Endel Saksberg

• Sünd (Koeru kogudus): Saaga EAA.1236.1.198:281?757,2286,993,227,0 sünnikoht Rõhu

Koeru kihelkonna personaalraamat : http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1236.1.206:527

Ristitud : 5 . juunil 1935. aastal Koeru kirikus

Elas Rõhu külas Matsi talus.

Temast raamatus: „... kuni surm teid lahutab“ / Martin S. Kull. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2014.

17. augustil 1945 kuulati julgeolekus üle metsavend Endel Saksberg. Endel Saksberg oli hakanud end varjama 1944. aasta septembris ja redutanud metsas kuni 16. märtsini 1945. Põhjus lihtne – mees ei tahtnud minna Vene sõjaväkke. 1945 tuli Endel Saksberg metsast välja ja elas oma kodutalus kuni 1945. aasta aprilli lõpuni. Siis aga saadeti talle kutse ilmuda sõjakomissariaati, mille peale mees uuesti metsa tagasi põgenes, liitus kohalike metsameeste jõugu Endel Kaaruksi meestega.1945. aasta mai lõpus tungis salk kallale Väinjärve vallamajale, et vabastada sealt üks kaaslane, keda seal arestikambris kinni peeti. Sellel korral sai Endel Saksberg haavata vasakusse kätte, jalga ja väikeste granaadi kildudega üle terve keha. Raskelt haavatud Endli aitasid kaaslased, sh. tema vend Aksel, vanematekoju Matsi tallu ja sealt viis Aksel ta järgmisel hommikul metsameeste alalisse laagripaika. Edasi viidi haavatud Endel Põltsamaa haiglasse. Kohtu alla minemisest polnud aga pääsu, pärast tervenemist mõistis tribunal talle 10 aastat vangistust. Mordva ANSV Dubravlagi vangilaagrist vabanes ta 9. mail 1955. Endli ja tema naise kinnivõtmist on kirjeldanud vana metsavend Arnold Lindermann, kes rääkis sellest vangilaagris viibimise ajal Alfred Käärmannile ja kes siis kuuldu aastate pärast omakorda ühte oma raamatusse ka kirja pani: „Minu ema Anna Lindermann rääkis mulle, et meie majja toodi metsast kinni võetud haavatud metsavend Endel Villemi p.Saksberg oli pärit Rõhu külast Matsi talust. Samal päeval, pärast mehe kinnivõtmist, tuli Saksbergi naine ise metsast välja meie tallu ja andis end venelaste kätte, kes teda kohe peksma hakkasid traadist nuudiga, mis oli meie majas vaipade kloppimiseks. Seda peksmist nägi pealt minu ema. Pärast peksmist pandi see õnnetu naine kinni meie aita, tema haavatud mees oli juba ära viidud. Öösel käidi teda ilmselt veel peksmas, sest sealt kostis naise nuttu ja karjumist. Kui haarangulised meie majast ära läksid, siis oli selle naise keha aidas rullitud presendi sisse, ta ei liigutanud enam ja tõsteti vankrisse. Näis, et ta on surnud. Pärast seda ei nähtud teda ega kuuldud temast enam midagi.“ Aleida Saksberg jäi siiski sel korral veel ellu. Tribunal mõistis ta 11. veebruaril 8 aastaks vangi, lisaks veel 3 aastat asumisele.

Raamat: Puhake, paremad pojad III. / Martin S. Kull. Sarjast Metsavenna-eri. Eesti Ajalookirjastus, Tartu, 2013.

Endel Villemi poeg Saksberg, pärit Rõhu külast Matsi talust. Arnold Lindermann räägib, et Endel Saksberg oli toodud haavatuna 1945. a. suvel suure haarangu ajal Järvamaa NKVD staapi, mis asus Lindermannide talus. Pärast mehe kinnivõtmist oli tema naine ise metsast välja tulnud ja andis end venelaste kätte, kes teda kohe peksma hakaksid traadist nuudiga. Pärast seda pandi naine aita kinni, kus haarangumehed veel öösel teda piinamas käisid. Kui haarangulised majast ära läksid, siis oli selle naise keha aidas rullitud presendi sisse, ta ei liigutanud enam ja tõsteti vankrisse, näis, et ta on surnud. Pärast seda pole seda naist enam nähtud ega teata, mis edasi sai. Endel Saksberg sai haavata Väinjärve vallamaja ründamisel 16. mail 1945. Võimud arreteerisid ta sama aasta 4. juunil ning tribunal mõistis talle 11. veebruaril 1946 paragr. 58-Ia ja 58-11 alusel 10 aastat. Karistust kandis ta Mordva ANSV Dubravlagis, kust vabanes 9. mail 1955. Hiljem oli Saksberg asumisel Novosibirski oblastis.

Vt https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19420801.2.36.1