Ferdinand* Eduard Kull

Sündis Virumaal Küti vallas taluomaniku pojana. Pärast Aruküla vallakooli ja Rakvere linnakooli õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis Tartus (1903– 1906), Tartu ülikoolis õigusteadust (1906–1907), Pariisi ülikoolis matemaatikat (1910– 1914) jm. 1907–1909 oli sotsialistina vangis Tartus ja Riias ning 1951– 1954 „kodanliku natsionalistina” Narvas. 1910–1917 elas pagulasena Pariisis ning viibis ka 1919–1921 ja 1927–1931 eri paikades Prantsusmaal; sai tuntuks Eesti–Prantsuse suhete aktivistina. 1914–1927 oli abielus Hilda Ernestine Trubergiga (1889–?), ühiseid lapsi ei olnud. Kuulus 1918 koos J. Tõnissoni, M. Martna, K. Menningu, A. Piibu, K. R. Pusta ja E. Virgoga Eesti välisdelegatsiooni, mis valmistas lääneriikides ette Eesti Vabariigi rahvusvahelist tunnustamist ja seega tema reaalset riiklikku iseseisvust. Pidas palju juhuslikke ameteid, mis seostusid enamasti prantsuse keele ja matemaatika õpetamise ning elektrotehnika arendamise ja müügiga. Avaldas mälestusteraamatud „Mässumehi ja boheemlasi” ja „Esimesi Eesti diplomaate“ (1933, 2. tr 1996 Eero Medijaineni eessõnaga), nuuskpiiritust ülistava absurdistliku brošüüri „Hävitame lutikad” (1937, 2. tr 1997) ning esimese osa plaanitud pikemast ülevaatest „Prantsuse revolutsiooni ajalugu 1789– 1814” (1940).

• Sündinud 02.11.1884 vana kalendri järgi
• KULL: EELK Viru-Jaagupi kogudus Personaalraamat (Voore, Kulina, Küti, Roela); 1884-1905: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3114.1.48:39?73,1135,1360,229,0
• Saaga TLA.186.1.880:210 - Tallinna Linna Perekonnaseisuamet 1939
• https://dea.digar.ee/page/virumaateataja/2009/11/24/7
• https://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_Kull
• https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/aki/eajakbl_dets2015_0.pdf - lk. 268 - 269.

  ---

  
  

Kull, Ferdinand Eduard Heinrich Jaani poeg (14.11.1884 (ukj) Aruküla, Virumaa – 23.3.1957 Tln), kooliõpetaja, literaat. Taluperemehe poeg, L. Ibruse (fiktiivne) abikaasa. Õppis Rakvere linnakoolis 1895–1901, Treffneri gümnaasiumis 1903–06, tegi lõpueksamid Peterburi 8. gümnaasiumis 1906 (eksternina), õppis TÜs õigusteadust 1906–07 ja Pariisi ülikoolis matemaatikat 1910–14 (ei lõpetanud kumbagi ülikooli), Pariisis avalike tööde erikoolis elektrotehnikat 1919–21. Kooliõpetaja Erra vallas 1901–03. Arreteeriti Vene võimude poolt 1907, süüdistati sotsialistlikku erakonda kuulumises, oli vangis Trt-s ja Riias, vabanes 12.1909 (kautsjoni vastu), põgenes Pariisi ja elas seal kuni 7.1917; elatas end juhutöödega (giid, elektrik, transporditööline, trammikontrolör, fotode retušeerija jne). Töötas Eesti maavalitsuse administratiivosakonna statistikatoimkonnas 1917, oli Eesti esimese välisdelegatsiooni liige 1918, välisministeeriumi peasekretär 11.1918–1.1919. Seejärel kaubaagent ja elektrimontöör Prantsusmaal 1919–21; füüsika ja matemaatika õpetaja mitmes Tln koolis 1922–23, kaubamaja Atlas elektrotehnika osakonna juhataja 1923–25, elektriäri omanik Tln-s 1925–27, firma Elliot- Fischer elektrik, töökoja juhataja Pariisis 1928–31, matemaatika ja prantsuse keele eraõpetaja Tln-s 1931–40, samuti kirjastaja, raamatumüüja. Esimesel Nõukogude okupatsiooniaastal 1940– 41 oli ametiühingute keskliidu ametnik, Tln elektrijaama insener. Saksa okupatsiooni ajal tegutses matemaatika eraõpetajana, oli põllutööline. Pärast II maailmasõda oli Tln merekooli õpetaja 1945–47, kauplusejuhataja Tln-s 1947–48, Järva-Jaani põllumajanduse mehhaniseerimise kooli elektromehaanika õpetaja 1948–51. Arreteeriti Nõukogude võimude poolt 4.1951, mõisteti kümneks aastaks vangilaagrisse ja viieks aastaks asumisele (§58-4), kandis karistust Narvas, vabastati 30.7.1954 (haiguse tõttu), kohtuotsus tühistati 25.4.1955 (kuritePariisis elades (1910–17) tegi kaastööd päevalehele Tallinna Teataja ja selle lühendatud väljaandele Tallinna Uudised, sh tõlkis prantsuse kirjandust. Avaldas poleemilisi artikleid nädalalehes Uus Ilm (New York) 1912–13. Oli päevalehe Vaba Maa välisosakonna juhataja 1921–22, hiljem kaastöötaja. Sh avaldas Vabas Maas mälestustesarjad „Välisdelegatsiooniga Soomes ja Skandinaavias“ (24.2.–1.5.1932), „Mälestusi Tartu ja Riia vanglatest“ (13.7.– 23.8.1932) ja „14 aastat Prantsusmaal“ (10.9.–24.12.1932), mis täiendatuna ilmusid järgmisel aastal omaette raamatutena. 1920. aastate lõpul Pariisis elades tegi kaastööd ajalehele Daily Chronicle (London). Nõukogude okupatsiooni algul oli Tln linnalehe Õhtuleht tõlkija 10.1944– 1.1945. T: mälestusteraamatud „Mässumehi ja boheemlasi“ (Tln 1933; 1996; 2010) ja „Esimesi eesti diplomaate“ (Trt 1933; 1996; 2010); brošüür „Hävitame lutikad!“ (Tln 1937; 1997); ülevaade „Prantsuse revolutsiooni ajalugu 1789–1814“ [I] (Tln 1940). A: VET; AA2; Hugo Treffneri gümnaasiumi 50 aasta juubelialbum. 81–82 (Trt 1933); K. R. Pusta. Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast. 133–134, 177 (Tln 2010 [1964]); Kogude teatmik. Jaan Koort. 88, 93 (Trt 1984); Looming 7/1990: 951; F. Kull. Mässumehi ja boheemlasi. Eesti esimesi diplomaate. 7–15 jm (Tln 1996); F. Kull. Hävitame lutikad! 7–21 (Tln 1997); E. Medijainen. Saadiku saatus. 33, 54–55, 57–58, 139–140, 251 jm (Tln 1997); Jüri Vilms mälestustes. 185–193, 596 (Trt 1998); F. Kull. Mässumehi ja boheemlasi. Eesti esimesi diplomaate. 277–287 (Tln 2010); Eesti Päevaleht 17.9.2010: 20; Virumaa Teataja 31.7.1998: 6, 24.11.2009: 7; Ajalooline Ajakiri 3/2013: 329–330, 337–369 jm.okoosseisu puudumise tõttu).

info yti.ut.ee