Jaan Org

• http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/alfabeet/o2.html Märkus ORG, Jaan, Mari, s. 23.03.1895 Viljandi, Tartu tn., kesk., EV kolonel-ltn., arr. 15.06.41 Tartu, Eha 23a-3, erin. 15.05.43 §58-10, 10a.; Krasnojarski krai Norillag, surn. 01.47. Osales Vabadussõjas. [ar 3677-E
• Ohvitseride andmekogu http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=22740
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=758086
• https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=979774&_xr=6453e...

ORG, Jaan Mari p, lipnik (1916), kolonelleitnant (1938).

VR I/3, nr 1521/13.10.1920 3 diwiisi Intendandi Walitsuse wanemale käskudetäitjale ohwitserile, lipnik Jaan Mari p. ORG´ile hinnates sõjalisi teenuseid, mis ülesnäitanud oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.

Sündis 30. (vkj 18.) märtsil 1895 Viljandis teenija pojana. Abiellus 24. (vkj 11.) juunil 1917 Novo-Nikolajevskis Adele-Rosalie (ka Arma) Sõmmeriga (1894–1978). Lapsed: Hella (1918–1945), Viivo (1920–1943), Eolinda (1924–1931), Helge-Valda (1930), Raino (1933–1933) ja Jaan (1940). Õppis Vana-Võidu vallakoolis, Viljandi linnakoolis, 1912–1916 Tartu õpetajate seminaris, 1916 Aleksei sõjakoolis Moskvas, 1922–1923 alalisväe ohvitseride kursustel ja 1934–1936 Kõrgemas Sõjakoolis. Õpingute ajal seminaris toimetas põrandaalust ajakirja Säde. Esimese maailmasõja ajal mais 1916 astus vabatahtlikult sõjakooli. Oktoobris 1916 ülendati lipnikuks. Teenis nooremohvitserina 17. Siberi kütipolgu Novo-Nikolajevskis asuvas hobuste reservi jaoskonnas. Üritas mais 1917 astuda 1. Eesti polku, kuid ei võetud vastu, sest polnud rindel olnud ning väeossa soovijaid oli palju. Septembris 1917 viidi üle 75. Sevastoopoli jalaväepolku ning osales lahingutes Kamenets-Podolski juures. Haigestus sama aasta oktoobris ning evakueeriti Moskva haiglasse. Vabastati detsembris 1917 teenistusest ning tuli Eestisse. Vabadussõja eel 23. novembril 1918 astus Tallinnas ohvitseride reservi. Viidi 30. novembril üle laiarööpmelisele soomusrongile nr 1. Juba 15. detsembril 1918 läkitati 6. jalaväepolgu 2. pataljoni 6. roodu nooremohvitseriks, veebruaris 1919 viidi üle 7. roodu. Võttis osa lahingutest Punaarmee vastu Viru rindel, Pärnumaal ja Põhja-Lätis. Haigestus aprillis ning evakueeriti haiglasse. Juunist 1919 oli Viljandi kooliõpilaste pataljoni adjutant. Septembris 1919 viidi üle 3. diviisi intendandi valitsuse käsundusohvitseriks ning detsembris nimetati vanemaks käsundusohvitseriks. Juulis 1920 ülendati alamleitnandiks ja septembris 1920 leitnandiks. Vabaduse Ristile lisandusid 25 000 marka, Vabadussõja Mälestusmärk ja Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal. Märtsist 1921 oli sõjaväe varustusvalitsuse ülema vanem käsundusohvitser. Juunis 1922 määrati sõjaväe varustusvalitsuse intendantuuriosakonna ülema abi kohusetäitjaks. Septembris 1922 asus õppima ohvitseride kursustel, mille lõpetas juulis 1923. Veebruaris 1924 ülendati kapteniks. Oktoobris 1924 määrati intendantuuri osakonna ülema abiks. Juulist 1925 aprillini 1926 oli ühtlasi Sõjaringkonnakohtu ajutine liige. Novembrist 1926 juulini 1928 täitis 2. diviisi intendandi kohuseid ning oli ühtlasi aprillist 1927 novembrini 1928 sõjaministeeriumi kasutatava Vorbuse mõisa järelevaataja. Oktoobrist 1928 määrati Kuperjanovi üksiku jalaväepataljoni majandusülemaks ning valiti pataljoni ohvitseridekogu juhatuse liikmeks. Jaanuarist 1929 oli varustusvalitsuse intendantuuriosakonna ülema abi. Veebruaris 1930 ülendati majoriks. Oli ühtlasi majanduskursuste õppejõud. Oktoobris 1934 läkitati Kõrgemasse Sõjakooli, mille sõjamajanduse ala I lennu lõpetas novembris 1936 ilma väitekirja kaitsmata. Aprillis 1938 kaitses väitekirja teemal „Rahvaväe varustamine Vabadussõjas“. Veebruaris 1937 oli taas Varustusvalitsuse intendantuuriosakonna ülema abi. Oli korduvalt ohvitseridekogu sekretär, abiesimees ja esimees. Veebruaris 1938 ülendati kolonelleitnandiks. Septembris 1938 määrati 1. diviisi intendandiks. 1939–1940 oli valituna 1. diviisi ohvitseridekogu juhatuse esimees. Mais 1940 viidi üle sõjavägede staapi juhtide reservi koloneli ametikohale. Pälvis Kotkaristi III klassi (1940). Oli VRVÜ Tallinna osakonna ja Eesti Kultuur-ajaloo Seltsi liige ning üks taarausu liikumise juhte. Tema sulest on ilmunud „Toitmine ja inimkeha“ (Nõmme, 1930), „Jaani tulemine: Võidupüha müsteerium“ (Tallinn, 1935) ja „Rahvusliku õnne alused“ (Rakvere, 1940). Septembris 1940 määrati alampolkovnikuna 22. territoriaallaskurkorpuse 182. laskurdiviisi 232. laskurpolgu varustusülemaks ja ülema abiks. Arreteeriti 15. juunil 1941 Elvas. Viidi Petserisse ja sealt Venemaale Krasnojarski kraisse Norilski vangilaagrisse. Mõisteti mais 1943 NSVL-i SARK-i erinõupidamise otsusega kümneks aastaks vangilaagrisse. Jaan Org suri 3. septembril 1943 NorilLagis. Matmispaik teadmata. Rehabiliteeriti juunis 1958 Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali otsusega. Tema nimi on 23. aprillil 2004 Tori kirikus avatud mälestustahvlil, mis on pühendatud Teise maailmasõja ohvritena hukkunud Vabaduse Risti kavaleridele. Poeg Viivo Org teenis Teise maailmasõja ajal Saksa armees, suri novembris 1943 Lätimaal Režeknes difteeriasse. EELK Viljandi Pauluse koguduse sünnikanne nr 93/1895; Nõmme linna per reg 4: 534; EAA 2292/2/303; ERA 31/5/1826. L 106p; ERA 495/12/749–751; ERA 498/8/936. L. 20–26; ERA 515/1/534. L. 32–47; ERAF 130SM/1/3677; EVK 1935: 232; Uluots 1999: 275–276; Auraamat 2007: 278; tütar Helge-Valda Tarkna andmed (okt 1996).

Sünnimeetrika Saaga EAA.1290.1.547:135?216,1813,1247,531,0

Personaalraamatud: Viljandi Pauluse 1900-1936 Saaga EAA.1290.1.561:642?176,424,855,810,0, Tallinna Pühavaimu 1924-1937 Saaga TLA.1463.1.39:38?156,312,528,310,0

Foto - Diplomaat-, ameti- ja ministeriaalpassi saanute ...; ERA.957.16.2a; 1920-1940 http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110702604166&img=era095...

https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Jaan+org&f=all