Helene Aiaste

Helene (Helene) Priiman (Priiman), Jakobi (Jakob) tütar. *15.05.1879 Kolga vallas. 1931 elas Aia talus. 1936 1937 elas Laane talus. Helene pidi 1936. aasta eest maksma 4 krooni vallamaksu; ta tasus selle 31.07. +27.01.1974 Kuusalu külanõukogus. Surma põhjus: südame veresoonte lupjumine.

---

Hetkel varaseimad andmed Kahala külas asuva Aia talu kohta pärinevad 1726. aastast, mil Harjumaa adramaarevisjoni järgi oli talu peremees Aia Hans.

---

19.02.1927 omandas Aia talu seaduslise päranduse teel Helene Roster (sünd. Priimann). Kolga valla 1931-1932 kinnisvararaamatu järgi elas Aia talus Helene Roster. Talu maksualus oli 25,37 ning talul tuli maksta kinnisvaramaksu 5,33 krooni (lisaks maksulisa vallavalitsuse heaks – 2,73 krooni). Maksuvõlg oli 10,50; kokku 4,26. 30.06.[1931] maksti ära 5,33 ja 2,73 krooni.

---

Talumaade kinnistusregistri järgi on 6. jaoskonna kohtupristavi teate põhjal 19.07.1933 pööratud Kuusalu Ühispanga nõudmine 2076,77 krooni suuruses ühes kuue protsendiga 2000 kroonilt 8. augustist 1931. Sellesisuline märge kustutati 10.03.1934. 1934. aastal esitas Helene Roster avalduse Eesti Rahvapanga juhatusele. Ta soovis võtta seoses Aia taluga laenu – soovib 2500 krooni laenu, et selle summaga võiks Kuusalu Ühispanga ära rahustada. Talu oli Eesti Maapanga poolt hinnatud 3800 kroonile ja võlgnes Eesti Maapangale maaparanduslaenu 1000 krooni.

Talul oli seitse lehma, kaks hobust, üks varssja 30 kana ning haned. 31.05.1934 oli Aia nr 8 talu suurus 20 tiinu ja 1712 ruutsülda (ehk 22,63 ha), talu oli Helene Rosteri (sünd. Priimann) nimel ja talul olid järgmised võlad

–Eesti Maapangale 1000 krooni (27.08.1927) ning Aleksei Veikmannile 2500 krooni (29.04.1934).

---

Eesti Maakrediidiseltsi fondis on olemas Aia nr 8 talu laenutoimik (aastatest 1935-1939), kus leidus talu kohta suhteliselt palju andmeid. Talu omanik Helene Roster esitas laenu sooviavalduse Eesti Maakrediidiseltsi juhatusele 1935. aastal (see saadi kätte 11.12). Sooviavalduses on mainitud, et Talu enda sissetuleku ja korraldusega on taieste wõimeline Kr. 250 aastas %% wäljamaksma, aga mitte ei ole Eesti Rahwa pangale wõimalik 2-3 aasta jooksul seda summat wälja ostma.

09.02.193[6] on proua Helene Rosterile (Harju-Kahala postiagentuur) antud teada, et Eesti Maakrediidiseltsil puudub võimalus tema 06.12.1935 laenu sooviavaldust rahuldada, kuna pandiks pakutav talukoht oli juba suuremal määral võlgade koormatud, kui seltsi poolt teostatud hinne seda võimaldab. 

Vastavalt protokollile nr 891/184 (Eesti Maakrediidiseltsi juhatuse koosolek 11.02.1936) palus Helene määrata laenu 3500 krooni, Kolga vallas oleva endisest Kolga mõisast 8 eraldatud Aia talu (kinnistu 7083) pantimisel, mille omanik ta oli. Panditaval kinnisvaral oli 2500 krooni suurune koormatis Aleksei Veinmann’i kasuks (28.04.1934) ja 890 kroonine koormatis Eesti Maapanga kasuks (07.12.1935).

Talukoha üldsuurus oli 22,63 hektarit (hinne 2151 krooni) – sellest põllu- ja aiamaad 6,68 ha (hinne 1323 krooni), heinamaad 9,65 ha (2123 krooni), karjamaad 3,11 ha, metsa 2,73 ha ning teede, kraavide ja „kõlbmata“ maa all oli 0,46 ha. Maade tulukus oli 25,37 puhtakasurubla (hinne 938 krooni). 20.01.1936 andmetel hinnati laenu andmisel talu hinneks kokku 1634 krooni.

20.01.1936 koostati ankeet talu „hinneväärtuse“ arvutamiseks. Ankeedil on [hiljem] käsitsi kirjutatud tekst Usaldusmeeste andmetel kasutab rentnik, omanik teatab aga, et ise kasutab. Talukohta üldsuuruse (22,63 ha) järgi oli koha hinneväärtus 2444 krooni (22,63x108 krooni). Sellest arvati maha 10% maksudeks ja 2% lahustükkide arvelt ning järgi jäi 2151 krooni. Põllu- ja aiamaa hinneväärtus oli 1503 (peale makse 1323) – korrutati läbi 225 krooniga. Heinamaal vastavalt 2413 ja 2123 (korrutati 250’ga). Katastriameti tulukustariifi järgi korrutati 25,37 puhaskasurubla 42 krooniga ning saadi väärtuseks 1066 (peale makse 938). Seega talukoha keskmiseks hinneks kabinetilisel hindamisel laenu andmisel tuleks arvata Kr. 1634. Ankeedi all veel kirjas, et Keskmine hinne inventarita (15%) - Kr. 1355.-.

Laenu sooviavalduselt (saadi Maakrediidiseltsis kätte 11.12.1935) leiab veel täpsemaid andmeid talu kohta – asus talu 50 km kaugusel Tallinnast ning 20 km kaugusel Kehra raudteejaamast. Loksa omnibuse peatuseni oli 0,5 km. Omanik soovis laenu, et talu peal lasuv vekslivõlg tasuda. Ankeedi järgi (mille täitis laenusoovija) oli talu suurus 22 ha, sellest praegu põllumaad 11 ha, aiamaad 1 ha, heinamaad 5 ha, karjamaad 2 ha ja metsa 3 ha. Talul olid järgmised hooned:  Elumaja (puust seinad, laastukatus) mõõdud olid 6x4x1,5 (pikkus, laius, kõrgus) ning maja oli ehitatud 1920 (oli kindlustatud tule vastu seltsis „Talu“).  Lauda (kivist seinad, laastukatus) mõõdud olid 12x4,5x1,5 ning see oli ehitatatud 1921. aastal (oli kindlustatud samas).  Aida ja keldri (kivist seinad, laastukatus) mõõdud olid 3x2,5x1. Hoone ehitati 1919 ja oli kindlustamata.  Kanamaja.  Saun ja kuur (puust seinad, laastukatus) – mõõdud 6x3,5x1,5. Ehitati 1928 ning oli kindlustamata.  Puude kuur ( puust seinad, laastukatus) mõõtudega 4x2x2, ehitatud 1930 ning kindlustamata. Talul oli kaks hobust, seitse karilooma (nendest lüpsilehmi kuus), noorkarja üks, sigu 12 ja lambaid neli. Talul oli kaks sahka, kultivaator, seemendamise sahk, kaks raud akket(?), raudrull soomaade(?) rullimiseks, puurull, juure wilja harija pl_et(?), kartulisahk, kaks wangert,kaks rege, saan, 4 hobuse rakendus ja lugemata hulk muud tarbeid. Talule olid kinnistatud järgmised võlad – 1000 krooni maaparanduslaenu Eesti Maapanga kasuks (sellest tasumata 867,94) ja 2500 krooni Eesti Rahvapanga kasuks (2450 tasumata). Talu kasutas palgalist tööjõudu aastas vähesel määral (päilised). Talu aastane üldsissetulek oli 1200 krooni. Lisaks on kirjas, et Weel saame sissetulekud kanadest mis meil saab peetud 100 ümber missugune sissetulek aga ei ole arwestatud talu sissetuleku juure ja mis kõigub 300-400 kr. wahel.

---

Laenusooviga seoses tehti väljavõte talu maa klassitamise registrist (maa klassitati 1923). Selle järgi oli talul põllu- ja aiamaad 6,68 ha (millest V klassi maad 0,10, VI klassi 0,78, VII klassi 4,46 ja VIII klassi 1,34), heinamaad 9,65 ha (millest VIb klassi maad 2,41, VIc klassi 3,38, VIIb klassi 0,50, VIIc klassi 2,70 (köitmise tõttu pole osa andmeid näha. talul oli ka V klassi heinamaad)), karjamaad oli 3,11 ha (millest eI klassi maad 0,15, eII klassi 1,30 ja eIII klassi 1,66), metsamaad 2,73 ha (millest KIV klassi maad 0,04, KV klassi 1,07 ja FIV klassi 1,62). Impedimendid hektaarides (soo, raba; ehituste õuemaa; teed; veed, kraavid) suuruseks oli kokku 0,46 ha. Kogu maatüki suurus oli 22,63 ja selle väärtus puhtakasurublades 25,37.

---

13.12.1935 saatis [Hans Volberg Muuksi külast] ankeedi Aia talu kirjeldustega. Selle järgi asus talu Kehra jaamast 24 km kaugusel ning 48 km Tallinnast (lähim turukoht) ja lähimast meiereist/koorejaamast 3,5 km kaugusel. Talu juurdepääsuteed olid head, talu kasutas rentnik ning talu koosnes kahest eraldi seisvast tükist (einamaa kaugus 10 kilumeetrid). Hoonete seisukord oli hea; lautade ja tallide oma samuti. Kõrvalhooned olid korras. Talukoha rentniku inwertaar keskmine. Loomapidamine oli talus keskmine ja loomapidamine kannatas alaliselt halbade söödamaade tõttu. Põllumaa koosnes neljast põllust, mis asusid talu hoonete juures. Kunstväetist kasutati talus juhuslikult. Põllud olid haritud ja ei olnud söötis. Karjamaad olid üldiselt vähese rohukasvuga (Karjamaa on halb) ning heinamaad asusid 10 km talukohast eemal (tehtud oli maaparandustöid – kultiweeritud einamaad 2 ektari). Talukoha kõrvalsissetulekuks oli 30 kana. Talukoha omanik oli ca 55 aastat vana, terve, ei võtnud talu töödest tegelikult osa ja ei viibinud alaliselt kohapeal. Pidas kõrvalteenistust – rentnik peab kohta omanik elab eemal. Peremees (rentnik) hoolitses majapidamise eest hästi, ei tarvitanud sagedasti alkoholi ning see ei avaldanud ka mõju pajapidamisele. Vahekord naabritega ja läbisaamine perekonnaga olid head. Peremees oli hoolas, kokkuhoidlik, ausate elukommetega (need andmed on rentniku kohta). Omaniku perest – perenaine elab, korralik, ei võta töödest osa, lapsi ei ole. Tegelik tööde juhataja oli rentnik. Küsimusele „Kas on teada, et kõne all oleva talupidaja (omanik) oleks ümbruskonna elanikele, või ka kaugemale laialiselt žiirosid või muid vastutusallkirju andnud?“ – on ankeedis vastatud, et Kõrwaliste isikutele siirusid wist ei ole annud, ennemalt oli kaubatarwitajate ühisusele 2000 kroni wõlgu.

---

1932. aastast ei olnud talukoha majapidamine silmatorkavalt halvenenud (halwenenud ei ole rentniku ajal). Talus oli 1932 aastal oli wallaswara okjon Eleene mehe Fritriku Rosteri wõlgade pärast. „Kui talu on praegu raskustes, siis kas need on lahendatavad ja mil viisil?“ - rentnik peab talu; Eleene Roster elab eemal. Talul oli ehitus- ja tarbemetsa (on ehitus metsa tarpeks). Talul Kutte puud on omast käest. Viimasel ajal uusi hooneid püstitatud ei olnud. Talust oli üks popsikoht veel eraldamata (½ ektaari oli tal maad). Talu asus teadete andjast ½ km kaugusel (usaltus mehest). „Missugusesse poliitilisse rühmitusse kuulub?“ (‘poliitiline’ on maha tõmmatud) – rahwa erakonda ennemalt kuulus – Minus on Aija talu kaugel 5½ kilumeetrid. Täiendavad teated – Eleene Rosteri mees Fridrih on suur läbi lööja taal jäi meie kaubatarwitajate ühisusele 2000 krooni naese alkirjaga ja Kuusalu Ühispanka 15000 krooni Fridrihi oma wastutusel, wallas wara oksionilt saadi osa kätte suurem summa jäi panga kahjuks.

---

31.01.1936 väljastati (ja 05.02 saadi kätte) teine ankeet seoses Helene laenusooviga. Need andmed talu, maade ja talupidaja kohta saatis tõenäoliselt Jakob Kalla. Ankeedi järgi oli talukoht 22 km kaugusel lähimast raudteejaamast, 47 km kaugusel lähimast turukohast (Tallinnas) ja lähimast meiereist 3,5 km kaugusel. Talukoha juurdepääsuteed olid head ning talukohta kasutas rentnik. Koht koosnes kahest eraldiseisvast tükist ja eraldiseisva tüki kaugus hoonetest (heinamaa ja mets) oli 10 km. Elumaja seisukord oli keskmine, lautade ja tallide seisukord samuti. Kõrvalhooned (aidad, küünid, laod, kuurid) olid korras. Talukoha varustus ja loomapidamine olid keskmisel tasemel. Põllumaa koosnes kokku kuuest põllust, mis asusid talu hoonete lähedal. Kunstväetist kasutati järjekindlalt ja pikemat aega söötis olevat põldu talul ei olnud. Karjamaa oli keskmine ja karja söödeti ka põlluheinamaal. Heinamaad asuvad suuremalt jaolt talu juures, kuid on ka metsa heinamaa 10 km eemal. Talu on teinud maaparandustöid metsa heinamaal sookultuuri umbes 5 hektari. Talukoha omanik oli 50 aastat vana, terve, võttis talu töödest ka ise osa, viibis alaliselt kohal ja ei pidanud kõrvalteenistust. Peremees hoolitses majapidamise eest hästi, ei tarvitanud sagedasti alkoholi, vahekord naabritega oli hea. Samuti oli läbisaamine perega hea. Peremees oli hoolas, edasipüüdja, kokkuhoidlik ja ausate elukommetega ning koha pidajal oli ümbruskonnas hea kuulsus. Omaniku perekond elas, oli korralik, võttis talutöödest osa – ankeedil on peremehe laste lahtrites on kriipsud (nii alaealiste kui ka täiskasvanute). Tegelik tööde juhataja ja korraldaja oli talu omaniku mees. Kolme aasta eest müüdi talu vallasvara Kuusalu ühispanga nõudel maha. Lahtris „Kui talu on praegu raskustes, siis kas need on lahendatavad ja mil viisil“ on kirjas „ei tea“. Talul oli ehitus- ja tarbemetsa ning tarvisminevad kütteained olid omast käest võtta. Viimasel ajal uusi ehitusi püstitatud ei oldud. Talu maadel asus veel üks eraldatama popsikoht, mille eraldamisega võiks talult ära minna 1 tallinna vakamaa maad. Ankeedi täitja sai need andmed isiklikest muljetest ja otsustamisest ning talukoht asus teadete andjast ¼ km kaugusel. Täiendavalt on ankeedi all kirjas, et Helene Roster ühes mehega kasutab Kolga vallas Koitjärve külas „Laane“ talu rentnikuna. „Aia“ talu kasutab rentnikuna Helene Rosteri mehe õemees. Helene Rosteri mees Fridrich Kuusalu ühispanga juhatuses olles, tegi pangale külge Kr. 15000,00.

---

27.01.1936 palus selts Helene Rosteril teatada täpsemalt, et kes talus elab (nende andmeil on talu välja renditud, kuid Helene ütles laenu sooviavalduses, et kasutab seda ise). Helene vastas 30.01.1936 (kiri saadetud Kahalast), et „Täiendavalt on mul au teile teatada, et minule kuuluv Aia talu ei ole rendil vaid kasutan ise, nagu laenu sooviavalduses öeldud ja samuti kuulub talus olev elus ja eluta inventar minule“.

---

Harju maakorralduse komisjoni sekretär teatas 03.03.1936, et Aia talust Koguk.- asut.- ja erarendimaade korr[aldamise] seaduse alusel väikekohti eraldamisele ei kuulu. 1938. aastast pärinevas Kolga valla talude nimekirjas on Aia talu omanikuna kirjas Helene Aiaste. Kolga valla 1938. aasta maaüksuste nimekirjas oli Aia talu omaniku nimi endiselt kirjas kujul Helene Roster (mitte Aiaste); talu suurus oli 22,63 hektarit ning talu maksualus oli 25,37 puhtakasurubla.

---

Kolga valla 1939. aasta elanike nimekirja järgi elasid Aia talus Pearu Jüri poeg Aiaste (*03.06.1879; harilikuga on tema kohta kirjutatud märkus Kernu vald) ja Helene Jakobi tütar Aiaste (*03.02.1879; harilikuga on tema kohta kirjutatud märkus Kolga vald).

---

• Personaalraamat; EAA.1216.1.274; 1870-1887 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1216.1.274:85?3,937,491,165,0
• Maetud: http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=132107531