Jaan Lensmann

Jaan Lensmann (26. september 1859 Tammiku talu, Sipa vald, Märjamaa khk, Läänemaa – 08. juuli 1932 Tallinn) oli kohtu- ja vallakirjutaja, põllumees, ühistegelane ning kogukonna aktivist.

Haridus

• 1867–1872 Sippa vallakool
• Õppis Kullamaa köstri juures velskriks ja rõugepanijaks

Teenistuskäik

• 1876–1885 Sippa ja Kohatu valla- ja kohtukirjutaja
• 1878–1883 Kullamaa ja Märjamaa khk viie valla velsker ja rõugepanija
• 1880–1882 Märjamaa vallakirjutaja
• 1880–1885 Päädeva-Männiku, Kasti, Mõisamaa, Valgu, Pühatu ja Riidaku valla- ja kohtukirjutaja
• 1880–1885 Märjamaa kihelkonna kohtu kohtukirjutaja
• 01.09.1885–1890 Järvakandi vallakirjutaja
• 1887–1889 Rapla kihelkonna kohtukirjutaja
• 1886–1889 Raikküla vallakirjutaja
• alates kevad 1890 põllumees oma talus (Londoni talu ostetud 1888)

Ühiskondlik tegevus

• 04.11.1895–1932 Järvakandi Tulekahju Kordadel Vastastikku Abiandmise Seltsi asutajaliige
• 05.12.1899–1897 Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaliige
• 18.02.1898–1932 Rapla Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja esimees (1898–1905)
• 1898–1899 Järvakandi 2-klassilise ministeeriumikooli ehituse eestvedajaid
• 1900–1905 Rapla Karskusseltsi liige (1902 Rapla Karskusseltsi esimees)
• 11.11.1904 Rapla Tarvitajate Ühingu asutajaliige
• 1911–1926 Rapla Tarvitajate Ühingu revisjonikomisjoni esimees
• 1927 Rapla Tarvitajate Ühingu juhatuse liige ja kirjatoimetaja
• 1910 Rapla Ühispanga liige (aastast 1924 Rapla Ühispanga juhatuse esimees)
• 1903-1904 Karskuse Kuratooriumi karskuse kõnede pidaja Rapla kihelkonnas
• 18.11.1912–01.05.1925 Järvakandi Purku_Soonurme küla masina tarvitajate ühingu asutajaliige
• 1913 Järvakandi Haridus seltsi liige (aastast 1926 Järvakandi Haridus seltsi juhatuse esimees)
• 1913–1918; 1924–1932 Järvakandi Kontroll Ühingu asutajaliige (1916 ühines Rapla ja Valtu valdade Kontroll Ühingutega, Lensmann oli kassapidaja)
• 1916–1918 Järvakandi, Rapla ja Valtu valdade kontroll kassahoidja
• 1915 Ajutise Põhja-Balti Komitee Harjumaa liige
• 12.06.1916 Järvakandi Valla Põllumeeste Kogu asutajaliige
• 17.03.1917 Tallinna rahvamiilitsa väeülema abi ja Järvakandi valla miilitsa komitee esimees
• 27.06.1920 Tallinna Eesti Majanduse Ühingu liige
• 1920–1929? Rapla kihelkonna revisjonikomisjoni esimees
• 1920–1924 Eesti Rahvapanga liige
• 1921–1925 Põllumajanduslik Keskühistu "Estonia" liige
• 1921 Tallinna Laeva Ühingu asutajaliige
• 1921 Järvakandi Tarvitajate Ühingu asutajaliige (1929 revisjonikomisjoni esimees)
• 23.11.1922 Järvakandi Ühispiimatalituse asutajaliige
• 1923–01.05.1925 Järvakandi Turba Ühingu asutajaliige
• 03.08.1923 Kehtna Tarvitajate Ühingu liige
• 01.05.1923–05.05.1928 Rapla kihelkonna teede revident
• 1924–1926 Tulumaksu peakomitee liige
• 29.11.1925 Põllupidajate Ühispanga liige
• 1926 Harjumaa Rahvaülikooli seltsi liige
• 31.03.1927 Eesti Sooparandajate seltsi liige
• 09.03.1928 Põllumeeste Keskpanga liige
• 08.05.1928 kultuuriühingu "Vaba Kodanik" liige

Allikad

• Märjamaa kogudus; Sünnimeetrika; EAA.1247.1.211; 1851-1871
• Eesti Kultuurilooline Arhiiv - EKLA, f 193, m 21:29 | Lensmann, Jaan | EKLA-11067-69389-89000
• EAA.1219.1.211 EELK Rapla kogudus Personaalraamat. Ohekatku, Järvakandi-Vahakõnnu, Lellapere, Kabala 1902 1929
• Foto 1
• Foto 2
• Jaan Lensmann 70. aastane - Ühistegelised Uudised, nr. 41, 12 oktoober 1929
• Nekroloog
• Rahvatraditsioon Rapla kihelkonnast. Kogunud Emma Tensmann 1930. aasta suvel
• Järelhüüe Jaan Lensmannile
• Järelhüüe Jaan Lensmannile 2

  ---

Jaan Lensmann
(26.09.1859–08.07.1932)

Olen 26. Septembril 1859 wana kalendri järele Läänemaal Merjama kihelkonnas Sippa wallas Tammiku talus rentniku Karl Lensmanni ja tema naese Leenu (sünd. Jegerson) esimese pojana päewa walgust näinud. Minu vanemad olid kehwad.
Tänu emale haua põhjas, kes mind 5 aastaselt selgesti lugema õpetas! Isa ei oskanud lugeda, aga oli wäga hea meeles pidamise wõimega. Lugemise himu oli suur. Waga Jenowewa ja waga Hirlandu olid mul otsani peas. Jäi ainult Piibli ja Lauluraamat, pidin aga neid wäga puhtalt hoidma.
Ka tahtsin kirjutama õppida, aga polnud paberid majas, niisama puudus ka tahwel. Selle asemel õpetas mind Ema männi piiru peale tule sööga numbrid ja tähti maalima.
8 aasta wanuselt pandi mind Sippa walla kooli. Sellel ajal oli usu õpetus pea ülesanne, milleks Wana ja Uus Piibli lugu Luteruse katekismus ja Laulu raamat tähtsamad kooli raamatud oliwad, muid õpe abi nõusid oli wäga wähe. Pealegi oli 3 esimest talwet ainult tahvel tarwitada, kuna 4 ja 5 mal talwel juba „heftid“ käsile wõeti.
Mäletan ühte kooli juhtumist, ma olin siis wast 12 a wana. Sellel ajal oliwad kooli lauad 3 sülda pitkad, lapsed kahel pool wastamisi, ka oli üks lühike laud, mille juures 6-7 last (kahe möldri ja ühe mõisa walitseja lapsed), mille hulgas ma ka nagu hea õppia, aset olin.
Merjama kiriku härra P. tuli kooli katsuma (nagu siis ööldi) wäike laud paistis nagu eraldi temale kohe silma ja ta küsis, mis laud see siis seal on? Koolmeister (nüüd õpetaja) wastas, need lapsed õpivad eraldi Saksa ja Wene keelt. Kiriku õpetaja suust tuli siis õige pahaselt niisugused ronga pojad, oma wanemaid uulitsal sõimame (mitte sõimame).
Kuni kooli lõpuni hüüti wäikese laua lapsi sama nimega ronga pojad.
Tänu ka haua põhja selle aegse lugu peetud kooli õpetaja J. Steinbergile, kes ammugi puhkab, kui ma ei eksi, Tallinna Kaarli kog. surnu ajal. Temal oli selle aja kohta wäga hea haridus (Tallinna linna kool) ja püüdis kõigi innuga selle kasu oma kaswandikuile selgeks teha.
Koolis korjatud 5 talwise teadmiste ja isa kodus põllu tööd tehes, wäsimata edasi õppides ja waral sain nii kaugele, et 17 aasta wanuselt Sippa ja Kohatu waldade peale walla ja kohtu kirjutajaks waliti.
Selle aegne Kullama Kihelkonna kohtunik Sippa mõisa omanik Rosenthal pidas minu isast suurt lugu, kinnitas minu nii noorelt selle ameti peale.
21 a wanuselt olin ma järgmiste waldade kohtu ja walla walitseja kirjutaja, peale Sippa ja Kohatu weel Päädewa-Männiku, Merjama, Kasti, Mõisama, Walgu, Pühatu ja Riidaku. Ka olin samal ajal Merjama kihelkonna kohtu kirjutaja aastal 1880 kuni 1885.
Elu koht oli minul sinna maale Sippa wallas Tammiku talus oma wanemate juures. Sest sellel ajal ei olnud nimetadud waldadel weel omal walla majasid, liiatigi olid mõned wallad õige wäikesed.
Olin juba 26 a wana, kus minul korda läks Harjumaale, Rapla kihelkonda Järwakandi walla kirjutajaks walitud saada 1 septembrist 1885. Kus siis ka uus walla maja walmis sai.
Selle järele ka 1885 a lõpul Läänemaal kirjutaja ameti lõpetasin (Merjama walla kirjutaja ametist lahkusin a 1882) ja uuele kohale Järwakandi walla majasse elama asusin. 1886 sain ka weel Raiküla walla kirjutaja ametisse, milles olin 1889 aasta lõpuni, kus kihelkonna kohtud oma tegevuse lõpetasid ja selle arhiiv sai Tallinna Kubermangu walitsusele üle antud.
Abiellusin 1 Weebruaril 1887 (wana k. j.) Merjama kihelkonnast Paenküla wallast Tõnis Linnamägi tütre Mariga (tuntud seltskonna tegelase Notar J. Linnamägi õega), kelle Ema nimi Mai (sünd Waldmann).
1888 a lõpul ostsin Järwakandi walla maja juurest Londoni talu; et aga suure talu koha pidamine peremeha täit töö jõudu tarwitas, liiategi, kus maa pinnast üle poole soo all, mis harimist ootas, asusin 1890 a kewadel oma talusse tegelikuks põllumeheks.
Sellega ka olud sundisid mind kirjutaja ametist lahkuma.
Kahjuks hukkusid kõik selle kohased dokumendid 1905 a tulekahju korral, aga neil ka wist iseäralist tähtsust ei ole.
Esile toodud asja olus ehk wõiks seda mainida, et waldade, ka kihelkonna kohtute asja ajamises, mingeid rahalist puudu jääki ehk segadust ei olnud, järjelikult siis ka tapelda ega trahvida ei saanud.
Seltskondlikust elust oleks järgmist tähendada. Olin Tallinna E. Põllumeeste Seltsi asutaja liige, mille põhi kiri 5 detsembril 1888 kinnitati. Liikmest lahkusin 1897 a selleks, et Raplas töö põld ootas.
Rapla Põllumeeste Seltsi asutaja liige, mis põhi kiri 18l Weebruaril 1898 kinnitati. Olin seal juhatuse esimees kuni 1905 a lõpuni. Koju jõudes 1911 a algusest siia ajani seltsi liige. Nimetatud põllumeeste selts oli sellel ajal kaunis tähele panemise wäärt, et siin oliwad mitmed ülikooli haridusega liikmed, nii kui hrad K. Päts, J. Teemant ja M. Pung, kes mitmel korral Seltsis oma kaasa kiskuwa kõnedega esinesid, ise äranis aasta päewadel.
Nendest on hrad Päts ja Teemant wäga lugu peetud riigi wanemad olnud. Üle selle on mul au tähendada, et hra Teemant on mulle isiklikult sõber, sest et tema isaga seltsis juba Läänemaal walla kirjutajad olime.
1905 a pöörises ei jäänud ka Rapla põllumeeste selts puutumata. Hulga seltsi liikmete kohta tegi karistuse salga ülem Bezobrazow surma otsused, mille osaliseks said hrad Päts, Teemant, Pung, Rapla walla kirjutaja Maksim, Waltu kooli õpetaja Wäli ja Raiküla walla wanem Laaniste. Kuna hra Teemandi isa talu Kohila wallas maha põletati.
Samuti tekkis ka minu kohta surma otsus ja põletati uus elu maja maha, milles ainult 5 kuud olin elanud. Surmata ei saadud ühtegi nendest, sest et kõik õigel ajal wälja maale põgeneda saiwad. Mina saatsin oma elust sellel ajal 4 kuud Stokholmis, 3 a Helsingis ja 1 a 8 kuud kuue (:6:) wangi majade olusid tundma õppides, mööda. Mis ajal ma hr J. Teemandiga 1 ½ a Helsingis ühes korteris elasin, kuna meid ühel ööl kinni wõeti ja mõlemad üksiku kongi paigutati. Kuni 1910 a lõpul tehti Tallinnas Wana uul. olewa wangi maja uks walla, ööldi mine koju oled ilma süüta leitud ja ei ole selles asjas ühegi kohtu ette saanud.
Järwakandi walla tulekahju kordadel awitamise seltsi liige/asutaja, mis kinnitati 1895 a 4 Novembril. Praegu liige.
Rapla Tarwitajate ühisuse asutaja liige, mis põhi kiri kinnitati 11 Nowembril 1904. Olin rewisj. kommisjoni esimees 1911 a kuni 1926 a. 1927 algusest tänaseni juhatuse liige ja kirjatoimetaja.
Rapla Laenu ja Hoiju ühingu liige 1910 a saadik, mis nimi muudeti 1920 a „Ühispank“. Praegu juhatuse esimees 1924 a algusest saadik.
Tallinna Eesti Majanduse ühingu 27 Juunist 1920 algades, kuni siia ajani.
Tallinna Laewa Ühingu a/s liige 1921 a saadik kuni tänaseni.
Kehtna Tarvitajate Ühingu liige 1923 aasta 3 Augustist praeguse ajani.
Järwakandi Hariduse seltsi liige 1913 a saadik. Juhatuse esimees 1926 a algusest. Eluaegne liige.
Järwakandi Tarvitajate Ühingu asutaja liige, mis põhi kiri 1921 aastal registreeriti. Praegu revisjoni kommisjoni esimees.
Järwakandi Ühispiima talituse asutaja liige, mis põhi kiri 23 Nowembril 1922 registreeritud. Ka praegu liige.
Järwakandi kontroll ühingu asutaja liige, mis 1913 a ellu tõusis ja 1916 a algul Rapla ja Waltu waldade kontroll ühingutega ühines, milles kassa pidajaks waliti. Sõja raskuste pärast ei jõudnud kõik liikmed oma maksu korralikult tasuda, loomulikult tuli iga kuu lõpul assistendile palk maksta, mida ma korralikult tegin. 1918 Märtsi kuu lõpuks oli ühing sõja läbi surmale suikunud ja mina sain oma ühistegevuse haiguse arstimise kooli raha 259 rublaga kanda. Kohtuga raskel sõja ajal seda hulga liikmetelt mõne rubla kaupa sisse nõuda oleks naeru väärt olnud.
1924 aastal sai Järwakandi kontroll ühing uuesti ellu kutsutud, mille liige ma praegu olen.
Rapla kihelkonna rewisjoni kommisjoni esimees uue kiriku seaduse algusest 1920 a kuni tänaseni.
Põllupidajate Ühispanga liige tema algusest 29 Nowembrist 1925 kuni praeguse ajani.
Põllumeeste Keskpanga liige liige tema algusest 9 Märtsist 1928 a kuni tänaseni.
Järwakandi põllumeeste kogu asutaja liige, mis 1916 a 12 Juunil registreeriti. Liige tänaseni.
Harjumaa Rahwa Ülikooli seltsi liige 1926 a algusest tänaseni.
Eesti Sooparandajate seltsi liige 31 Märtsist 1927 algades siia saadik.
Kultuur Ühing „Waba kodanik“ liige, mis 8 Mail 1928 a registreeriti, mille ees märgiks on E.W.R. põhi seaduse muutmist rahwa hääletamisele kanda.
Wahest ehk wõiks weel seda tähendada, millistes seltsides ja asutuses olen möödunud aegadel liige ja tegewuses olnud, aga mitmesugustel põhjustel lahkunud.
Kullamaa kihelkonna rõugepania 1877-1880 a.
Rapla karskuse seltsi liige 1900 aastast kuni 1905 a lõpuni, kus hulk liikmeid surma otsuse osaliseks said ja wäljamaale põgenesid, kuna selts seega surmale suikus. Esimees olin seal aastal 1902.
Karskuse Kuratooriumi karskuse kõnede pidajaks Rapla kihelkonnas 1903-1904, ka olen Rapla karskuse ja põllumeeste seltsis nooremal ajal, mõndagi kõnet pidanud, millest weel mõned üksikud käsi kirjad alal.
Eesti Rahwa panga liige tema algusest 1920 kuni 1924, kus panga põhi kiri muudeti ja üksikud liikmed wälja heideti.
P. K. „Estonia“ liige tema algusest 1921 a kuni 1925 a, kus põhi kiri muudeti ja üksikud liikmed oma sisse makstud osadega Mk 10000 üle parda heideti.
Põhja Balti ajutise Komitee Harjumaa liige sõja ajal a 1915.
Tallinna Rahwa Miilitsa wäe ülema abi, Harju Maakonna kohtu käskkirjaga 17 Märtsist 1917. Ka samal ajal Järwakandi walla Miilitsa komitee esimees, kelle peale püssi lubade, raudtee sõidu lubade ja kõik sugu tunnistuste wälja andmine oli pandud. (Esimene algrakuke E.W.Riigis)
Rapla kihelkonna teede revident 1 maist 1923 kuni 5 Maini 1928 a.
Järwakandi Burku-Sonurme küla masina tarvitajate ühingu asutaja liige, asutatud 1912 a 18 Nowembril.
Järwakandi Turba ühingu asutaja liige 1923. Kahe wiimase ühingu liikme õigused ja kohused on talu maja pidamisega ühes 1925 a 1 Maist minu poja Aleksandri kätte üle läinud.
Tulu maksu Peakomitee liige 1924-1926.

Mõne reaga ma wõiks seda puudutada, mis sugused elu tingimused minu elu koha ümbruses 50 a eest ja hiljem walitsesid.
Teu orjus ja peks olid seaduslikult kadunud, aga rendi nime alla tuli ikka mõisat wäga wähese tasu eest orjata. 13 aasta wanuselt olin Sippa mõisa põllul kardtulid maha panemas, minu sõber Mihkel Jänter metsawahi poeg, pillas korvist mõned kardtulid maha, üle kraavi minnes. Seda nägi walitseja L., tuli Jänteri juurde, tõmbas tema minu kõrval wau wahele otseti maha ja ladus mittu särakat suure keppiga sinna, kus selg roog lõpeb. Seda ööldi („mõisa kodune karistus“) ei wiidud enam talli juurde.
1876 aastal rikkus Läänemaal raud jää ruki põllud ära. Minu isal tuli mõisale kontrakti järele 2 posti wahet talu wilja ja 2 posti wahet sui wilja lõigata. Rukiste asemele anti kõik sui wili, kokku 4 posti wahet otri.
Wili lasti kõik sirbiga lõigata, wihku kokku siduda, wihud püsti panna, kaerad wälja rappida (sest et mõisnik tahtis puhast odra seemet saada) kaerad ise wihku siduda, siis wihud wiirga laduda (2 kõrwu, 1 põiki peale). Nädala pärast kui wihud kuivad siis kuhilasse teha, õle pead kuhilatele peale teha ja üle selle weel witsadega kuhilad pealt kinni põimida.
Sidemete ja kuhilate pea õled tulid rehe juurest ja kuhila pea witsad karja arust selgas kohale kanda, mis kumbki peale wersta maad eemal oliwad, sest hobust ei tohtinud mõisa põllule viia.
Tähendatud töö peale läks 12 pääva iga posti wahe kohta ja kontrakti järel arwas mõisnik 1rbl 20 kop iga posti wahe pealt koha rendist maha. Seega maksis lõikuse pääw iga inimese kohta 10 kop. Mis ütleks meie aja inimesed selle kohta, kes kaebawad, et elu on wäga raske. Kui nendele ka sama sugust palka makstakse, kuidas läheb siis lugu?
1886 a talwel kutsus Järwakandi mõisa omanik Baron Taube nimetatud wallast 3 kõige wanemat peremeest. Tiitso Jüri Jõulu, Kirepi Juhan Stark ja Jõulu Mats Jõulu (umbes 70 a wanad mehed) ühes walla wanema Hans Preegeli ja minu kui walla kirjutaja, ühe wana tee selgitamiseks mõisa. Sealt ära tulles oli ilm wäga marune ja külm (tuiskas mis hirmus) kuna tee mõisa akende alt läbi tuleb, käisid need nimetatud wanad mehed palja peadega kuni päratu pitka mõisa majast mööda saime.
Ei aitanud mingi nõu andmine mütsa pähe panna. Nüüd on se loss, kelle esi küljel suur Ladina keelne silt „Saksa de Lountur“ seisis „kivid kõnelegu minust“ tõeks saanud mille kivi waremetes ainult nahk hiired pesitsewad.
1898 a tuli Järwakandi walla woli kogus kõne alla Ministeeriumi kooli maja ehitada. See küsimus kestis üle poole aasta, enne kui ühine keel ehituse asjas leiti. Suure palwete peale oli ka mõisa omanik Baron Huene esi algu nõus metsa materjali ilma tasuta andma. Walla kassas oli 1000 rbl raha. Maja läks eelarwe järele 8000 rbl maksma. Selleks sai woli kogu saatkond kuberneri juurde läkitatud (mille hulgas ka nende ridade kirjutaja oli) luba paluda walla magasini rahast 7000 rbl ehitus lainu teha, mida ka kuberner lubas.
Talwel läksime walla wanemaga mõisa paluma, et ka lubatud ehituse puud meile kätte antakse. Mõisa omanik näitas meile kätt ja ütles: teie ei saa nii palju ehituse materjali kui sõrme küüne alla mahub. Mõne aasta pärast selgus alles mõisa omaniku tõeline põhjus, mis selles seisab – lahuta ja walitse. Selle järele läks walla wanem palwekirjaga Kuberneri juurde, et lubatud magasi raha pangast kätte saada.
Kahjuks oli kuberber tol korral haige ja abi kuberner ütles „neto“ (oli mõisa omaniku sõber).
Mis nüüd teha? Tuli 7000 rbl üksik inimeste käest lainu teha ja iga walla pea raha hinge peal see lain pärast wallast sisse nõuda. Maksime mittu aastat.
Aga kooli maja sai suure raskustega ehitatud. Esi algu nagu mäletan oli 7 kihelkonnast korraga meie koolis õppiaid. Üks nendest oli 20 a wana. Siit koolist on selle 30 a sees hulk haritlasi ja seltskonna tegelasi oma elu sihi saanud.
30 a tagasi saiwad kirikuõpetajad suurem jagu weel palga naturas - wilja, heina, puid jne. Kõik muu palga maksid talu pidajad maa suuruse järgi, aga puudega oli asi segane. Selle aegses „Lutteruse usu Kiriku seaduses“ oli selgesti öeldud, et mõisad annavad puud , aga talu poegade kohus on neid raiuda ja wälja wädada. Suur jägu waba meelseid mõisnikke andsiwad puud, aga wähene osas, wana meelseid nagu Järwakandi oma, ei annud, waid nõudis et talu pidajad peavad puud omast käest maksma.
Nende puude maksu nõudmises tekkis mul mõisa omanikuga 1903 a talwel tüli, kus tema wihaselt kärkis, miks Sina (ennem ikka teie) ei maksa kiriku maksu puid ära?
Mina wastasin nii pea kui, „Sina“ puud annad, raiume ja wean wiibimata need ära; aga seleta minule, kuidas Jumal lõi minu maa patusemaks kui Sinu maa.
Minul ei ole omalgi küttist, suur osa maad on lage soo – aga Sinul on 70 2wersta metsa aga ei wii ühtegi halgu puid kiriku mõisale kuna mina pean 2 koormat viima.
Siis kukkusin (nagu ööldakse) asjaga sisse. Tuli läbi hammaste kriiskades, „mässaja, mässaja“, ajad Järwakandi walla ja terve Rapla kihelkonna mässama.
Mina vastasin, ära teuta mind, ma annan Su rahu kohtuniku kätte, tunnistaja on seal – mäitasin tema walitseja peale, kes teise laua ääres istus. Walitsejale ööldi Saksa keeles: Teie wõite nüüd jalutama minna. Sai walitseja wälja läinud, siis tuli baron ja keeras ukse minu selja taga lukku ja tuli õige lähedale, wistist selles mõttes, et käsitsi kallale tulla, kus weel suuremat riidu otsides minu nina all hakkas käega ringi keerutama, häbistades : „kõik sinu töö, et see suur kool meile tuli“. Wastasin, minul on rõõm seda kuulda, et ka talu poegade seas mehi on, kes kooli kasust aru saawad.
Baronil tuli läbi hammaste sisinal, äh, äh kui kõik omad pojad koolitavad, kes siis saha taga käib? Wastasin temale wäga jämedalt, kui Sa ei jõua moonakaid pidada, siis kui Sina või su poeg saha taga käigu, mina ei ole sinu töö loomade tegija.
Wälja pääsu tee oli kinni, walwasin iga tema käe liigutust ja otsustasin, kui käsitsi kallale tuleb, haaran kohe kurgu alt riietest kinni, lasen enda selili alla, tõmban tema oma peale ja hakkan appi karjuma, et baroni härra thab mind tappa.
Temal oli 2 toa poissi, kui need sisse tulevad, oleks minul tunnistajaid küllalt.
Riidlesime kuni mõlema wiha wähemaks jäi, siis keeras wälis ukse lahti ja mina sain terwe nahaga tulema.
1905 a lõpul aga ei peasnud ma enam nii kergesti, siis oli Huenel wõimalus karistuse salkade abil minu elu ja waranduse üle lõpu arved kokku seada.
Mööndan lõpuks, et olen 38 aastat tegelik põllumees olnud, seega põllumeeste usku (põllu m kogu). Alaline asu koht Järwakandi wald, Londoni talu. Siin juures saadan oma päewa pildi.

W. A. E. K. Selts soowib oma kirjas midagi tähtsat, aga kahjuks ei ole mul midagi niisugust oma elust üles märkida, ainult tagasi waadates 70 ma werstaposti lähedalt wõiks ehk seda ütelda: tahmist on mul olnud nende wäikeste, suurem osa kohaliste tule asemete koha leidmiseks, mis sugused nendest lõkkeks paisuvad, seda otsustab tulew aeg ja uued põlwed.
Ma olen kogu teada ande wäga lühikeste lausetega kokku pannud, arwamisel olles, et muidu liiga pitkaks wenib. Ei olnud ka taipu sellest, mis suguse asja peale oleks soovitav olnud rohkem tähele panu juhtida.
Ka palun wabandada, et olen mõnes kohas wahele kirjutanud, ei jõudnud enam ümber walada. Palun andestage, et saatmise termin on möödunud.
Londoni talus, kõigi austusega
16 Märtsis 1929 J. Lensmann
EKLA, f 193, m 21:29

Jaan Lensmann †

8. juulil lahkus elawate kirjast Tallinna haigemajas elatanud ühistegelane Jaan Lensmann.
J. L. on sündinud 9. oktoobril 1859. a. Sipa w. Läänemaal. Oli mõnda aega mitme valla ja osaliselt kohtu kirjutaja Sipas ja hiljem Järwakandis, Raplas jne. Tema awalik tegewus algab peale Järwakandis kodu soetamist, omandab Londoni-nimelise talu ja on peale wallaametite ühtlasi ka põllumees.
L. oli asutaja ja juhtija wäga paljudes algatustes. Juba 1898. a. oli koh. minist.kooli asutajaid. Rapla põllumeeste seltsi asutaja ja esimees 1898. —1905. a. 1904. a. Rapla tarwitajateühingu asutaja. 1905. a. sündmuste keerises oli sunnitud asuma maapaosse Rootsi ja Soome, kus oli koos J. Teemandiga 1905. —1909. a. Selle järele wangis üks aasta. 1905. a. karistussalkade poolt põletati tema talu maha. Rapla t.-üh. rew.-kom. esimees kauemat aega, hiljem juhatuse liige kuni wiimase ajani. Rapla Ühispanga juhatuse esimees 1924. a. saadik. Peale selle on olnud asutaja ja juhtiwalt tegew wäga paljudes Järwakandi ja Rapla ümbruskonna ühingutes ja seltsides.
‍‍‍‍ * * *
Kadunud on mees, kes wäärib kohaliku ühistegewuse isa, nestori, nime. Wanaduse ja haiguse pärast tuli tal juba läinud aastal tagasi tõmbuda awalikust elust, kuid seda ta oli sunnitud tegema: südamega elas ta kõigele weel wiimase hingetõmbeni kaasa. Weel läinud sügisel oli wana Lensmann nagu alati esimesi E. Üh. Liidu peakoosolekule ilmujaid, kuigi haiged jalad ei tahtnud hästi enam sõna kuulda.
Lensmann kuulub weel nende wanaaja kuldawäärt meeste kilda, kes ei pannud miskiks waewa ega nõudnud ka tasu ühiskondlikkude ja üldsuse huwides asjade ajamisel. Kui palju sõitmisi ja jalakäimist on ta ette wötnud oma kodupaigast Järtvakandist, küll 17 km eemal asuwasse Raplasse, ümbruskonda ja kaugemalegi; ja suurem jagu kõik tasuta, sest sõidu- ja kilomeetrirahad läksid nii moodi alles wiimasel ajal. Kes tunneb meie maaolusid, teab, milline idee- ja tahte tõukejõud peab olema sel inimesel, kes igasuguse ilmaga ja teedega oli alati esimesena wäljas, kui tarwis. Olles otsekohene wäljendusis, oli ta mees, kes ei kartnud ka oma tõekspidamiste eest seista.
Tema sõna pandi tähele, teda hinnati. Ta et olnud erapoolik. Ka politilise erakonna tegelasena ei toonud ta erakondlikku sallimatust iialgi kaasa ühistegelistesse asutistesse ja Rapla ühingute tegelaste ilus koostöö waim, waatamata erakondlikule kuuluwusele, põhjeneb suurelt osalt ka wana auwäärt Lensmanni waimu pärandusele.
Jaan Lensmann, sina olid ühistegelane ideeliselt ja praktiliselt. Oleks sinu sarnaseid rohkem, omaks maailm ja ühistegewus palju teistsugusema ilme.
Puhka rahus! T. E.
‍‍‍‍ * * *
J. Lensmanni matus oli Raplas. Esmaspäewal 11. skp. lõunaks jõuti matuserongiga kodutalust Järwakandist (kuhu ta wiidi haigemajast Tallinnast), peale selle kui oldi peatutud Järwakandi wallamaja juures, Rapla alewikku. Möödudes Põllumeeste seltsi ruumidest peatuti hetkeks ja seltsi esimees A. Käsebier ütles lugupeetud asutajale ja esimesele esimehele järelhüüde. Samuti peatuti Rapla tarw.-üh. ja ühispanga uue maja ees, kus mälestasid oma asutajat ja juhtiwat tegelast soojade sõnadega hrad Rütman ja Udelt. Kõigil neil asutistel põlesid akendel küünlad. Kiriku ees liitus matuslistega ka riigiwanem J. Teemant, kes oli saabunud Raplasse, et oma wana sõpra ja maapaokaaslast wiimasele rahupaigale saata. Matusetalitust toimetas õpetaja J. Liiw, kes oskas ilusates sõnades kadunu eluwäärtust allakriipsutada. Talitust saatis Järwakandi puhkpillide orkester. Waiksele ja kenale surnuaiale oli ilmunud J. L. mullapõue sängitama kenake kogu rahwast, waatamata palawale heinaajale. J. Teemant mälestas kadunut kui rahwa paremat poega, tuletades liigutatult meele, üheskoos kantud raskeid päewi. Asetas pärja põimitud elawate roosidega. Edasi järgnesid pärjad ja järelhüüded Harjumaa põllum. ja as. koonduselt, E. Ühistegelise Liidu poolt, Järwakandi ja Rapla ühingutelt ja seltsidelt ja paljudelt teistelt org.-idelt ja isikutelt.

Ühistegelised Uudised; 16.07.1932