Wilhelm Georg Johannes Linno Sünd vkj. 4.8.1884 Alewinghof ? Sünnisissekanne Läti arhiivis, kaader 8. Isa Karl Linno ja ema Emilie Weiden
Georg Linno (23.08.1884, Tartu – 1927, Venemaa) – oli eestlasest Venemaa ja Nõukogude Liidu lendur, esimene eestlasest sõjaväelendur ja lendurvaatleja üldse. Sündis Tartus mõisavalitseja Carl Linno, hilisem Võrumaa mõisaomaniku peres. Lõpetas Tartus gümnaasiumi ja alates 1902. aastast oli sõjaväeteenistuses ning vanema venna Alexandri jälgedes astus Moskva Aleksei sõjakooli, mille lõpetas 1906. aastal, teenis seejärel sapööriüksustes ning õhusõidu õppepargi ohvitseride klassis. Alates 1909. aastast teenis 1. Ida-Siberi õhusõidu välipataljonis, 1910. aastast 7. õhusõiduroodus Kiievis. Alustas õppimist Sevastoopoli lennukoolis novembris 1910. Sai 10./23. mail 1911 Sevastoopoli Ohvitseride Õhulennunduse kooli lenduri diplomi nr. 16, samal aastal sai ka Gattšina lennukoolist lendur-vaatleja diplomi. Määrati Sevastoopoli lennukooli lendurinstruktoriks. 1913. aasta juunis määrati ta Kiievis asunud 3. lennuroodu lennusalga ülemaks. I Maailmasõja ajal oli ta Sõjaõhulaevastiku Valitsuses, olles lennukite vastuvõtjaks Moskva lennukitehases „Dux” ja Moskva pealennuvälja ülema asetäitja. Veebruaris 1918 oli Moskvas asuva lennuväelao ülem, märtsis määrati Punaarmee õhulaevastiku juhatuse tehnikainspektoriks ning seejärel Tööliste-Talupoegade Punase Õhulaevastiku Peavalitsuse ülema asetäitjaks teaduse ja tehnika alal. 1919. aasta juunis määrati õhujõudude peainspektoriks tehnika alal. Juulis 1923 lõpetas kõrgemale juhtkonnale mõeldud sõjalis-akadeemilised kursused, oktoobris 1923 määrati Punase õhulaevastiku varustusala ülemaks. 1925. aasta juunist kuni demobiliseerimiseni aprillis 1926 oli ta Õhulaevastiku peavalitsuse tehnilise komitee ülem. NKVD arreteeris Georg Linno 6. märtsil 1927. Teda süüdistati Sõjaõhujõudude juhatuse kontsessiooniosakonna ülema ametikohal olles korduvas altkäemaksu võtmises ning selle eest kõlbmatute ning ülehinnatud toodete ostmises. Ka olevat ta kodus vastu võtnud Junkersi firma esindajaid ning jaganud neile salajast infot Nõukogude Liidu lennuväe kohta. 9. mail 1927 mõistis OGPU Kolleegium G. Linno surma, otsuse täideviimise aeg ei ole teada.
Nõukogude Õpetaja nr. 19, 9 mai 1986, lk.1. Esimene eestlasest sõjaväelendur oli tartlane Georg Linno, kes 1911.a. lõpetas Sevastoopol is ohvitseride lennukooli . Tema õpetajaks oli esimene vene lendur M. Jefimov. Hiljem oli ta Kiievis lennuroodu komandör ning tema alluvuses teenis pärastine maailmakuulus lendur p . Nesterov . G. Linno oli hiljem Moskva pealennuvälja ülem ning töötas Punase õhulaevaliku Valitsuse tehnilise komitee lennumajanduse osakonna ülemana.
To enable the proper functioning and security of the website, we collect information via cookies as specified in our Cookie Policy. Geni does not use any third-party cookies.