Helen Tobias-Duesberg

Is your surname Tobias-Duesberg?

Research the Tobias-Duesberg family

Helen Tobias-Duesberg's Geni Profile

Records for Helen Tobias-Duesberg

261,510 Records

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Helen Tobias-Duesberg (Tobias)

Birthdate: (90)
Birthplace: Suure-Jaanis, Eestis
Death: February 4, 2010 (90)
Savannah, Georgia, USA (vaata Vaba Eesti Sõna 11/2--2010)
Place of Burial: Kullamaa kalmistu
Immediate Family:

Daughter of Rudolf Tobias and Louise Tobias
Wife of Wilhelm Duesberg
Mother of <private> Roos
Sister of Johannes Tobias; Silvia Tobias; Paul-Ferdinand Tobias and Beatrice Schauble-Tobias

Occupation: organist; õpetaja; helilooja
Managed by: Private User
Last Updated:
view all

Immediate Family

About Helen Tobias-Duesberg

Helen Tobias-Duesberg (11. juuni 1919 New York – 4. veebruar 2010 Savannah) oli eesti helilooja ja organist.

1919.a. helilooja Rudolf Tobiase peres sündis tütar Helen (abiel. Duesberg). Õppis muusikat Eestis, Saksamaal, USA-s. Aastaid töötas õppejõuna New Yorgi Manhattani muusikakoolis. Tema tütar Maa(r)ja Roos (sünd. 1945) tegutseb pianisti, koorijuhi ja pedagoogina.

Postimees (1886-1944), nr. 212, 15 september 1943: Meie noorimat orelikunstnikku külastamas

Jutuajamine Rudolf Tobiase tütre Heien Tobiasega 29. oktoobril täitub 25 aastat Rudolf Tobiase surmast. Nüüd, Helene Tobiase esimese iseseisva orelikontserdi eel, meenub meile eriliselt meie suurima muusikamehe looming ning suur andeline isiksus, viies meid väikesele pieteediteekonnale ta perekonna juurde, kus ta laste igast sõnast ning teotsemisest kerkib esile Tobiase vaim. Nüüd, 25 aasta pärast, on Helen Tobiase orelikontsert kui võimas järelchüüä oma isale, mis meid kõiki laseb tõdeda, et Tobias elab fõesti Ühel suviselt soojal sügisepäev®! kü. lastame Helen Tobiast meie noori, mat oreltkunstnikku. Meie külaskäik on langenud päevale, millal Helen Tobias õhtul Toomkirikus esineb oma esimese iseseisva orelikontserdiga. Leiame noore muusiku koos õe Silvia Tobiasega mitte oreli ja harfi tagant, vaid pannkookide juurest. On ju vana tõde, et söögid.joogid päästavad valla keelepaelad, ja nii vestleme varsti nagu väga ammused tuttavad ühe ajaleheintervjuu kohta pisut plaanitult, haarates jutuga siit ja sealt. NII rullub me ees Miti noore tütarlapse elu, ebatavaline pisut ebatavalise perekonna keskel. Helen Tobias on sündinud New Yorgis, kuhu ema koos 5 lspsega oli välja rännanud, lootes seal leida oma alale avaremaid võimalusi. Järgnevad ajajärgud Norras, Rootsis, siis aeg, millal perekond on päris laiali ema taas Ameerikas koos õe Beatrice'ga, Silvia Tobias Türgis, venn:d Paul-Ferdinand ja, Johannes samuti oma tiibu proovimas —, nii et kodumaale jääb ainult väike Helen, kes elab üle 5 aasta Narva-Jõesuus, suvekaaslaseks vahetevahel üks või teine perekonnaliige. Siis tulevad kooliaastad Tartus. Tartust toob muusikahuvi Heleni Tailinna, lähemale konservatooriumile. .Millal te õieti konservatooriumi astusite?" „Väga hilja, alles 1937. a., pärast gümnaasiumi." „Kas te alles siis avastasite endas ..nõrkuse" muusika vastu?" „Oh ei, ree nõrkus oüi alati olemas ja küllap vist juba, veres. Olen alati klaverit mänginud, küll ainult oma huvides, ilma õpetajata, kuid ega me konservatooriumi minnes võhik olnud, sest oli suvesid, kus ma' olin harjutanud 4—5 tundi päevas. Aga kuidas sattusite oreli juurde?" ..Selles on süüdi minu vanem vend Paul.Ferdinand. kes oli organist ja õppis Tartu Muusikakoolis. Ta oli kindlasti meist kõige andekam, kõige sarnasem nii välimuselt kui kogu oma olemuse poolest isaga, Ning unustamatud on mulle need korrad, kus kuulsin teda improviseerivat. Ka sealt pärineb minu nõrkus Johann Sebastian Bachi vastu. Ja nüüd on minust endastki saanud organist," lausub Helen Tobias pisut naeratades, Ja edasi kõneleb meile Helen, et Paul-Ferdinandi kohta pole neil juba rida aastaid teateid, kuna temagi viis perekonnas nii levinud rännukirg väija Eestist. „Isa poolt on meile antud muusika, Juba isaisa oli Hiiumaal orelimeister ja klaverihäälestaja, Ning kui meie isa oli juba küllalt suur poiss kõndimiseks, siis käis ta vanaisaga kõikjal kaasas, nii et oreli ja klaveriga olid seotud peaaegu kõik ta lapseelamused. Ema poolt aga kunstimeel üldse ja rännukirg. Ema on sündinud Vilde, Ja Vilded olid kõik, kaasa arvatud ka Eduard Viide, suured rännumehed. Ema isaisa oli täielik Peer Gynt, kes sõjateekonnalt naasis koju oma naise ja lapse juurde juba päris vanana ning siiski ei püsinud veel paigal. Ta rännud aga, vist paljudest aastatest tingituna, polnud enam kuigi kauged, vaid igal laupäeval leidis ta tee tagasi .Ja et proua Tobiase isa oli laevameister, eks seegi näita omamoodi igatsust kaugete randade järele. Meie jutust pudeneb välja komponistide nimesid, kelle looming on Heleni kui muusiku arenemisele jätnud jälgi. Kõige mõõduandvam on Bach, klassikuist veel Mozart ja Beethoven ning moodsais! kerkivad esile nimed nagu Honegger, Stravinski, Hinde, mith, Schönberg. Ja muidugi Rudolf Tobias, „Üldse meeldib mulle arhltektooniliselt hästi hingestatud probleemirikas muusika ja Bachi muusika, mis otse raudse loogikaga üles ehitatud, nii et sa tead juba kõik ette ära!" Meie jutust kerkib välja Helen Tobiase teine anne nimelt kirjutamine. Raamatukaupluste akendelt on meelde jäänud paar kirevakaanelist lasteraamatut H. Tobias „ Vangistatud prints ja teised jutud" kaua Eestis elanud ungarlase Ernö Koeh'i kaanejoonisega. Siis „Mart ja Mari" ja ..Neegripoiss Kuua-Kuua", illustneeritud Beatrice Tobiase poolt või õigemini Beatrice Tobiase illustratsioonidele kirjutatud Helen Tobiase poolt. Beatrice Tobias on praegu Ameerikas, teotsedes seal raamatute ja ajakirjade illustraatorina. ■ Kas te nüüd ka oma õest mingeid teateid olete saanud?" ~Jah, Shveitsi rahvusvahelise Punase Risti kaudu, aga tema elust me kuulsime vähe, lubatud sõnad raiskas ta meie üle muretsemiseks ära." Ka Beatrice, nagu kõik lapsed se. les kunstiandelises perekonnas, on pä. rinud muusikaande, nimelt on ta väga hea klaverimängija. Ning päris lapse, na on ta olnud üks sääraseid imelapsi, kes tantsivad iile Euroopa linnade lavade, ta on esinenud Hollandis Soomes ja mujal. Perekonnas leidub veel teinegi Imelaps Johannes Tobias, kes perekonna Ameerikas viibimise ajal saanud imelapse kuulsuse skulptorina, „Me oleme vist küll kõik väga imelikud?" Ja Helen Tobias ootab küsivsilmi vastust ./.Imelikud? tea, aga ebatavalised küll, sest iga anne on erandlik, seda erandilkurn, kui kogu perekonnale on osaks saanud andekas olla." Valli Voitk

view all

Helen Tobias-Duesberg's Timeline

1919
June 11, 1919
Suure-Jaanis, Eestis
2010
February 4, 2010
Age 90
Georgia, USA
August 15, 2010
Age 90
Kullamaa kalmistu