view all
Immediate Family
-
-
mother
-
father -
brother -
brother
-
brother
-
sister
-
sister
-
brother
About Jaan Ratnik
- Personaalraamat VIII (lk 330-784). Suure-Ulila, ...; EAA.1262.1.370; 1873-1939: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1262.1.370:79 (lk.462, sünd, vanemad, õed-vennad, viide lehele 48)
- Jaan Ratnik (sn. 3.06.1881) sündis Tartu lähedal Ulila vallas Eeriku talu omaniku pojana, asus 15 aastaselt Tartus lukussepameistri Mihkel Koiti juurde õpilaseks. Saades meistri väimeheks läks Peterburgi, töötas Putilovi tehases, 1907 avas Tartus Riia tänaval oma töökoja. I maailmasõja puhkedes rekvireeriti töökoja masinad, J. Ratnik läks taas tööle Peterburgi. Pärast sõja lõppu Tartusse naastes avas J. Ratnik oma autoehitus- ja mehaanikatöökoja uuesti Pihkva (hilisem Võru) tänaval. Jaan Ratnik oli Tartu linnavolinik Rahvaerakonna rühmas, Kauba Panga nõukogu liige, Tartu Pauluse koguduse juhatuse liige, Ühisklubi juhatuse liige. (Postimees 03.06.1931).
- http://eag.vanatehnika.ee/EW/Rekl2/rekl_jaanratnik_1929.jpg
- Jaan Ratnik (asut. 1907) Tartu, Riia 37 (12) - Pihkva 38 (24) - Pihkva 50 (26) - Võru 50/52 (29-1932) - Holmi 2-10 (1932-38) Ehitati keresid tuletõrjeautodele. Jaan Ratniku tööstuses ehitati mitmed Tartu tuletõrjeautod. 1925 BERLIET' alusele. 1926 HANSA-LLOYDi alusele. 1929 kaks autot FORD A alustele. Üks neist oli 1929. a. juuni alguses valminud käsipritsi (1933 paigaldati selle asemele mootorprits) ja 600-liitrise veepaagiga varustatud 6-kohaline kerge "välkauto" Tartu linna lendsalgale. Auto varustusse kuulusid veel voolikurull, kerge redel, pootshaagid, prozhektroid ja telefoniaparatuur, mille sai sündmuspaigal ühendada linna telefonivõrku, et tõsisemate juhtumite korral abijõud välja kutsuda. Tuletõrjeauto kavandi oli valmistanud Jaan Ratnik ise (Postimees 9.06.1929, Postimees 1.06.1933). 1938 DIAMOND-T 613 alusele. Tartu linna lendsalgale ehitatud kinnise kerega Diamond-T 613 "Võitleja" valmis 1938. aasta juulis, mahutas 10 tuletõrjujat ja oli varustatud Eesti sel ajal võimsaima Rosenbauer pumbaga. Auto ehitati lendsalga ülema A. Lätti visandite järgi ja läks maksma ligikaudu 15 000 krooni (Postimees 13.07.1938). Peale selle ehitati Jaan Ratniku tööstuses 1920. aastate alguses "automaatselt täituvaid mustuseveo autosid" (1923 või 1924 valmis "mustuseväljaveo auto" Tartu linnale, mis läks maksma 750 000 marka).
- 1907. aastal asutatud Jaan Ratniku põllutööriistade ja masinavabrik oli üks mitmest (veel näiteks G. & H. Lellep, Gustav Peets, A. Lõoke, Tegur, Tehnik) 1920.-1930. aastatel Tartus tegutsenud suurest põllutöömasinate- ja metallitööstusest. Enne I maailmasõda valmistati masinaid ja põllutööriistu, sõja puhkedes rekvireeriti sisseseade ja viidi Peterburi, 1920. aastal taasavas Jaan Ratnik vabriku Tartus uues asukohas ja uue sisseseadega. Vabrikus ehitati mitmesuguseid põllutöömasinaid nagu kartulivõtmismasinad, viljasorteerijad, hekslimasinad; äkkeid ja atru, tuletõrjepritse, veepumpasid, aurukatlaid, mitmesuguseid metallesemeid (pliidirestid, ahju-uksed, hauaristid, pingijalad) jne. 1924. aasta kevadel kasutati tööstuses 3 elektrimootorit ja ametis oli 15 töölist. 1924. aasta Tartu põllumajandus- ja tööstusnäitusel demonstreeriti oma tööstuses valmistatud traktorit.
- 1929. aastal ehitati Tartu linnavalitsusele "hiiglajõuline" teerull - vanast Badenia lokomobiilist ümber ehitatud 15-tonnine (koos liivalastiga tagaratastes ligi 18-tonnine) masin läks maksma 1300 krooni. Samal aastal valmis rong veduri ja 12 turbavaguniga Ulila elektrijaamale.
- 1932. aasta seisuga oli vabrikus 33 veetavat lokomobiili ümber ehitatud isesõitjateks. Samuti valmistati rahakappe ning pankadele suuri teraskambreid (nt Tartu Eesti Laenu-Hoiu Ühisusele) ja nende uksi (nt Hüpoteegipangale, Põltsamaa Ühispangale). 1932. aasta kevadel ostis Jaan Ratnik Pikalaenu Pangalt ühe oma Tartu konkurendi, pankrotistunud suure põllutööriistade ja masinavabriku AS Tegur hooned ja sisseseade ning kolis oma ettevõtte sealsetesse ruumidesse üle, teatades, et tema "vabrik teeb kõiki neidsamu töid ja valmistab samu saadusi, mis mõlemad vabrikud eraldi valmistasid" (näiteks 1928. aastal valmistati Teguris 12 sorti atru, viljasorteerijaid, külvimasinaid, äkkeid, hekslimasinaid jm põllutööriistu, kartuli- ja loomatoidu aurutajaid, tuletõrjepritse, saeraame, vabrikute sisseaseadeid jm). 1935. aastal ehitas J. Ratniku vabrik Tartu linna elektrijaamale veoautoga ühendatava kaabliveovankri, mis oli ette nähtud kaablirullide vedamiseks ja kaabli paigaldamiseks. (Postimees 05.06.1935 lk7) 1935. aastal valmis ka 250 000 liitrine ja ligi 8 meetri kõrgune piiritusetsistern Tartu Pärmivabrikule. 1936. aasta jaanuaris valmis J. Ratniku vabrikus väidetavalt Eesti esimene välisupiköök Kaitseliidu Tartu malevale. Väliköögi konstrueeris maleva majanduspealik Armin Lomp. Maksumuseks kujunes 800 krooni. Väliköögi katel mahutas kuni 200 liitrit suppi, lisaks oli olemas veepaak kuni 80 liitri vee keetmiseks, väiksem rasvasulatusanum ja eraldi pliit. Samasuguse väliköögi tellis kohe ka Harju malev, seejärel Naiskodukaitse Põltsamaa osakond ning sama aasta mais oli käsil juba neljanda välisupiköögi ehitamine Saaremaa malevale. (vt Postimees 18.01.1936 lk7, 27.03.1936 lk7, 20.04.1936 lk7, 02.05.1936 lk 7) 1936. aastal hakati ehitama Jaan Ratniku enda konstrueeritud uut tüüpi viljasorteerijaid, millega sai lisaks teraviljale puhastada ka lina- ja ristikheinaseemneid. (Postimees 24.04.1936 lk 6)
- Foto - Ratnik, Jaan; ERA.1.3.3687; 28.02.1939-28.08.1939
- Leinateade ajalehes Vaba-Eesti sõna 6. jaanuar 1955: https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabaeestisona19550106.1.11
- https://www.findagrave.com/memorial/217023495/jaan-ratnik
view all
Jaan Ratnik's Timeline
| 1881 |
June 3, 1881
|
Eeriku talu, Ulila v, Puhja khk, Tartumaa, Estonia
|
|
| 1954 |
December 18, 1954
Age 73
|
New Glasgow, Pictou County, Nova Scotia, Canada
|
|
| ???? |
Riverside Cemetery, New Glasgow, Pictou County, Nova Scotia, Canada
|