Jaan Bergmann

Elulugu: Paistu vald http://paistu.ee/images/stories/downloads/jaan_bergmann.pdf

Sini-must-valgest (Talis Vare, 1996)

Teadaolevalt esimest korda seostas sini-must-valget värvikombinatsiooni eesti rahvusvärvidega Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Jaan Bergmann oma luuletuses “Eesti lipp”, mis ilmus M. J. Eiseni poolt 1881. a. välja antud kogus “Eesti luuletused”. Selle viimane salm algab: “Kus kolme värvi kaunistuses Must, valge, helesinine, Kus usk ja lootus armastuses On ühel meelel täieste, ... “ Samal mehel ning teisteski rahvuslikes ringkondades levis veel mõte sini-must-rohelisest ja must-rohe-sinisest värvikombinatsioonidest, kuid ajalugu lükkas need peagi tahaplaanile. Värvikolmiku ametlikuks sünniks võib pidada 29. septembrit 1881, kui Tartus tuli kokku “osakonna” (loe: korporatsiooni) “Vironia” (hilisem Eesti Üliõpilaste Selts) asutav koosolek, kus lisaks teistele tuntud rahvusliikumise tegelastele osales ka eelpoolnimetatud J. Bergmann. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=ca...

arhiivi materjalid: http://ais.ra.ee/index.php?module=202&op=4&tyyp=2&otsing_id=&kokku=...

Eesti Kirik "Paistu pastoraat paistab uue aja künnisel lootusrikas". Liina Raudvassar. 20.03.2013. Axel Kallase (1890–1922) ja Jaan Bergmanni (1856–1916) nimed on kõnekad nii kirikuloos kui ka laiemalt eesti kultuuriloos, olles kirjameestena hästi tuntud. Kallas oli siin õpetajaks enne Rõuge kogudusse minekut, Bergmann jäi Paistu õpetajaks pärast introdutseerimist 1884. aastal elu lõpuni. Bergmanni kuulsamaks kirjatööks on ballaad «Ustav Ülo», mis on toetanud oma sõnumiga rahvusliku iseolemise aadet mitmel põlvkonnal. Kas pole huvitav, et just kirikuõpetaja pani paberile sellised mõtted muistse vabadusvõitluse ajast? Usinalt korjas Bergmann ka rahvaluulet Jakob Hurdale. See näitab, kuivõrd mureks vaimulik oma rahva loo võttis.

Rahvusliku liikumise ajal käis Bergmann läbi paljude eesti kirjandus- ja kultuuritegelastega. Kokku on ta puutunud ka Lydia Koidulaga, kellel soovitas välja anda luuletuste kordustrüki. Teame, et Koidula suri enne, kui plaan teostuda sai. Koidula abikaasa Eduard Michelson pöördus Bergmanni poole palvega valmistada materjal trükiküpseks. Nii jõudsid suured käsikirjamapid Kroonlinnast Tallinna kaudu Paistu kirikumõisa. Bergmanni koostatud «Koidula laulude» käsikiri valmis 1888, kuid trükki jõudis alles pärast Bergmanni surma 1925. Pastor Bergmanni köitis väga ka piiblitõlkimise temaatika. 1890 loodi Alaline Piibliparandamise Komisjon, mille eestvedajaks ta esimehena oli. Sealtpeale pakkus Paistu pastoraat tihtilugu katust mitmelt poolt kokku sõitnud piiblikomisjoni liikmetest teoloogidele. Teame, et aastaks 1915 jõudis Bergmann kogu Piibli redigeerida. http://www.eestikirik.ee/17623/

Võro kiränduse koduleht: http://www.wi.ee/voro/index.php/avaleht/mulgi-kiraendues

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Bergmann

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bergmann_jaan

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=696562

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=696563

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=696564

http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/berg01.html

http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=208

• Saaga EAA.1286.1.381:13 - 1916

https://www.yti.ut.ee/sites/default/files/aki/eajakbl_dets2015_0.pdf - lk. 49.