Johannes Sooster

Eluloost:

• Johannes Soosteri puutööoskuste kohta räägitakse Hendrik Relve artiklis "Puuajastu ja kirvemees" (Horisont 1/1995, lk 31-35), samuti on seal tema pilt.
• Johannes Sooster on ära mainitud ka Maksim Kauberi koostatud "Hiiumaa. Siin- ja sealpool maanteed" (1992), lk 114, ka selles lõigus on juures tema pilt (lk 115).
• Heinmets, Villi. Ühtri. - Ühtri, 2006, lk. 39, 55, 59, 61, 64-66, 68, 102, 130-131, 139. Ta oli 20. saj I veerandil oma 2 venna ja õega loodud Ühtri küla keelpilliansambli liige. Tema organiseeritud Kuriste seltsimaja orkester andis esimese kontserdi Käina seltsimajas 1923. a. Elu jooksul juhatas ta mitmeid teisi orkestreid. Esimene abikaasa Veera (n Tatter) oli samuti Kuristes aktiivselt näitemängudes osalenud. 1949. a pöördus II MS osalemise järel mandril elanud Johannes koju ja organiseeris taas keelpilliorkestri (Emmaste koolis). Rahvamaja orkestri loomise ajal sai Johannes Emmaste maakultuurimaja direktoriks. Emmaste keelpilliorkester mängis täielikult Johannese valmistatud pillidel. Ta oli pillide valmistamise poolest tuntud kogu ENSVs. Kui Johannes Vabadussõtta läks, siis sõjateele läks ta samuti pillimängu saatel - ärasaatmisel mängis Johannes mandoliini ja tollal 14-aastane Julius viiulit.
• Teda peeti Liina Lipu tütre Loora isaks (lk. 102 Villi Heinmetsa raamatus).