Jaan Kalmann

Keava aleviku tekkimine algas Tallinn - Viljandi raudtee ehitamisega. 1898. aastal alustas tegevust Juurdeveo Raudtee Selts, kelle algatusel alustati 1899. aastal Tallinn - Viljandi raudtee ehitust. Ehitamist alustati kahelt poolt: Tallinnast ja Viljandist ja lõpetati 1901. aastal Kolu jõe juures.
Maa-ala, kus on rajatud Keava alevik, Oli metsaga kaetud. Nii et, kes hakkas siia kodu rajama, sai majapalgid oma metsast. 23.06.1924 tuli Keavasse Kerdti pere ja asus elama Jaan Kalmanni majja, hiljem laiendatud ossa üürilisena. Sama aasta talvel hakati välja andma krunte. 1925. aasta sügiseks olid enamus ehituskruntide saajaist oma majas (praeguse Keava tee tänaval).
Esimene maja Keava alevikus oli Jaan Kalmann (1878 - 1962)i maja, kes tuli Keavasse oma perega 1920. aasta suvel. 1994. aasta 23. juunil, Keava rahva I kokkutulekul avati maja juures sellekohane mälestuskivi, mille autoriks on kohalik elanik Hans Vaev (Keava kohalike inimeste silmade läbi. Mälestused kogunud Leili-Irene Rennebaum. Keava 2001, lk 12).
Et ennast elatada, tuli endale tööd leida. Jaan Kalmann Jaan Kalmann asutas endale perekaupluse, kus peale leivatoodete müüdi ka pudukaupa. Müüjaks oli peretütar Linda Kalmann (hiljem Kärner) (1919-1992). Härra Jaan Kalmann töötas ise õmblusmasinate "Singer" ja jalgrataste müümise agendina.
Töötas veel Marta Siibarti äri. Pagaritena täätasid nendes hr. Siibart ja Jaan Kalmanni abikaasa pr.Ida Elise Kalmann (neiuna Kukkoja) (1894-1981), kes võistlesid omavahel. Kalmanni pagaritöökojas töötasid pagaritena veel Aleksander ja Adele Elvine Kuiva (neiuna Laane)
Veel tegutses Oskar Kleemanni (1903-1979) Oskar Kleemann äri. Abiks vend Villem Kleemann (eestistatult Kaljuste (1902-1942, Sverdlovski oblast, maha lastud NL repressiivorganite poolt määratud karistuse alusel). Oskar sai ärioskused oma isalt Juhan Kleemannilt (1857-1939) Juhan Kleemann, kes pidas äri vanas elumajs, mille asemele ehitati hiljem kahekordne maja ja ärijuhiks sai siis poeg Oskar. Pr. Siibrti äri ja hr. Siibarti pagariruumid asusid Pärtseli maja alumisel korrusel. Samas majas töötas ka juuksur. Hr. Artur Mobel (1907-1942) oli rätsepmeister, kes õmbles põhiliselt meestele, tal olid ka õpilased. Pr. Selma Jõgibert õmbles naistele. Hr. Juhan Kleemann oli talunikelt küttepuude kokkuostjaja edasitoimetaja. (Keava kohalike inimeste silmade läbi. Mälestused kogunud Leili-Irene Rennebaum. Keava 2001, lk 19-20).
Keavas olid olemas lihunikud, töötasid jahuveskid ja saeveski. Töötasid tislerid. Konkurents oli tugev. Olemas oli kingsepatöökoda. Olid plekksepad. Oli turg, mis toimus igal teisipäeval. Turul käisid linnast talunikelt kauba ülesostjad, kes saadud kauba kallimalt linnas edasi müüsid. Turuplats asus ühistu kaupluse juures.

• Saaga EAA.1219.1.196:77?336,1431,2026,212,0
• Matuseraamat 1961-1970 Rapla: Saaga elk.47.0.10:18?74,736,1182,128,0