Ferdinand Pettai

• Saaga EAA.1297.1.678:534?399,1014,1437,139,0
• Eestist lahkunud isikud
• http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3099
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=109735
• Foto - http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=825523&_xr=5e21f4...
• Surmakuulutused - Vaba Eesti Sõna (New York, USA), 1976, 29. jaan., nr. 5, lk. 10-12.
• http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/pettai_ferdinand2
• Ferdinand Pettai (12. mai 1888 Kaagjärve vald – 20. jaanuar 1976 New York) oli eesti näitleja ja näitejuht.Ta lõpetas Valga linnakooli, õppis aastatel 1908–1910 Peterburis A. Zaslavski muusika- ja draamakoolis L. Suvorini juures laulmist, täiendas end aastatel 1922–1923 Berliinis ja Pariisis. Ta mängis aastatel 1910–1912 teatris "Vanemuine", aastatel 1912–1913 Peterburi eesti seltsides, aastatel 1913–1914 teatris "Endla", aastatel 1914–1915 teatris "Säde" ja aastatel 1915–1931 teatris "Vanemuine". Aastatel 1931–1934 oli ta Haridusliidu näitekunstikonsultant, aastatel 1934–1935 oli ta Narva Teatri juht, aastatel 1936–1938 teatri "Säde" juht ja aastatel 1938–1943 Võru teatri "Kannel" juht. Ta lavastas ka operette. Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, sealt aastal 1950 USA-sse.
• 1936 Eesti Näitlejate Liidu kuldrinnamärk
• Tema poeg on elektroonikainsener Raul Pettai, pojapoeg politoloog Vello Pettai.
• Maetud
• Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 29 jaanuar 1976, lk.9 Ferdinand Pettäi viimne kodu on Kensico kalmistul, kuhu ta maeti esmaspäeval. Ferdinand Pettäi sündis 24. mail 1888 Kaagjärvel, Valgamaal. Lõpetas Valgas linnakooli ja 1908 Peterburis Tshernjäjeyi gümnaasiumi. Julest ajast on kadunu lahutamatult seotud Eesti teatri arenguga. 1911 läks ta P. Pinna kutsel Estoniasse. Sealt siirdus ta uuesti Peterburgi, end täiendama. Tagasi kodumaal, töötas ta 1913 Pärnu Endlas, siis aasta Valga Sädes näitejuhina ja sealt edasi jälle Vanemuises, kuhu jäi 1915. kuni 1931. aastateni, viibides vahepeal kolm korda õpinguil Berliinis. Vabadussõja ajal töötas ta Ühistöös, hiljem Punases Ristis. 1931— 1934 oli ta Haridusliidus näitekunsti konsulendiks, korraldades näitekursusi üle maa. Pärast seda töötas ta 2 a. Narva teatris, siis jälle Valga Sädes, olles pärast Tartus kaks aastat laulu ja näitekunsti eraõpetajaks. Sealt kutsuti ta 1938. a. Võru Kandle teatrijuhiks, jäädes sinna kuni 1944, mil asus perega põgenikuteedele. Kadunut hinnati tema andekuse tõttu Eestis kõrgelt. 1936. a. nimetati ta teeneliseks näitekunstnikuks

https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4414.2.1180:43?265,1909,157... Tiigi tn 1930.a.