Julius Leo Immanuel Girgensohn

• Saaga EAA.1253.1.598:43
• EELK Karksi Personaalraamat: Saksa pihtkond; EAA.1276.1.331; 1896-1934, 1938
• Artikkel Vikipeedias:https://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Girgensohn

Julius Leo Immanuel Girgensohn (9. september/21. september 1836 Tartu – 11. detsember/24. detsember 1911 Karksi) oli Eesti vaimulik.

Aastatel 1848–1856 õppis ta Tartus gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1857–1861. Seejärel töötas ta koduõpetajana parun von Sieversi juures Heimtali mõisas ja von Middendorffi juures Hellenurme mõisas. Prooviaastal oli ta aastal 1865 Põltsamaa Niguliste koguduses Carl Peter Ludwig Maurachi juures. Aastal 1866 töötas ta õpetajana Gustav Max Schmidti erakoolis Viljandis. Ordineeriti 30. augustil/11. septembril 1866 Kuressaares õpetajaks.

Oli aastatel 1866–1875 (introdutseeriti 21. septembril/3. oktoobril 1866) Kaarma Peeter-Pauli koguduse õpetaja. Oli Kaarma õpetajate seminari algatajate seas, oli ka seminari esimene direktor. Aastatel 1875–1876 oli õpetajaks Tartus gümnaasiumis ja Marie Muyscheli tütarlastekoolis. Aastatel 1877–1911 oli ta (introdutseeriti 23. jaanuaril/4. veebruaril 1877) Karksi Peetri koguduse õpetaja, olles aastatel 1880–1884 Pärnu maakonna vaimulik koolirevident ja aastatel 1884–1908 Pärnu praostkonna praost. Ta oli ka aastatel 1891–1892 kuueks kuuks ja aastatel 1893–1894 neljaks kuuks pastoriametist kõrvaldatud (suspendeeritud), kuna viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele(õigeusus pettunutele)[1].

Girgensohni teeneid hariduse vallas on raske üle hinnata. Lisaks Kaarma õpetajate seminari asutamisele, ehitati tema juhtimisel ka Eikla, Randvere, Muratsi ja Helme koolimajad.

Girgenson suri aastal 1911 ja ta maeti Karksi-Nuiasse, Papi kalmistule.

Foto - https://www.muis.ee/museaalview/2550271