikkagi 42 lasteraamatut, mille ta on kas tõlkinud, vabalt ümber pannud või ise kirjutanud. Peale selle vist küll sajad jutud, luuletused ja artiklid tolle aja ajakirjanduses. Kõik see sai alguse koolielu vajadusest — et koolis lugemisvara puudus, kääris Eduard Tasa käised üles ja asus toimetama 14-raamatulist sarja "Kuu kogu". Peagi järgnesid loodusloolised lugemikud, mõnusad loomajutud ning hädavajalikud lastenäidendid. Lasteajakirjanduses, eriti "Väikeste Sõbras", ilmusid Eduard Tasa tõlked ning ta enese jutud ja luuletused. 1930. aastal ilmus Unipiha kooli erinumber, milles Eduard Tasa astus üles laste omaloomingu ärgitaja ja tutvustajana. Siin on sobiv nimetada kahte laste omaloomingu kogumikku "Kooliteel" (1932) ja "Kodukurul" (1934). 1935. aastal algas Tasa tegelik toimetajatöö laste omaloomingu väljaandes "Õpilasleht". Eduard Tasa pani paberile ka vähemalt kolm ajalootööd. "Sisside sõjaretk" käsitles Verevi küla (Võrtsjärve äärest) Põhjasõja paiku. "Nõo, meie kodu" valgustas sealse kandi elu. "Sugupuu" (pole õnnestunud leida) kujutas endast selleteemalist omanäolist arvamusavaldust. Jääb vaid üle imestada, kuidas Eduard Tasa oma igapäevase rahutu koolitöö, looma- ja taimekasvatuse ning pere ja laste kõrvalt nii palju jõudis! Ja seda 15 aasta jooksul. Eduard Tasa oli minu hinnangul tõepoolest haruldane inimene, kes oskas äratada usaldust. Kokkuvõttes oli tal ainult üks tõeline kirg — elu.

Andres Ehapalu, koduloohuviline http://vana.www.sakala.ajaleht.ee

• Personaalraamat VI (Tähestik, Võisiku); EAA.1285.1.665; 1908-1940
• Leerilaste nimistud; EAA.1285.1.182; 1913-1936 EELK Kolga-Jaani kogudus