Juhhan Länemets

• Personaalraamat. Alavere, Pikva, Ojasoo, ...; EAA.1215.1.113; 1885-1907 :Saaga EAA.1215.1.113:58?317,624,5272,924,0
• Personaalraamat; EAA.1211.1.140; 1849-1863: Saaga EAA.1211.1.140:25?131,601,1221,283,0
• Personaalraamat. Alavere, Pikva, Ojasoo, ...; EAA.1215.1.112; 1869-1884: Saaga EAA.1215.1.112:60?49,1459,1135,124,0
• Personaalraamat. Alavere, Pikva, Ojasoo, ...; EAA.1215.1.112; 1869-1884 : Saaga EAA.1215.1.112:60 PR Pikva, Kose k 1869-84

Vaderid: Juhhan aus Kai, Okki Jaan, Kaismache kõrtsmiku Kustase naine Lena

Juhhan Jacobi poeg sündis 16 augustil 1846 aastal (vana kalendri järgi) kell 5 peale lõunat Juuru Kihelkonnas Kaiu mõisas aidamehe pojana. Ta oli üheksa aastane, kui isa asus elama Kuusalu kihelkonda, Hirvli külasse. Juhhan oli pikk, sale, sinisilmne, vasakukäeline noormees. Tal oli kõnehäire. Raskusi tekitas K-häälik. Napsu te ei võtnud aga suitsetas piipu. Juhhan hakkas Pikva küla Kuusiku kõrtsmikuks. Ta tutvus Soo-otsa kupja Jaan Varsama tütre Kaiega. Kai oli sündinud 18.veebruaril 1850 aastal (vana kalendri järgi). Ta oli väikest kasvu. Ulatus Juhhanile vaevu õlani, kuid ta oli väga kärmas ja töökas. Kai ja Juhhan laulatati Kose (ev.lut.usu) kirikus 14.detsembril 1875.aastal. Tol ajal mängiti kõrtsis kaarte. Ka Kuusiku kõrts oli kaardi põrgu ning seal mängis end võlgadesse Rooküla külas Sipelga talus elav vana Sipelgas. Et võlgadest vabaneda,oli ta sunnitud talu ära müüma. Kõrtsmik, Juhhan Länemets, oli olnud kokkuhoidlik mees. Ta armastas öelda, et korjasin kopikaid ja ostsin koha, see tähendab Sipelga talu. Sipelga talu koht on rajatud 1866 aastal. Selle Sipelga talu müüs Rooküla mõisnik Aleksander Pahlen 31. märtsil 1886 aastal 2000 hõbe rubla eest Juhhan Länemetsale. Sipelga talu koht oli 32 dessantini 19,32 ruutsülda suur ja sellest 7 dessantini 896 ruutsülda oli põldu. Talu koosnes kolmest eraldi osast ja iga osa ca 1 kilomeetri kaugusel. Juhhan kolis oma perega Sipelga talu vihtlemissauna kambrisse. Lammutas vanad taluhooned maha ja ehitas vana vundamendi peale uue rehielamu. Karjalauda ehitamisel põllukivide lõhkamisel aitas teda Sipelga talu saunik August Kinkar. Ükskord kivide lõhkamisel vigastas vasakukäeline Juhhan Länemets oma vasakut kätt (jäi kivide vahele) ning keskmine sõrm tuli amputeerida. Juhhan ehitas veel aida, keldri ja heinamaale suure heinaküüni. Sipelga heinamaad kulgesid Jõelähtme jõe ääres. Juhhan laastas võsa, kraavitas ja muutis heinamaad kultuurheinamaadeks. Rajas viljapuuaia, tarastas selle ja lukustas värava. Juhhani ajal oli Sipelga üks jõukamaid talusid Rookülas. Esimesena osteti kultivaator ja niidumasin. Sipelga talus oli keskmiselt 6 lehma ja 2 hobust. Sipelgal peeti suilisi ja karjapoissi. Sipelga naabertalu Kausimäe Juhani vend oli Peeter ja teda hüüti Peediks. Peet elas Kausimäe saunas. Sauna hüüti edaspidi Peedi saunaks. Seal Peedi saunas elas Piibori Kai. Kui Sipelgal oli abi vaja, siis kutsuti ikka Piibori Kai appi. Sipelgal anti töölistele korralikult süüa. Sealiha jatkunud aastaringselt ja samuti täispiima ning soolasilku. Jõukamatel taludel oli kirikus oma pink. Sipelga Kaiel ja Kaie sõbrannal Seljavälja perenaisel samuti Kose kirikus. Kai armastas kirikus käia, Juhhanil meeldis kodus olla ja kodu korrastada. Kai, kutsuti Sipelga mammaks, oli hiljem väga tüse daam ega saanud istuda kangastelgede taga. Kangaid käisid kudumas naabritalu Kerbu peretütred ja teised neiud, keda mamma oleks tahtnud näha oma miniatena. Juhhan kirjutas 25 jaanuaril 1913 aastal oma kodus kirjaliku testamendi, milles ta lubas peale oma surma: 1) poeg Gustavile Sipelga talukoha, mille hind 2000 rubla ja mille peal võlg Kreedekassasse 300 rubla. 2) poeg Gustav peab maksma minu poeg Johannesele 500 rubla viie aasta jooksul 3) poeg Gustav peab maksma minu poeg Aleksandrile 500 rubla viie aasta jooksul. Kai suri 14. jaanuaril 1915 aastal 64 aasta ja 11 kuu vanuselt maksa vähki. Juhhan suri 28.märtsil 1923 aastal 76 aasta ja 7 kuu vanuselt (südame haigusse). Mõlemad on maetud Kose kalmistule.