Jüri Reidla

• Metsavennad kaotasid kaitselahingu ülekaalukalt suure jõu vastu ja ellujäänud saadeti okupatsioonivõimude poolt Venemaa sunnitöölaagritesse. Näiteks Jüri Reidla, kes rünnaku hetkel olnud väljas, kasutanud ära vastaste hetkelist segadust ja roomanud punkrist eemale. Kuna rünnaku alguses oli veel veidi lund sadanud, siis katnud lumi ka põgeneja värsked jäljed. Lamanud peidupaigas ööpimeduseni, hiilis mees oma koju Kivi-Vigalasse. Hiljem ta siiski vangistati ja 1950. a. esimesel jõulupühal määrati 25. aastat http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=52075

Raamatust: Aino Lepp Vabaduse hinnaks on elu. Tartu, Hotpress, 2008 (kordustrükid 2011 ja 2016): Jüri Reidla (foto temast Vorkutas 1957. aastal – lk. 416) Jüri Reidla oli punaste okupantide vastu võidelnud juba 1941. aastal Vigalas ja hiljem rindel. Ta oli varunud 1944. aasta sügisel relvi, millega siis, kui taas võimalus avaneb, okupantidele tuld anda. Miilitsad olid nuuskurite kaudu teada saanud, et Jüril on kodus arsenal. 24. mail 1947 panid NKVD Märjamaa osakonna ülem leitnant Berminov ja miilitsa operatiivvolinikud Rosin ning Orav Jüri Reidla kodus Vigala vallas Konnapere külas Arjakse talus toime läbiotsimise. Nad leidsid kuulipilduja, poolautomaadi ja jahipüssi. Imelikul kombel arsenali omanikku tookord ei arreteeritud. Jüri Reidla otsustas koduvallast lahkuda ja asus elama Tallinnasse. 1948. aastal kutsuti Reidla Märjamaa rajooni miilitsaosakonda. Ema saatis kutse pojale Tallinna ja Jüri tuligi. Mis temaga seal paari päeva joksul toimus, ei ole teada. Reidlalt võeti ära dokumendid ja pandi arestikambrisse, kust ta soodsal momendil põgenes. Algul varjas ta end Halinga vallas oma ämma Maria Kannisto juures. Detsembris astus Reidla Relvastatud Võitluse Liidu liikmeks ja ühines Kodesma punkri meestega. Marie Kannistu arreteeriti 7. mail 1949 kulakumaksu võlgnevuse pärast ja karistati kaheaastase vangistusega. Pärast Kodesma punkrist põgenemist varjas Jüri Reidla end kodus vaid mõne päeva. Arjakse talu oli võõrandatud ja nõuti, et tagaotsitava metsavenna perekond sealt lahkuks. Reidlatel oli Tallinnas hulk häid sõpru ja tuttavaid. Kogu pere põgenes pealinna, kus nad vahetasid tihti elukohta. Nende koju Arjakse tallu olid elama asunud Voldemar ja Elisabet Võsumets. Novembris otsustas Jüri Reidla teha varustusretke oma koju ja tuua sealt ära kolm siga, enne kui need Võsumetsade poolt lihaks tehtaks. Varustusretk läks korda. Koos Arjakse talu varaga olid Võsumetsad saanud ka majavalvuri, kes aga kohale tulnud Jüri Reidlat ei reetnud. Jüri Reidla arreteeriti 25. veebruaril 1950 Tallinnas. Kinni võeti ka abikaasa Meela, ema Mai ja õde Vaike. 29. novembril 1950. aastal saadeti Jüri Reidla tribunali otsusega 25, Meela Reidla 15, Mai Reidla 10 ja Vaike Reidla 15 aastaks Siberi vangilaagrisse. Kui Meela Reidla 1957. aastal vabanes, sõitis ta mehe juurde Vorkutasse. Jüri Reidla hukkus 1968. aastal Vorkuta kaevanduses tööõnnetuses. Abikaasa tõi surnukeha kodumaale ja mattis Vigala kalmistule. Vaike Reidla suri Taišetis 6. jaanuaril 1951 aastal kopsutuberuloosi ja on maetud Inta linna surnuaiale.