Jüri Truusmann

• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2434.1.131:110?204,201,293,2... Laiuse kihelkonna Jõgeva mõisa Eristvere küla Tõnnu (Orava) talu peremees.

„Jõukas mees, kes hoolitses alati oma laste ja lähedaste eest. Üks erksamaid ja arukamaid isikuid külas.“ (tütrepoeg Jüri Välbe)

Elulugu

Tõnnu (kaasajal Tõnu, vanas kirjaviisis "Tönno") talu peremees Jüri Truusmann sündis 1826. aasta 23. märtsil Laiuse kihelkonnas Jõgeva mõisapiirkonnas Eristvere külas Orava (Tõnnu talu varasem ametlik nimetus) talu poolemaade peremehe Orava Mart Truusmanni ja tema naise Kai kolmanda lapsena ning ristiti 31. märtsil Laiuse kirikus kohaliku preestri Heinrich Georg von Jannau poolt. Meetrikaraamatusse tehtud ristimiskanne on seejuures poolik ja vigane kuna puuduvad ristivanemate nimed ning ema nimeks on ekslikult märgitud Mai. Tundub ka justkui oleks kanne hiljem lisatud, sest sellele järgnev kanne on sama järjekorra numbriga. Oma nime sai oletatavasti emapoolse vanaisa Otsa Jüri järgi. Jüri kasvas üles samas külas ja talus. Juba 18. aasta vanuselt, 1844. aasta juulis, tuli tal isa surma tõttu talu majapidamine enda kätesse võtta. Kusjuures ajad olid erakordselt rasked - 1844. aasta külma kevade ja vihmase suve tõttu ikaldus kogu viljasaak, seemnepuuduse tõttu jäi talivili külvamata ning talve saabudes kurnas rahvast kogu maal nälg, külm, nakkushaigused ja loomataudid, mistõttu oli ka inimeste ja loomade suremus väga suur. Vaid päev pärast isa matuseid 30. juulil, heitis hinge ka Jüri isapoolne vanaema Triinu, kes oli ühtlasi ainuke vanavanem, keda Jüril oma elu jooksul näha ja tunda õnnestus. Ka tema surmapõhjuseks oli kurnatus.

Noil rasketel aegadel algas ka suurem üle-eestiline usuvahetusliikumine, mille käigus astusid tuhanded talupojad, kes parema elu lootuses, kes pettumusest luteri kui sakslastest mõisnike usu vastu, kes niisama trendidega kaasa minemise tuhinas, kreeka katoliku ehk õigeusku või ka lihtsalt vene usku nagu seda rahva hulgas nimetati. Õigeusu preestrite üleskutsed ja lubadused paremale elule ja nn hingemaale, mida kõik usuvahetajad saama pidid, levisid rahva seas kulutulena, millest ei jäänud puutumata ka noor Tõnnu talu peremees. Kuna Laiusel siis veel kohalik õigeusu kogudus puudus, astus Jüri esialgu lähima, Põltsamaa Ristiülendamise õigeusu koguduse liikmeks. See võis olla millalgi 1846. aasta paikku. Olgu siinjuures veel mainitud nende varajaste õigeusklike raske olukord, kellel tihti tuli taluda luteriusuliste pilkeid ja sõimu või mõisnike ja isegi luteriusu preestrite kiusu kättemaksuks usuvahetamise eest. Ka nende noorte koguduste olukord oli sageli keeruline, sest puudusid isiklikud ruumid ning preestrid olid sageli umbkeelsed venelased. Nii abielluski Jüri 1849. aasta 6. veebruaril Põltsamaa külas sõjaväe kasarmus, kus Põltsamaa kogudus oma ruume rentis. Tema naine, Mai Rehemaa, oli pärit Härjanurme mõisast Kurukse külast, Rehemaa talu peremehe Mihkel Rehemaa tütar. Jüri oli 22. ja Mai 23. aastane. Samal päeval laulatati kokku kümme paari, teiste seas ka Mai vend Tõnu Rehemaa oma abikaasa Kai Veskiojaga. Arvata võib, et ka laulatuse järgne pulmapidu peeti seetõttu pigem just pruudi isakodus - Kurukse küla Rehemaa talus. 1849. aasta lõpus kui avati Laiuse Jumalaema Sündimise õigeusu kogudus kohalikele õigeusu talupoegadele, läks ka Jüri üle vastloodud uude kogudusse. Naine Mai jäi aga edasi luteriusku (vaatamata sellele, et kogu tema perekond vanemad, vennad, õed ning nüüd ka abikaasa olid õigeusulised) ning nõnda käidi kogu elu hingepalvustel ja jumalateenistustel eraldi, Jüri õigeusu, Mai luteriusu kirikus. Ka enamus lastest ristiti õigeusku, va kaks viimast last, kes said (võibolla ema nõudmisel) luteriusku ristitud.

Suurt vaeva nägi Jüri ka oma laste kasvatamisega, soovides anda neile parima hariduse, mis tolleagsete võimaluste juures, tema kui tavalise talurentniku jaoks, võimalik oli. Erilist vaeva nägi ta seejuures poegade Mardi ja Jüri koolitamisega, keda sõidutas 10. aasta jooksul hobusega kooli Riiga. Poeg Jüri õppis Riias vaimulikus koolis ja hiljem seminaris, poeg Mart õpetajate seminaris. Riia vaimulikus seminaris õppis tol ajal juba ka teisi ümbruskonnast pärit poisse nagu Mihkel ja Jaan Poska, Martin Ramul, Johannes Eelend ja Juhan Rehemaa. Nende isad või vanemad vennad käinud neid Riiga vedamas enamasti kordamõõda, nii et ühe sõiduga viidi ära mitu poissi. Sõit võis muidugi üsna kulukas olla, sest üks ots kestis terve nädala ja ööbida tuli külalistemajades või postijaamades. Tütrepoeg Jüri Välbe mälestuste järgi toonud ühel sarnasel teekonnal Jüri Riiast kaasa terve vaadi petrooleumi lambi valguse jaoks. Seda lambiõli oli ta siis jaganud ka küla rahvale ja nii lõõnud külas särama petrooleumi lambid peerutule asemel. Ka löökidega seinakell olevat tema majas olnud üks esimesi. Tolajal olnud see suur uudis, et kell oskas tundisid lüüa: lastel oli eriti suur huvi kella vastu ja nad ootasid ikka, millal kell jälle lööma hakkab. Ka Jüri teised lapsed said hea hariduse, õppides nii küla- kui ka kihelkonnakoolides. Nähtavasti oli ka Jüri ise tark ja üsna edasipüüdlik, nõnda et ta sai kolmel korral valitud Jõgeva valla kogukonna kohtumehe ametisse, olles selles ametis 14. aastase perioodi jooksul (1852-1866), mõneaastased vaheajad väljarvatud, kokku umbes 9 aastat. Hiljem oli ta ka valla nõumees ja õigeusu koolivanem. Talupidamise juures oli Jüri ilmselt ühtedeks meelistegevusteks aiandus ja mesilastepidamine, milles tal "hää käsi" olevat olnud.

Jüri ja Mai abielust sündis kaheksa last, kellest üks, poeg Joosep, suri imikuna, ülejäänud seitse aga kasvasid kõik üles töökateks ja edukateks inimesteks. Poeg Jüri omandas hariduse Peterburi Vaimulikus Akadeemias ning oli seejärel 20. aastat ametis Tallinna üksiktsensorina, olles veel tuntud ja hinnatud oma etnograafiliste ja keeleteaduslike kirjatööde poolest. Poeg Mart omandas vaimuliku elukutse ning tegutses köster-kooliõpetajana Ninas, Piirissaarel, Väike-Lähtrus, Mäemõisas, Sadukülas ja Laius-Tähkveres Metsakülas. Poeg Jaan oli kooliõpetaja, kaupmees, talupidaja, kalakasvataja, mesinik ja muidu aktiivne seltskonna ja ühiskondliku elu tegelane, tegi kaastööd ajalehtedele ning koostas ja andis välja esimese eestikeelse mesinduskäsiraamatu. Poeg Mihkel oli talupidaja Eristveres ja hiljem Kirikukülas, mõnda aega ka Jõgeva vallakohtu kohtumees. Tütar Maria abiellus kohaliku Sadala küla kooliõpetaja, hilisema Laiuse õigeusu koguduse köstri Aleksander Välbega ning kasvatas üles kaheksa last, kellest enamuses omakorda said pedagoogid ja muidu ühiskondliku elu edendajad. Tütred Mai ja Ann olid tublid ja hinnatud käsitöös. Seega, hea hariduse kõrval said kõik lapsed isalt eluteele kaasa visaduse, töökuse ja ettevõtlikkuse, mis võimaldas neil elus kaugele jõuda.

1895. aasta kevadel kaotas Jüri oma kauaagese ja kalli abikaasa Mai. Kuigi Jüri oli siis juba 69. aastane ei jäänud ta kauaks lesepõlve pidama vaid abiellus veel samal aastal, endast 26 aastat noorema lese Juula Seppaga (sünd. Tiido). Nii tuli Jüril kasulastena üles kasvatada veel ka Juula viis last tolle eelmisest abielust.

Nagu mäletavad kaasaegsed, siis Tõnnu talu oli üks jõukamaid ning selle peremees üks erksamaid ja arukamaid isikuid külas. Söömist oli talul alati külluses olnud: oli rohkesti piima, vöid, liha, leiba, kartuleid. Maiusaineks oli mesi "linnupuudest". Aganaleiba seal talus ei mäletatud: söödi alati puhast leiba, sest vilja olnud külluses. Ka teistele peremeestele laenatud põuastel aastatel vilja. Tartu-Tapa raudtee ehitamise ajal (valmis 1876. aastal), toetati toiduga ka ehitajaid, kellest enamus olid poolakad. Sellele vaatamata osutusid 20. sajandi alguse suured ühiskondlikud ja sotsiaalsed muutused juba päris väärikas eas mehele üle jõu käivateks. Nii tuli lõpuks loobuda terve elu armastusega hoitud ja arendatud talukohast, mis enam kui sada aastat järjepidevalt tema perekonna käes olnud oli, kus nii tema isa kui ka vanaisa elanud ja ka tema ise sündinud ja üles kasvanud oli. Talu läks müüki ning vanaperemees Jüri asus koos abikaasaga elama talu kõrval asunud väiksesse majja. 1911. aasta sügisel tuli taas matta abikaasa, kes suri vingumürgitusse. Jüri ise suri 1916. aasta 7. jaanuaril, vaid paar kuud enne oma 90. sünnipäeva ning maeti 10. jaanuaril Laiuse õigeusu kalmistule Laiuseväljal. Matusetalituse viis läbi tollane koguduse preester, hilisem Eesti metropoliit Aleksander Paulus koos köstrite Tõnis Kimmeli ja Martin Venesaarega.

Mälestused

Järgnev on kirja pandud pojapoeg Theodor Talvaku poolt.

Jüri Mardi pg.Truusmann, sünd.23.3.1826. Sünd on registreeritud Laiuse Ev.Lut. koguduse kirikuraamatus nr.VII lhk.398, kus ema nimena on märgitud "Mai" kuna see revisjoni kirjades oli "Kai". Ta oli 18 a vana kui isa surma järgi pidi talu majapidamise ülevötma. Kaks aastat hiljem ta abiellus Mai Rehemaaga, Härjanurmest (Maie sünd on registreeritud Kursi Ev.Lut.koguduse kirikuraamatus nr.III, lhk.129. Tema on ristitud 6.12.1825 kusjuures sünnipäevaks on märgitud "31. november" kuna see kuu omab vaid 30 päeva.) Nad elasid kogu oma eluaja Eristvere külas, Tönnu talu omanikena. Nende elupäivi kirjeldab Maria Brandt (1887-1968) järgmiselt:

"Talu asus Jögeva vallamajast 1/2 km. Tartu suunas, maanteest ca 300 m. eemal. Poolel taluteel oli väike elumaja, kus elas vanaisa ainuke öde, lesestunud ja lasteta Triinu (sünd.1824) Talumaja asus kaugemal, tavaline kahe toaga, eeskoja ja sahvriga, rehetoa- ja rehealusega pikas hoones. Maja ees oli rohtaed, kus kasvasid marjapöösad ja üks määratu lai metsöunapuu ja ka poogitud öunapuid, mitu mesipuud ja osmik nende paigutamiseks talveks. Aednikuna ja mesilastepidajana oli vanaisal "hää käsi". Õunu ja kärjemett töi ta alati kaasa kui meid külastas."

Tönnu vanaisa viimaseid elupäivi mäletan ka mina. Tagantjärgi vaadates tema vanadusepäevad ei olnud nii önnelikud, kui need oleks vöinud olla: köik lapsed, 4 poega ja 3 tütart, said küla- ja ka kihelkonnakooli hariduse, vanem poegadest ka magister-theoloogi kraadi, kolm poega läksid kodust välja kooliöpetajateks, tütred abiellumisega samuti; noorem poeg, Mihkel, proovis aastaid talu edasi pidada, loobus ka sellest, mille järele vanaisa müüs talu ära, jättes väikse elumaja omale elukohaks, kuid varsti seejärel lesestus - naine suri vingumürgitusse ja löpetas oma elupäevad üksildasena, külastades vaid lapsi nende elukohtades. Erilist au tuleb vanaisale siiski anda vaeva eest oma vanema poja, Jüri hobusega aastaid Riiga kooli ja tagasi vedamise eest, milline teekond, ca 300 versta, enne Tapa-Riia raudtee ehitamist oli paratamata ja erakorraline ettevöte mida sel ajal tuleb eriti hinnata. Jüri suri 7.1.1916 Jögeva alevis.

Theodor Talvak

-------------------------------------------------

Järgnevad tütrepoeg Jüri Välbe mälestused oma vanaisast.

Truusmannid oli mitu perekonda Jögewa wallas Eriswere külas. Truusmannide käes olid Tönnu, Eewerti, Rebase ja hiljem Iisaku talud. Need Truusmannid olid köik omawahel sugulased. AW (Aleksander Välbe) abikaasa Mari oli pärit Tönnu talust, Jüri Truusmanni tütar. Eriswere küla kuulus Jögewa mõisa alla ja köik maa kasutamise kohustused tuli täita selle möisa omanikkudele. Talupojad elasid Erisweres ? jöukasti ja pärandasid tihti oma talud edasi ka lastele. Oli nii ka Tönnu talu olnud kolm pölwe Truusmannide käes. Wiimaks 1900. aasta ümber, kui endised rentnikud teda ära osta ei suutnud, siis läks talu wööraste kätte ja wanal talu peremehel Jüri Truusmannil tuli weel oma wiimastel eluaastatel kolida pöliselt tema kasutada olnud talust wälja. See wöis küll temale palju meelekibedust sünnitada. Tönnu talu oli nähtawasti üks jöukamatest taludest külas. Tal oli suur taluelamu ühe katuse all rehetoa ja rehealusega. Karjalaudad olid rehe poolt otsast natuke maad eemal ja lautade esine karjaaed oli eraldatud puhtast õuest, mis oli maja ees ja oli teisest küljest piiratud talu aitadega. Maja otsas oli wiljapuu aed, kus olid möned wäga wanad öunapuud. Ka marjapöösaid oli seal. Wiljapuu aia wäraw hoiti suwel lukus, et igaüks ei saaks mitte minna aeda öunapuid wöi marjapöösaid rikkuma. Aias oli ka lehtla, kus oli mönus istuda: seda kasutasid ka külalised. Ka mesipuud ("linnupuud") olid talul olemas. Need olid enamasti wiljapuu aias, kuid hiljem ka wist koja körwal noores wiljapuu aias. Möödunud sajandi 1880 ja 1890. aastate wahel oli talul koda püstlattidest. Ta oli üle puhta öue aitade pool otsas. Seal keedeti suwel toitusid pajas, mis oli asetetaud tulele koogu otsas. Siis oli küll elumaja juba korstnaga ahju ja pliidi saanud, kuid wana harjumuse järele keedeti suwel meelsasti kojas.

Tönnu talu peremees oli üks erksamaid ja arukamaid isikuid külas. Ta oli olnud kolm aega (ühkeksa aastat) Jögewa wallas peakohtunikuks, mis wastab umbes nüüdsele wallawanemale. Ta wiis oma poja Jüri (sünd. 15.XII 1856) 1868. aastal Riiga waimulikku seminari. Need söidud sooritati tol ajal hobusega ja kestsid umbes kaks nädalat. Riia waimulikus seminaris öppisid tol ajal ka juba mitmed ? eesti poisid, nagu Ramulid, Eelend, Kikerist, Rehemaa jt. Nende isad wöi wennad käisid neid Riiga wedamas enamasti kordamööda ja ühe söiduga wiidi mitu poissi ära. Söit wöis muidugi kulukas olla, sest üks ots kestid terwe nädala ja ööbida tuli ? wõi postijaamades. Ühel sarnasel teekonnal tõi peremees Jüri Truusmann kaasa terwe waadi petrooleumi lambi walguse jaoks. Seda lambiõli ta oli siis jaganud ka küla rahwale ja nii löid külas särama petrooleumi lambid peerutule asemel. Ka löökidega seinakella muretses tema oma majja nähtawasti esimesena. See oli suur uudis, et kell oskas tundisid lüüa: lastel oli eriti suur huwi kella vastu ja nad ootasid ikka, millal ta jälle lööma hakkab. Suwel magati talus lakkades, talwel lawadel rehetoas. Hiljem olid magamiseks sängid. Minu mälestuses olid juba sängid kambris ja walgeks lubjatud ahjud soojendasid kambreid. Pererahwas asus tagakambris, töörahwas eestoas. Toad olid küllalt ruumikad. Söömist oli talul ka alati külluses: oli rohkesti piima, wöid, liha, leiba, kartuleid. Maiusaineks oli mesi "linnupuudest". Haganast leiba seal talus ei mäletata: söödi alati puhast leiba, sest wilja oli külluses. Ka teistele peremeestele laenati wilja pöuastel aastail. Kui oli Tartu-Tapa raudtee ehitamine, siis said töömehed, enamasti poolakad, külluses toiduaineid külast. Ka Tönnu talu külastasid nad. Üks tööline poolakas olla koguni abiellunud naaberkülas ühe peremehe tütrega. Pöline peremees Jüri Truusmann oli jöukas mees ja hoolitses ka oma laste eest, püüdes luua neile ? kasutamise wöimalusi wöi andes neile wöimalikult parema hariduse.

Talu oli perekas nii laste kui ka sugulaste ja teenijate poolest. Seal talus kaswas üles AW (Aleksander Välbe) abikaasa Maria. Aidates oma vanemaid jöudumööda oma tööga. Lapsena näitas ta talutares töötajaile peerutuld, kohendas seda. Seda kohustust kandsid muidugi ka teised lapsed, kui nad olid wastawates aastates. Ka Riiga kooli wiidud wend Jüri lapsepölwes oli peerutule kohendajaks ja töötajaile walguse näitajaks. Talu majapidamine oli harilik, mis päritud eelmistest pölwedest. Sellel alal uusi otsinguid ette ei wöetud. Ja sellel poleks ka mötet olnud, sest koht ei olnud mitte oma, waid kuulus möisnikule, kes wöis ta talupoja käest ka ära wötta. Alles pääle talude päriseks ostmist 1890.tel aastatel hakati pöllupidamise parandamisele rohkem röhku panema.

Tönnu talus arenes peamiselt AW (Aleksander Välbe) tutwus Truusmannidega. Esimesena tutwunes AW Tönnu talu rahwaga oma wenna Mihkli kaudu, kes abiellus Aadu Rehemaa tütrega Sadukülast Pöörakülast. Mihkli naese tädi oli aga abielus Tönnu talu peremehega. Nii tekkiski AW tutwus Truusmannidega, millele järgnes abiellumine Tönnu talu peremehe tütrega Mariaga ja edaspidine läbikäimine selle talu rahwaga. Käidi wastastikku üksteise juures külas. AW perekonnast korraldati ikka igal suwel üks söit lastega "wanaisale" külla Eriswerre Tönnule. AW tütar Anna wiibis lapsepölwes ka ühe talwegi seal, kuna arstid soowitasid elukoha muutmist läkaköha puhul.

2.11.1940

Jüri Välbe

Viited & allikad

• SÜND (23.3.1826 Eristvere); RISTIMINE (31.3.1826 Laiuse kirik); Laish. Jürri. Erristwer. Orrawa Mart Trusman. Mut. Mai. -- Allikas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2434.2.7:201?0,1698,1062,104,0
• Personaalraamat VI. Jõgeva, Kurista, Kaave, ...; EAA.2434.1.119; 1841-1863; http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2434.1.119:4
• REVISJON (1834); 1834. aasta hingerevisjoni järgi (revisjoni protokoll on koostatud 17. märtsil) elas Jõgeva mõisa Eristvere küla Orava talus kümme inimest: peremees Mart Truusmann koos abikaasa Kaiga, Mardi ema Triinu ning lapsed Jüri, Jaak, Mari ja Triinu. Lisaks oli talus sulane Tõnis Piikus (Pikus) ning lesknaine Mari Ohmann koos tütre Leenuga. -- Allikas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.34/8:13
• LEER (1843 Laiuse kirik);
• 02.04.1844; Oli ristiisaks oma onu Orava Jaan Truusmanni pojale Jürile, ise kirjas sulasena. -- Allikas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.2434.1.16:15?58,1028,1160,400,0
• ABIELU (6.2.1849 Põltsamaa); Laiuse kihelkonna Jõgeva mõisa Eristvere küla talupoeg Georgi Krusman, õigeusku, luteriusku lesk Kai poeg, 23. aastane; Kursi kihelkonna Härjanurme mõisa Kurukse külas sündinud Mai Rehema, Mihkli tütar, luteriusku 22. aastane; tunnistajad Ivan Sepp ja Andres Elbus? Eristverest, pruudi poolt Ivan Sild ja Mikk Pärtel Kurukselt; laulatas õpetaja Vassili Polistovski -- Allikas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1965.1.38:231?212,1472,1848,...
• REVISJON (1850); Jüri Truusmann elas 1850. aasta revisjoni andmetel (revisjoniprotokoll koostatud 25. septembril) koos perega endiselt Eristvere küla Orava talus (talu nr 13). Talus on kirjas: peremees Jüri Truusmann, tema abikaasa Mai, ema Kai, ning Jüri vennad Jaak ja Jaan. Talus elas ka sulane Jaan Sepp, koos oma naise (Jüri õde) Triinuga. -- Allikas: Saaga: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.36/1:8
• REVISJON (1858); Talu nr. 13 "Orrawa", talus elavad peremees Jüri, Mardi p. Truusmann, tema abikaasa Mai, ema Kai, pojad Mihkel, Mart ja Jüri, vend Jaak Truusmann koos abikaasa Eva ja tütar Maaliga, Tiit Truusmanni lesk Ello koos laste Kaarel, Jaan, Ello ja Juulaga ning Jaan, Jüri p. Sepp koos abikaasa, peremehe õe, Triinuga. Peremehe noorem vend Jaan Truusmann on 1855. aastal nekrutina tsaariarmeesse võetud. -- Allikas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.2.38/9:11
• EAÕK Laiuse kogudus. Koguduseliikmete nimekiri; EAA.1944.1.54; 1871-1880; http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1944.1.54:140
• Arvestuslehed maamaksustamise kohta (Dessäntinensteuer Enquete)(1881); Talu nr 70 "Tönno". Koha väärtus: 20 taalrit ja 80 krossi; rendi suurus 8 rubla taalri kohta; koha suurus: 117 Lofstellen (1 lofstelle = ca 3710 m2) ja 23 Kapp (1 kapp = 1600 ruutjalga = 400 ruutküünart = 148,64 m2 = 0,148 ha), sellest aiamaa 4 Lof. 21 Kapp, põllumaa 33 Lof. 20 Kapp, heinamaa 27 Lof 6 Kapp, karjamaa 51 Lof 11 Kapp, Impedimente 15 Kapp. Kasvatati rukkist, otra, kaera, kartulit, lina ja suvinisu. Olemas oli ka köögivilja aed. Loomi oli majapidamises: lehmi 6+1, pulle 2, hobuseid 2+1, lambaid 6+1 ja sigu 3 (+1 tähistab sulasrahva või vabadike käsutuses olevaid loomi). Peremees elas koos sulastega samas hoones. -- Allikas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1427.1.213:344
• EAÕK Laiuse kogudus. Abielueelsete tunnistuste raamat; EAA.1944.1.109; 1892-1896 lk 44 ja lk 45
• ABIELU (2.7.1895 Laiusevälja); Jõgeva valla Eristvere küla talupoeg Georgi Martov Trusman, õigeusku, teine abielu, 69. aastane; Laiuse luteri koguduse Jõgeva valla surnud erusoldati Jaan Jürjeva Sepp lesk Jula Janova, luteriusku, teises abielus, 42. aastane; tunnistajad olid Jüri pojad Mihkel ja Jaan Trusman ning Jaan Mardi poeg Sepp ja Kustav Karli poeg Hanson; laulatas preester Joann Johanson -- Allikas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1944.1.427:249
• Hobusevargus Tõnnul (27.12.1895); "Warastati must mära hobune kõige riistadega 27./28. dez. öösel ära. Märgid: umbes 2 arsh. kõrge, 1 numbri moodi lauk otsa ees, lakk pahemal pool, paksu saba seest keskelt sügise tükk jõhwisid wälja löigatud, wäärtus 70 rbl., kolm ja pool aastat wana. Waewapalka sellele, kes üles annab, luban 10 rbl. Jõgewa wallas, Tõnnul. Jüri Truusmann." -- Allikas: Postimees nr. 289, 1895, 29. detsember, Tartu.
• Rahvaloendus (1897); Jüri Truusmann elab Tõnno talus koos tütre Anna ja poeg Mardi, naise Juula ja kasulaste Helene, Kristjani, Anna ja Amaliega. 20. aastane kasupoeg Aleksander Sepp viibib Peterburis. Samas talus on kirjas ka Jüri 71. aastane lesestunud õde Triinu. Sulasena on talus kirjas 18. aastane August, Jaani p. Päid. -- Allikas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3206.1.101:164
• EAÕK Laiuse kogudus; Koguduseliikmete nimekiri; EAA.1944.1.64; 1906-1916; http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1944.1.64:40
• SURM (7.1.1916 Eristvere); MATUS (10.1.1916 Laiusevälja); Jõgeva valla talupoeg Georgi Martov Trusman, 90. aastane, vanadus, maetud koguduse kalmistule, kirikuõpetaja Aleksander Paulus ning salmilugejad Dionisi Kimmel ja Martin Venesaar -- Allikas: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1944.1.407:25?156,818,2180,2...