Gustav Jonson

• Vikipeedia Sündis 7. jaanuaril 1880 (vkj 26.12.1879) Viljandimaa Viljandi kihelkonna Päri valla Kudu talu omaniku peres. Abiellus 7. augustil 1926 Tallinnas Julie Kickelbachiga (1902). Tütar Haldi (1926). Õppis Päri vallakoolis, Viljandi kihelkonnakoolis, Viljandi linnakoolis, Tartu reaalkoolis 1898-1901, Riia Polütehnikumi kaubandus-, hiljem mehaanikateaduskonnas 1901-1914, Dresdeni Kõrgemas Tehnikakoolis 1906-1907, Kindralstaabi Kursustel (hilisem Kõrgem Sõjakool) 1921-1923. Korp! Vironia liige. Teenis oktoobrist 1908 kuni septembrini 1909 vabatahtlikuna sõjaväes ratsasuurtükiväe tagavarapatareis Dvinskis (Daugavpils). Ülendati lipnikuks jaanuaris 1910. Töötas seejärel Riias kaalu- ja mõõdukojas veebruarist 1912 kuni augustini 1914 nooremkontrolörina. Esimese maailmasõja puhkedes mobiliseeriti augustis 1914 ning määrati Dvinski sõjaväeringkonna staapi. Märtsis 1915 läkitati II Kaukaasia Korpuse 2. Suurtükiväe mortiiridivisjoni 2. patarei ohvitseriks. Ülendati alamleitnandiks veebruaris 1916, leitnandiks augustis 1916 ja alamkapteniks oktoobris 1917. Osales lahingutest Poolas ja Galiitsias Saksa ja Austria-Ungari vägede vastu. Pälvis lahingutes osutatud vapruse ja juhtimisoskuse eest Georgi mõõga, Anna 2. ja 3. järgu ning Stanislavi 2. ja 3. järk ordenid. Siirdus novembris 1917 Eesti rahvusväkke. Määrati loodava Eesti Ratsapolgu 2. eskadroni ülemaks, mille formeerimist alustati 3. detsembril 1917 Viljandis. Ülendati kapteniks märtsis 1918. Vabastati sõjaväest aprillis 1918. Saksa okupatsiooni ajal elas Läänemaal Velisel.

Vabadussõja eel astus teenistusse kaitseliitu. Määrati 21. novembrist 1918 Ratsapolgu ülemaks. Võttis osa lahinguist Punaarmee vastu Lõunarindel ja Lätimaal ning oli kuulsusrikka Võru alt Jakobstadti sõjaretke üks juhtidest. Ülendati alampolkovnikuks oktoobris 1919, ümbernimetatud kolonelleitnandiks novembris 1922.

Kahele Vabaduse Ristile lisandusid 225 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses, Vabadussõja Mälestusmärk ning lõunanaabritelt Karutapja orden, Läti Vabadussõja Mälestusmärk ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal.

Autasumaa suurusega 64,02 hektarit, eraldati novembris 1922 Tartumaa Kirepi valla Kirepi mõisast. Koht, millel asus mõisa härrastemaja koos kõrvalhoonetega, sai nimeks Haldja talu. Kinnistati tema nimele aprillis 1931. Müüs koha hiljem ära ning ostis 1939. aastal Tartumaa Puhja vallas 300 hektarilise Rämsi talu.

Jätkas teenistust Ratsapolgu (novembrist 1922 Ratsarügement) ülemana. Õppis septembrist 1921 kuni maini 1923 Kindrastaabi Kursustel. Ülendati koloneliks veebruaris 1923. Märtsis 1924 määrati Kindralstaabi ülema abiks. Täitis korduvalt ka kindralstaabi ajutise ülema kohuseid ning oli ühtlasi Ratsaväe inspektori ajutiseks kohusetäitjaks. Sügisest 1925 ka Kõrgema Sõjakooli õppejõud ratsaväe alal ning aprillist 1926 kuni septembrini 1927 Sõjaringkonnakohtu ajutine liige. Augustis 1927 nimetati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kohusetäitjaks, veebruarist 1928 määrati selle ülemaks ning ühtlasi Sõjanõukogu liikmeks. Ülendati veebruaris 1928 kindralmajoriks. Aprillis 1930 määrati 3. Diviisi ja Tallinna garnisoni ülemaks ning oli ühtlasi augustist 1933 kuni märtsini 1934 Sisekaitse ülem. Veebruaris-märtsis 1934 täitis diviisiülema ülesannete kõrval ka sõjaministri abi kohuseid. Alates 12. märtsist 1934 ka Sõjavägede Ülemjuhataja abi ja Sisekaitse ülema abi. Septembrist 1934 Riigivanema (alates 1937 riigihoidja ning alates 1938 president) käsunduskindral, ühtlasi Ratsaväe inspektor ja Sõjaministeeriumi Nõukogu liige. Pälvis teenete eest Kotkaristi I klassi (1933), Eesti Punase Risti I järgu II astme (1934) ning Läti Kolme Tähe II klassi, Polonia Restituta II klassi, Rootsi Kuningliku Mõõga ordeni I klassi ja Soome Valge Roosi II klassi ordenid. Aprillis 1939 siirdus vanusepiiri ületamise tõttu erru.

Oli korduvalt Vabariigi Ohvitseride Keskkogu juhatuse liige ja abiesimees 1924-1925, 1931-1933 ning esimees 1934-1939, Vabaduse Risti Kavaleride Kodu Nõukogu esimees 1935-1940, VRVÜ Keskjuhatuse liige alates 1930 ning abiesimees 1931-33 ja 1935-40, VRVÜ Tallinna osakonna juhatuse esimees 1930-1940, Ratsarügemendi ohvitseridekogu auesimees, korporatsioon Vironia vilistlaskogu esimees, Vabadussõja Mälestamise Komitee ja klubi Centum liige. Kuulus Narva Kalevimanufaktuuri juhatusse.

Määrati Nõukogude okupatsioonivõimude survel presidendi käskkirjaga 22. juunil 1940 Sõjavägede Juhatajaks. Septembrist 1940 nimetati senisest Eesti sõjaväest ümberformeeritud 22. Territoriaalse Laskurkorpuse ülemaks. Ülendati 28. detsembril 1940 Punaarmee kindralleitnandiks. Juunis 1941 saadeti Moskvasse Kindralstaabi Akadeemiasse täienduskursustele. Arreteeriti 19. juulil 1941 Moskvas.

• https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Jonson

Gustav Jonson suri 15. novembril 1942 Tšeljabinskis. Matmispaik teadmata.

• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=755866
• Elulugu
• 1926. aastal abiellus ta Julie Kikelbach'iga; peagi sündis neil tütar Haldi. 15. augustil 1927 määrati Jonson Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste ja ühtlasi ka Kõrgema Sõjakooli ülemaks. 24. veebruaril 1928 ülendati ta kindralmajoriks; samast aastast sai ta ka ratsaväe inspektoriks. 1930. aasta kevadel nimetati Jonson 3.
• [http://dea.nlib.ee/JQ/fullview.php? frameset=3&showset=1&wholepage=keskmine&pid=s885127&nid=79112&con=0 Artiklid ajalehes] "Võitleja" (Toronto) 1955 jaanuari numbris koos portreega "Kindralmajor Gustav Jonson 75" jt.

Tori kirikus 22. juunil 2003 avatud Teise maailmasõja ohvritena hukkunud Vabaduse Risti kavaleridele pühendatud mälestustahvlil on ka tema nimi.

Abikaasa tütrega pääsesid Teise maailmasõja ajal Läände.

Personaalraamat 1877-1899 : Saaga EAA.1290.1.545:129?272,2025,1167,181,0

Personaalraamat XXVI (Viljandi pastoraat, Päri, ...; EAA.1290.1.558; 1900-1936 : Saaga EAA.1290.1.558:186?459,1936,1283,248,0

• Gustav Jonson VR I/3 ja VR II/2 Sündinud 07.01.1880 Päri vallas Viljandimaal. Üldhariduse omandas Tartu reaalkoolis ja Riia polütehnikumis, sõjalise - Kindralstaabi Kursustel, lõpetades viimased 1923. aastal. Vene väkke astus 1908. aasta oktoobris ja määrati ratsasuurtükiväe tagavarapatareisse. 1910. aasta jaanuaris ülendati lipnikuks. Maailmasõja puhkemisel kutsuti uuesti teenistusse, 1915. aasta märtsis määrati suurtükiväkke. Võttis osa sõjategevusest sakslaste ja austerlaste vastu. Eesti rahvusväeosadesse tuli alamkaptenina 1917. aasta novembris, teenis Eesti ratsadivisjonis kuni rahvuslike väeosade laialisaatmiseni. Vabadussõjast võttis osa alates 1918. aasta novembrist kuni sõja lõpuni 1. ratsarügemendi ülemana. Oli Kindralstaabi ülema abiks 1924 - 1927 ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemaks 1927 - 1928. 1928. aastal ülendati Jonson kindralmajoriks ning määrati 3. diviisi ülemaks, ühtlasi oli ta ka ratsaväe inspektor ja Sõjanõukogu liige. 1934. aasta septembrist oli Gustav Jonson Riigivanema (alates 1937 riigihoidja ning alates 1938. aastast Eesti presidendi) käsunduskindral. 1939. aastal lahkus tollal 59-aastane Jonson tegevteenistusest vanusepiiri ületamise tõttu, aasta hiljem aga kutsus Päts ta teenistusse tagasi, määrates Jonsoni Eesti sõjaväe juhatajaks — senise ülemjuhataja Laidoneri oli Eesti riigipea Nõukogude okupatsioonivõimude nõudel sunnitud 22. juunil ametist vabastama. Järgnevalt oli Jonson Eesti Rahvaväe juhataja ja seejärel 3. septembrist 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse komandör. Selles ametis olles ülendati ta 1941. aasta veebruaris Punaarmee kindralleitnandiks. Hukati 15.05.1942 Saraatovi vanglas nr 1. Gustav Jonson omab I liigi 3. järgu ja II liigi 2. järgu Vabaduse Riste.http://www.facebook.com/photo.php?fbid=480758421968823&set=pb.30974...
• Matmispaigad - kutuurimälestised: Jonson, Gustav VR II/2 ja I/3, kindralmajor, 07.01.1880(vkj 26.12.79.)-15.11.1942 Sõjaväelane
• I MS Georgiaristi eestastest kavaleride elulood
• Sündis 1880. aastal Viljandimaal Päri vallas. Üldhariduse omandas Tartu reaalkoolis ja Riia Polütehnikumis. 1910. aastal sooritas reservlipniku eksami. I maailmasõjast võttis osa 2. Kaukaasia mortiiridivisjoni koosseisus. Teenis rahvusväeosades. Vabadussõja ajal Ratsapolgu komandör. Pärast Vabadussõda teenis Eesti sõjaväes kuni 1939. aastani, olles muuhulgas Kindralstaabi ülem abi, 3. diviisi ülem, ratsaväe inspektor ja Sõjanõukogu liige. Kindralmajor G. Jonson suri Tšeljabinskis vangistuses 15.11.1942. aastal. (M. Õun. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid, Tallinn 1997, lk 21-24; Vojennõi orden… 2004, lk 539) Gustav Jonsoni autasustati Georgi mõõgaga. Prikaz po 10. armii 7.9.1917.
• VR Kavalerid http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.285:50?624,280,1204,1... ja foto http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4996.1.285:51
• Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid. wangide nimekiri toodud, keS Peterburist enamlaSte käest on wabakS saanud ja nüüd kodumaale tagasi jõudnud Gustaw Joonson Wiljandi Eesti ratsawäe ohwitser http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19180330.2.9&srpos...

Tütar Haldi sünd

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...

1. Tsaarisõjaväe autasud:

• Ионсон Густав - Орден Св. Анны III-й степени, Должность/Звание поручик Воинская часть 2-й Кавказский мортирный артиллерийский дивизион https://gwar.mil.ru/heroes/chelovek_nagrazhdenie50047342/?backurl=%...
• Ионсон Густав - Орден Святого Станислава III-й степени. Должность/Звание поручик Воинская часть 2-й Кавказский мортирный артиллерийский дивизион Наименование награды Орден Святого Станислава III-й степени https://gwar.mil.ru/heroes/chelovek_nagrazhdenie50139216/
• http://www.lkok.com/detail1.asp?ID=1823
• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Gustav+Jonson&f=all
• Saaga ERA.4996.1.285:50?596,271,939,127,0