Franz Tint

• 1884-1936 Rõuge kirikuvalla personaalraamatus: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1268.1.471:95
• 1938 - Rõuge vald, Ando talu
• II maailmasõda; DP laagrid; sünni/perekonna üksikasjad Arolsen arhiivis, Saksamaal.

Vabadussõja veteran Franz Tint maeti (Vaba Eesti Sõna, 22 november 1979)
Baltimores Franz Tint sulges oma silmad 28. okt. Surm tuli maksahaigusest komplikatsioonide tagajärjel. Kadunu sündis Rõuges 25. novembril 1902. a. looduslikult ilusas “Ööbiku orus" asuva taluperemehe Friedrich Tindi teise lapsena. Kui 1918. a. kommunistliku Vene punaarmee üksused tungisid Eestisse, haaras ka 16-aastaseks saanud Franz oma isa eeskujul relva ja astus võitlusesse kodumaa kaitseks. Vabadussõja järele pühendas Franz Tint end talupidamisele ja ühiskondlikule tegevusele. Ta oli Rõuge Tuletõrje majandusülem, Piimaühingu abiesimees, Kaitseliidu malevkonna majandusülem, Rõuge koguduse revisjonikomisjoni esimees ja hiljem koguduse esimees. Kõikjal, kus vajati töömehi, oli tegevuses Franz Tint. Sagedasti esinevate tulekahjude vältimiseks ostis Franz Tint oma isikliku garantiiga Rõuge Tuletõrjeühingule enam kui 200.000 marga väärtuses mootorpritsid. Võttis osa E. V. poliitilisest tegevusest Põllumeeste Kogude ridades.
Üle elanud naabrite ja sõprade kaasabil Nõuk. Vene okupatsiooniaasta, tegutses Saksa okupatsiooni aastail kohalikus Omakaitses kuni 1944. a. sügiseni, mil põgenes Saksamaale. Elunedes Briti tsoonis, võttis koos pastor Elmar Pähnaga osa sealse eestlaskonna organiseerimise töödest. Siirdus 1949. a. USA-sse. Tema alaliseks elukohaks sai Baltimore.
F. Tint oli Baltimore EVÜ austajaliige ja kaasalööja eestlaste üritustes. Eriti agar oli ta kirjade kirjutamisega USA riigimeestele ja presidendile. Ta selgitas Nõuk. Vene poolt teostatud terroriakte Eestis. Ta reageeris alati meie välisvõitluses vajalikes küsimustes kirjadega kongressiliikmetele. Oli eesti kirjanduse alaline tellija ja toetas heldekäeliselt eesti organisatsioone ja rahvuslike ürituste läbiviimisi.
Franz Tinti matusetalitus toimus Baltimores 2. novembril tema onupoja õp. Elmar Pähna teenimisel. Viimane mainis muuhulgas: "Sa oled head võitlemist võidelnud. Sa olid usu säilitanud. Sa oled oma rahvuskaaslastele palju andnud ja oma elust tugevad jäljed järele jätnud." Kadunule asetati peotäis kodunurmelt kaasa toodud mulda.
Järelhüüdeks kadunu ristitütar Anne Pähn-Lall esitas selleks pühendatud luuletuse. Eesti Võitlejate Ühingu nimel ütles järelhüüde Johannes Pedak, andes ühtlasi ülevaate kadunu elukäigust. B.E. Seltsi nimel kõneles esimees Fred Ise. Franz Tinti soovil tema põrm tuhastati ja paigutatakse hiljem Rõuge kalmistule suguvõsa matusepaika.