Gustav Mootse

• Sünd:http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3172.1.47:158?490,944,267,48,0
• Kurista personaalraamatus: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3172.1.111:78?396,1639,166,64,0
• http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2049
• Gustav Mootsest ja tema mälestustest

Gustav Mootse, Eesti vanema põlve kunstnik ja tunnustatud kunstiõpetaja sündis 27.juulil 1885.a Võnnu küla idaserval asunud Kristjani - Laane talus (lõhuti 1960.a), kus veetis ka oma lapsepõlveaastad. Kohalikus kultuurielus on talul olnud teatud osa, sest 20.saj algul, pärast Võnnu Laulu- ja mänguseltsi “Lõoke” asutamist korraldati selles talus (esialgu seltsimaja puudus) kohalike elanike osavõtul korduvalt pidusid ja näitemänge. Laane talus on sündinud ka luuletaja G. Suitsu vanaisa Kotlip Suits (1819.a) ja siin veetis oma viimased eluaastad 1890-ndate aastate algul Jaan Kerge, G. Suitsu ja G. Mootse emade poolne vanaisa. G. Mootse isa Jaan ja ema Ann pärinesid koolimeistrite perest. Isa oli muheda olekuga kultuurihuvidega mees ja ema tasase olemisega perenaine. G. Mootse õppis Võnnu külakoolis (1893-97) ja Tartus Jüri kirikukoolis (1897-1899) ja reaalkoolis (1899- 1903), mille neljandast klassist ta läks üle Treffneri gümnaasiumi (1903- 1904). Kunstialase hariduse omandas ta Peterburis parun Stieglitzi kunstikoolis (1905 - 1909) ja prof. V. V. Matei ksülograafia-ateljees (1909 - 1912). Aastail 1926 - 1927 õppis Gustav Mootse Leipzigis graafiliste kunstide akadeemias. 1928.a viibis ta Itaalias, tundes seal erilist huvi antiik- ja renessansskunsti vastu. Ülalpidamist tuli endale juba varakult teenima hakata, lapsepõlves karjas, koolivaheaegadel tööpoiss, Peterburis elades tuli õppimise kõrval teenida ülalpidamist reklaami joonistades, joonistus - joonestustunde andes, joonestajana töötades (1915-17). Pidev pingutus tõi kaasa raskekujulise kopsuhaiguse ja G. Mootse asus elama kodumaale. Tervise paranedes töötas G. Mootse õpetajana, aastail 1919-22 – Põltsamaal, 1922-26 –Rakveres ja 1928-st Viljandis. 50-sünnipäeva juubeliartiklis nimetati G.Mootset oma aja Eesti “tüsedamaks” so paremaks joonistusõpetajaks. Gustav Mootse (1885–1957) kirjutas ka kunstiõpikuid: “Vesivärvide õpetus” (1921), “Voolimise õpetus” (1921) ja “Värvide kooskõla õpetus” (1921).

Teda meenutades on R.Uutmaa kirjutanud: “G. Mootse armastas eriti sügist, selle märke looduses. Päikesepaistelistel õhtupoolikutel kutsus ta meid välja loodusesse. Käisime Vallimäe taga tammikus, see oli väga ilus koht, laskis meid maalida akvarellidega, joonistamist oli vähem. Mõnikord maalisime kooli hoovis, klassis tegime natüürmorti, portreed. G. Mootse õpetajana oli väga südamlik, tuli kõrvale ja näitas, kui tarvis, aitas akvarelliga. Pean teda väga heaks pedagoogiks.” Rakveres õpetas G. Mootse veel Hando Mugastot ja Romulus Tiitust. Peale sõda töötas G. Mootse Viljandi koduloomuuseumis teadusliku töötajana. 1953. aastal siirdus pensionile. Ta suri 1957.aastal ja on maetud Viljandisse.

G. Mootse oli Kunstnike Liidu liige. Tema loometee algas raamatu-illustratsiooniga 20.sajandi algul, varaseim töö pärineb 1906.a. Kuntsnik lõi rohkesti päisliite ja leheillustratsioone, mis enamasti ilmusid ajakirjades “Lasteleht” ja “Linda”, motiiviks idüllilised maastikud talumajade ja rannavaadetega, rohkesti on südamlikke olustikustseene laste elust. Eesti raamatuillustratsioon oli alles lapsekingades, G. Mootse sai üheks selle rajajaks. G. Mootse oli eksliibrise üks viljakamaid, innukamaid viljelejaid ning seda oma elu viimaste aastateni. Kokku on G. Mootse loonud üle 250 raamatuviida, suurem osa klišeetrükis ja puulõikes, väiksem osa külmnõeltehnikas. G. Mootse eksliibrised on huvitavad ja leidlikult lahendatud, motiivistlikult mitmekesised, kõige enam on raamatuomaniku elukutsega seotud motiive.

Esemed on väiksel pinnal kompositsiooniliselt hästi tervikuks liitunud, näiteks trükitöö alal tegutsenud H. Oja eksliibris keskaegse trükikojaga, zooloog Vaike Ermi raamatuviit veekogus ujuva kalaga. Palju on kasutatud nimesümboolikat – ilmekas on Karin Linnu eksliibris varesepoja ja raamatuga. Vahel on nimesümboolika ja kutseembleemid liitunud – Tõnis Vindi eksliibrises väike laululind ja rätsepatöö embleemid. Rohkesti on ka lugejate kujutistega eksliibriseid, kuid need on kunstilisemalt hõredad, sest portreejoonistuste alal polnud kuntsnik nähtavasti tugev, kohati on ka liigselt kuhjatud raamatuomaniku harrastustega seotud esemeid, siin on lõivu makstud tellijate poolt esitatud nõudmistele. G. Mootse eksliibrised olid 1962. a. Moskvas näitusel. G. Mootse maalid, enamasti akvarellid kujutavad Karksi ja Viljandi ümbruse kauneid vaateid, Viljandi parke ja lossivaremeid. Eriti armastas kuntsnik meeleolukat sügisloodust, mida on kujutatud lüürilise tundetooniga. G. Mootselt pärinevad ka mitmed head lillemaalid. Samuti on kuntsnikku huvitanud sümboolika kasutamine ja muinasjutumaailm näkineidude ja lummustega. Inimesena oli G. Mootse sõbralik, vastutulelik ja äärmiselt tagasihoidliku iseloomuga.

üks infokild : http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=354454&_xr=eN...

Kultuurilooline haud - https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats...