Jaan Naarits

Personaalraamat VII (lk 1-330). Kavilda (vana ...; EAA.1262.1.369; 1873-1939: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1262.1.369:115?225,2599,3044... (lk.156, sünd)

• https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=puhjavalla20170701.2.6 (koos fotoga) Meenutame tänutundes – Jaan Naarits(10.02.1925 – 26.05.2015)

Eve Naarits, tütar:

Jaan Naaritsa sünnikoht ja lapsepõlvekodu oli Kavilda vallas Puhja külas. Jaan sündis Sepa talus teise lapsena. Tal oli vanem õde, kes asus elama Kanadasse, ja noorem vend, kes suri 18-aastaselt südamehaigusesse. Nooremas lapseeas mängis ta tihti õe ja venna, tädi- ja onulaste, ka mõningate külalastega lähedalasuvas vanaisale kuuluvas Mursa talus. Õpinguid alustas Järvaküla 2-klassilises Algkoolis ja jätkas Puhja 6-klassilises Algkoolis. Pärast Puhja kooli lõpetamist õppis edasi Tartus gümnaasiumis. Sealt läks ta üle Tartu Elektrotehnikumi, kust oleks saanud keskhariduse ja inseneri kutse. Kahjuks jäi tehnikum pooleli, kuna Jaan mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Ta saadeti õppelaagrisse 7 kilomeetri kaugusele rindejoonest ja pärast õppust rindele. Ambla juures sattus ta venelaste kätte vangi ja viidi vangilaagrisse Valgemere kanali taastamistöödele. Vangilaager oli ümbritsetud traataiaga, tööle viidi konvoi saatel. Elu seal oli vilets. Riided olid kehvad ja valitses toidunappus. Mittesuitsetajana vahetas tubaka vastu kaasvangidelt leiba. Edasi viidi ta tööle Karjalasse Žegesa paberivabrikusse ja sealt hiljem Sillamäele tööpataljoni. Sillamäelt tööpataljonist põgenes ta koos paari kaaslasega koju. Jaan varjas end 8 kuud. Uue ülemuse tulles avastati, et Jaan on puudu ja saadeti emale kutse poja tagasipöördumiseks. Tööpataljoni tagasi tulles küsiti, miks ta põgenes. Jaan põhjendas põgenemist, kuna maja oli saanud sõja ajal tabamuse ja ema koos väikese vennaga tuli abistada. Sõja ajal läks põlema ka äsjaehitatud Mursa talu elamu, põledes maani maha. Põgenemise eest anti kolm päeva kartsa. Kodust pidi Jaan eemal olema 7 aastat. Tagasi tulles ei saanud ta töökohta, elas passita 10 aastat. Kartis oma „pattude” pärast - Saksa sõjavägi, põgenemine tööpataljonist, õde välismaal. Lõpuks võimaldati talle tööd Puhja kolhoosis arveametnikuna. Normipäeva kohta maksti 9 kopikat ja 700 grammi vilja. Kui Jaan oli käinud 3 aastat tööl, siis sai ta osta ülikonna. Passi võtmise vajadus tekkis siis, kui ta tahtis abielluda. Puhja kolhoos andis talle töötõendi, Jaan võttis kaasa ka sõjaväepileti ja sai Elva passilauast passi. Jaan abiellus Ainu Saarega 1960. aastal. Peres on kaks last: tütar Eve ja poeg Tiit. Jaan oli kodukoha patrioot, elas kogu elu Puhjas. Tõelise isamaalasena võttis ta osa Puhja Vabadussõja samba taastamisest. Ta oli aktiivne ühiskonnategelane – laulis kirikukooris, seltsimaja segakooris ja meesansamblis, mängis külakapellis. Oli Puhja kirikukoguduse pikaajaline liige. Musikaalsena laulis ta juba koolieas lastekooris ja mängis kooli õpilasorkestris. Jaan puhkab Puhja kalmistul. Jaani isa oli aktiivne kirikuliige ja kuulus kiriku nõukokku. Jaani lesk Ainu on helilooja professor Mart Saare vennatütar. Jaani tütar Eve on Puhja kiriku nõukogu liige. Tema tegevust on tunnustatud peapiiskop Urmas Viilma poolt EELK100. juubelikonverentsil aukirjaga. Kiriku tegevusest võtavad osa ka Eve abikaasa ja poeg. Jaani poeg Tiit on ajalooõpetaja ja tuntud mälumängur. Heljo Koppel