Karl* August Leopas

• Ärkamisaja ja seltskonna tegelane
• Järva Teataja (1926-1944), nr. 5, 13 jaanuar 1939. Karl Leopas 85-aastane.12. jaan. pühitses ärkamisaja tegelane Karl August Leopas oma 85-dat sünnipäeva.
• K. Leopas sündis 1854. a. Lõpetas 1871. aastal Tallinna kreiskooli, mille järele siirdus Peterburi, astudes teenistusse Jürgensoni muusikakirjastusse. 1880. a. avas iseseisva noodi- ja raamatuäri juba kodumaal, Tallinnas. Siirdus aasta pärast äriga Peterburi tagasi, kus ta ettevõtet püsiva tööga arendas üheks suuremaks omal alal kogu Venemaal, Oktoobrirevolutsioonis kaotas varanduse ja põgenes 1919. a. kodumaale, asutades Tallinnas uuesti muusikaäri, mille juhina töötab tänini.
• K. Leopas on oma pika eluaja kestel agaralt osa võtnud seltskondlikust tegevusest. Peterburis teotses ta Eesti seltskonna koondamisel. Esimese Eesti seltsi kutsus ta ellu Peterburis 1879. a. Pärastpoole oli juubilar Eesti rahaasutuste asutajate hulgas. Samal ajal oli ta ka kirjavahetuses Fr. Kreutzvaldi, J. V. Jannseni, C. R. Jakobsoni, L. Koidula, dr. Veske ja teistega.
• Päewaleht nr. 11, 12 jaanuar 1929. Karl August Leopas 75-aastane. Karl August Leopas. ärkamisaja seltskonnategelane, sündis Tallinnas. 12. jaan. 1854. aastal u. k. järele. 1871. a. lõpetas ta neljaaastase kursusega Tallinna kreiskooli. 16-aastase poisina soowitati teda Eesti rahwalaulude wäljaandja Neus'i juure, kellele ta oli abiks saksakeelsete kirjanduslikkude tööde üleskirjutamisega. kuna wana Neus ise oli wäga lühikese nägemisega. Seal ta tutwus wäga wanas trükis ilmunud Läti Hindreku ajalooga. mis ajast saadik hakkas tundma huwi kodumaa ajaloo wastu. Peale kooli lõpetamist astus ta õpilaseks ühte muusikaärisse Peterburis. Esimeste aastate jooksul kulus waba aeg Peterburis keelte õppimisele ja maailmakirjandusega tutwumilele. 1875. aastast peale hakkas ta "Eesti Postimehe" ja ühtlasi E. R. Jakobsoni "Sakala" Kirjasaatjaks Peterburist. Iseseiswaks ärimeheks hakkas hra Leopas õieti igatsusest kodumaa järele, tuli tagasi Tallinna ja awas siin 1880. aastal noodi- ja Eesti raamatukaupluse. Oma haiglase naisega pääsis hra Leopas läbi punaste piiriwalwurite ja jõudis Tallinna weebruarikuu esimestel päewadel 1919. aastal Wiiburi ja Helsingi kaudu. Poole aasta pärast suri ta truu eluseltsiline, kellega ta oli õnnelikult abielus 34 aastat.

http://galerii.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1309

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=576865

• [http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=313055&_xr=eN... Tallinna Aadressiraamat} Leopas, Karl-August, Mardi poeg. Ametilt kaupmees.
• ERA.28.2.8332 Lapsed.
• Maa Hääl maarahva ajaleht, nr. 37, 29 märts 1940. Karl Leopas suri. Ootamatult lahkus kolmapäeval elavate kirjast Üks ärkamisaja tegelasi, kes oli silmapaistvamaks kujuks eesti seltskonna organiseerimise aegadel Peterburis. Surm tabas seekordselt seltskonnategelast ja ärimeest Karl Leopast, kes tänavu 12. jaanuaril sai 86-aastaseks. Lahkudes omaste keskelt lõunalauast elurõõmsana, varises ta hetk hiljem äkitselt kokku veresoone lõhkemise tagajärjel peaajus. Ta sängitatakse maamulda pühapäeval Tallinna Kopli kalmistule. Peterburi eestlaste omaaegse tegelasena alustas K. Leopas mõni aeg tagasi oma memuaaride kirjapanemist, milles oli temale abiks ta vanem poeg. Jõudnud selgitada oma sugupuud kuni 17. sajandi alguseni ning pannud kirja oma lapse-põlvemälestused vanast Tallinnast Ja kodumaalt ning skitseerinud ka iseenda ja eestlaste elu olu Peterburis, pidi see töö nüüd jääma pooleli.
• Päewaleht nr. 83, 29 märts 1940. K. A. Leopas. Kesknädalal suri 86 a. vanaduses tuntud ärkamisaja-tegelane Karl August Leopas. Kadunuga varises hauda tükike Peterburi eesti koloonia ajalugu, mille juured ulatuvad tagasi üle 60 aasta ja puutuvad kokku sääraste ärkamisaja-tegelastega, nagu G. R. Jakobson, J. V. Jannsen, dr. M. Veske, Lydia Koiduial, akad. Viedemann, prof, Joh. Köhler j. t., kellega Leopas oli isiklikult tuttav ja kirjavahetuses. Tema lähemaks ja armsamaks tööks , seltskondlises elus oli ikkagi Peterburi Eesti seltskonna loomine ja arendamine. Esimese iseseisva Eesti seltsi kutsus ta ellu 1879. a. Peterburi saksa "Palme" seltsi Eesti osakonnana. Sellest väikesest koondisest arenes välja pärast Peterburi Eesti Heategev Selts, üks suurimaist tolleaegseist Eesti seltsidest üldse, Selle seltsi hingeks jäi Leopas kuni seltsi liitumiseni Peterburi Eesti Kooli seltsiga "Peterburi Eesti Hariduse Seltsi" nime all. K. A. Leopas oli suure muusika- ja noodikirjastuseäri omanikuna majanduslisalt jõukas mees. Tema äri oli üheks suurimaks sellesarnaseks tolleaegsel Venemaal, Asutades «Vene muusikakirjastajate- ja -kaupmeeste seltsi", oli ta algusest peale selle seltsi esimeheks. Revolutsiooni keerises kaotas ta aga kogu oma varanduse. K. A. Leopas sündis Tallinnas, 12. jaanuaril 1854. a. Lõpetanud 1871. a. Tallinna kreiskooli, astus ta õpilaseks ühte Peterburi muusikaärisse, kuna hiljem asutas ta iseseisva äri. Tulnud pärast maailmasõda tagasi kodumaale, algas ta kitsastes ja rasketes tingimustes tegevust äri alal. Kuni surmani juhatas ta isiklikult oma muusikariistade- ja noodiärl Paldiski maanteel. Oma surmapäeval käis K. L. oma noorema pojaga Kadriorus jalutamas, tundes huvi sealsetest ehitus- ja ümberkorraldustöödest. õhtul tabas teda kodus aga ootamatu ja valutu surm. Keset vestlust oma kodustega langes ta korraga maha. Veresoone lõhkemine peas oli talle toonud valuta ja piinata surma. Teda jäid leinama, peale paljude sõprade, tema kolm poega ja tütar.

In Memoriam: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19400329.2.35&e=-----...