Karl August Hermann

Karl August Hermann oli helilooja, keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. Eesti Kirjameeste Seltsi president (1890–1891)

• Eestikeelne Vikipeedia
• Sünd vkj 11. septembril 1851; Saaga EAA.1168.1.14:24?1317,1650,952,306,0
• Hermann, Karl August 1851 - 1909. eestigiid.ee
• http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?id=128312
• http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=376645
• http://www.muis.ee/museaalview/1059550
• Foto - https://www.muis.ee/museaalview/2041886
• http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hermann_karl_august2
• https://de.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hermann
• Surm vkj 29. detsembril 1908
• Karl August Hermanni (1851-1909) haud
• Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis abiõpetajana ja 1871-1874 Peterburis õpetajana; õppis eraviisil muusikat Tallinnas ja Peterburis. 1873. a. esietendus Peterburis tema kirjutatud näitemäng "Linnas ja maal", mis oli ka Peterburi eestlaste teatritegevuse algus. Astus 1875 Tartu ülikooli usuteaduskonda. Lõpetas Leipzigis 1880 ülikooli keeleteaduse doktori kraadiga. Oli 1882-1885 Eesti Postimehe toimetaja, omandas 1886 Perno Postimehe, nimetas selle Postimeheks ja andis seda Tartus välja kuni 1896. 1884.a. ilmus tema teos "Eesti keele grammatika". Töötas 1889-1908 Tartu ülikooli eesti keele lektorina. Avaldas esimese täieliku eestikeelse eesti keele grammatika, lauseõpetuse ja eesti-vene sõnaraamatu (“Eesti keele grammatika” – 1884; “Eesti keele lauseõpetus” – 1890). Hermanni kui keeleteadlase töödest on pärit põhimõisted, nagu käänamine ja pööramine, häälik ja tähestik, sõnaliigi mõiste (pärisnimi, määrsõna, sidesõna) ja enamik käändenimetustest. Hermanni on õigusega nimetatud meie keeleuuenduse isaks – tänapäeva kirjakeeles on umbes 140 sõna, mis on tema tuletatud või välja mõeldud: sünnipäev, haritlane, ainuõigus, salakuulaja, saatkond, käsitööline jpt. Hermannilt on ilmunud 1898. a esimene “Eesti kirjanduse ajalugu” (Tõnu Sanderi ülevaade on koostatud varem, kuid pääses trükki hiljem). Suure osa raamatust hõlmab vanim eestikeelse kirjanduse ülevaade, see on ühtlasi vanimate tekstide rikas kogu. 1899. a avaldas Hermann veel “Täiendused ja parandused raamatu “Eesti kirjanduse ajalugu” juurde”. Seni on ilmselt alahinnatud tema vaid väikeses osas teostatud suurtööd – esimese eesti entsüklopeedia koostamist. “Eesti üleüldise teaduse raamat” (1900-1906) - jõudis esitada vaid a-ga algavad sõnad ning alustada b-ga. Ometi oli see üldhariduslikul alal sajandivahetuse tippteos, katse tõsta eestlased haritud rahvaste hulka. Andis 1882-1884 välja Eesti Postimehe Muusiku Lisalehte, milles avaldas muuhulgas koorilaule, ja 1885-1897 esimest eesti muusikakuukirja “Laulu ja mängu leht” (noodilisaga), kirjutas koorilaule, klaveri-, viiuli- ja ansamblipalu ning üllitas koorilaulukogumikke "Eesti kannel", "Eesti rahvalaulud. Segakoorile". Oli II (1879), IV (1891), V (1894) ja VI (1896) üldlaulupeo üldjuhte
• Lapsed. EAA.1254.2.38:13
• http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?i...
• EELK Põltsamaa Niguliste kogudus, Personaalraamat. Põltsamaa kirikumõis, ...; elk.8.0.73; 1852-1864
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=elk.8.0.72:122 PR 1840-1851, lk 243
• PR 1852-1863, lk 182
• PR 1865-1914, lk 10