Karl Pormann

Karl Pormanni lühike elulugu

Arhiiviallikate, sugulaste-hõimlaste mälestuste ja muude allikate põhjal koostanud Toomas Muru. Erinevates dokumentides on kasutusel eesnimena nii Kaarel kui Karl.

Kaarel Pormann sündis 1869 aasta sügisel (vana kalendri järgi 4. oktoobril) Tapa külas, kuhu ta vanemad olid Kadrinast oma perega tulnud 1863 aastal. Kaarel oli pere 6. laps (isa Jakob Pormann (51 aastane) oli peale esimese naise surma abiellunud uuesti Mihkel Kruusi tütre Mai'ga (35 aastane), kellele Kaarel oli 4. laps). Aasta peale Kaarli sündi sai valmis Peterburi-Tallinna-Paldiski raudteeliin koos Tapa raudteejaamaga, veel kuus aastat hiljem valmis Tapa-Tartu raudteeharu. Raudteesõlmeks saamine pani aluse Tapa aleviku kujunemisele. Isa Jakob suri, kui Kaarel oli 7. aastane. Pere ülalpidamine jäi vendade Joosepi (33 aastane) ja Jakobi (22 aastane) õlule. See ja raudtee tormiline areng mõjutasid kindlasti nii Kaarli kui ta õdede-vendade elukutse valikuid ja elusaatusi.

Kaarel omandas tisleri oskused ja töötas esialgu Tapal, kus tormiliselt kasvava alevi rahvas ja raudtee vajasid puidutöö oskusi. Kuid peale seda, kui kõik õed olid abiellunud ja oma pere loonud ning ka noorem vend Aleksander oli 1898 läinud Revalisse (Tallinna), otsustas ka Kaarel 30 aastase poissmehena 1899 aastal Tallinna paremat elu otsima minna (Tapale jäänud ema elas ehk vend Juhani talus). Võib arvata et Kaarel sai kohe tislerina tööle Telliskivi ja Kopli tn nurgal paiknenud Balti Raudtee Peatehastes. Elukaaslast, kellega ühine pere luua, Kaarel Tallinnas kohe esimestel aastatel aga ei leidnud. Alles 1903. aasta kevadel mais otsustab Kaarel (33 aastane) kihluda neli kuud vanema ja samuti Tapal sündinud kuid selleks ajaks juba perega Tallinnas elanud neiu Ann Eichwaldiga. Suvel, nädal enne jaanipäeva, nad ka abielluvad. Kuid see abielu jäi väga lühikeseks, Ann suri juba 8 kuu pärast krampidesse (võimalik et lapseootel olles).

Peagi algasid tormilised ajad, mis päädisid 1905. aasta revolutsiooniga. Raudtee tehasetöölisena sai Kaarel (35 aastasena) neist sündmustest kindlasti osa, sest noorem vend Aleksander oli Dvigateli tehase lukksepana üheks tööliste eestvedajaks revolutsiooni sündmustes ja Kaarliga samas tehases oli 1902-1903 aastatel töötanud enamlane ja hilisem NSV Liidu riigipea Mihhail Kalinin.

Peale tormiliste aegade rahunemist otsustas Kaarel 1907. aasta mais uuesti abielluda. Kaarli (37 aastane) teiseks abikaasaks sai Põhja-Sakalamaalt Sürgaverest pärit Anna Marie Sapas (34 aastane). Laste sündimise ajal 1908., 1910. ja 1913. aastal on Kaarel endiselt tisleri ametit pidamas. Kolmest lapsest kaks, Astrid Marianne (vanim) ja Karl Ottomar (noorim) said täiskasvanuks, kuid keskmine laps Benita Margarethe (kalmistu kirjades kui Renetta) sureb 6 kuu vanuse imikuna 1911. aastal.

1910 aastal juuli lõpus kolib Oskari tn 22 majast (Falkpargi 17) Oskari tn 44 majja.

Hiljemalt 1924. aasta kevadest, aga tõenäoliselt juba palju varem, oli Kaarel tööle asunud Tallinna sõiduvoorimehena. Sõiduvoorimehe töö andis esialgu niipalju sissetulekut, et Kaarel sai ehitada kogutud rahaga mitme korteriga kahekorruselise maja Tallinna Ristiku tn. 44 (varem Oskari tn 44). Kaarlil oli maja ees kuuri all troska ja hobune. Majal oli suur aed, kus Anna Marie ja Kaarel pidasid kitsesid ja kanu (seda mäletasid ka külas käinud õde Mai tütrelapsed Toomas ja Lembi). Ehitatud majas üürisid nad välja kaks või kolm korterit, mis andis veel perele sissetulekut.

Voorimehe amet ei olnud 20. sajandi l poolel siiski enam väga elujõuline. 1902 aastal oli Tallinna tulnud esimene auto ja sellest ajast alates oli voorimeeste elu muutunud üha keerulisemaks. Alates 1930 algusest, kui taksosid oli juba ligi 500, oli voorimeeste elu päris kehvaks muutunud. Sageli „juhtusid“ õnnetused taksodega ja teiste autodega. Linnavalitsus, toetades pigem taksode kasutamist, andis veel 1937. aastal välja sundmääruse voorimeeste rõivastuse, tariifide ja troska kvaliteedi kohta. Samuti kehtestati uued tariifid sõiduvoorimeestele 1942. aastal. Kuid Kaarel (70 aastane) töötas Tallinna sõiduvoorimehena vähemalt 1939 aastani (sellest ajast on ajaleheartikkel kus teemaks Kaarli sattumine oma troskaga liiklusõnnetusse, mille tulemusena purunes troska vedru). Viimane voorimees oli Tallinnas oma ameti maha pannud 1950. aastate keskel.

Peale sõiduvoorimehe ameti maha panemist viis Kaarel selle troska ja hobuse Järvamaale. Alevini oli 9 km (tegelikult 4,5 km). Troska ja hobusega käidi talust inimesi jaama viimas või koju toomas. Ükskord olla see troska tee peal katki läinud ja tuli tee kõrval parandada. Mööduvad inimesed olla naernud, et "mustlased on tulnud ja parandavad võsa all troskat".

Nõukogude okupatsiooni alguses Oskari/Ristiku tn 44 maja natsionaliseeriti. Kaarel, kes oli 1945 aasta märtsis matnud oma abikaasa Anna Marie, sai enda tarbeks siiski ühe korteri enda käsutusse. Ka tulevane tütrepoja abikaasa, Urve, elas seal majas vene ajal ühe mammi juures korteris. Kaarel suri 24. septembril 1961 aastal (elas oma õdedest vendadest kõige kauem). Peale seda müüs tütrepoeg Väino korteri masinainsenerile, õppejõule ja dissident Sergei Soldatovile, kes elas majas kuni 13. detsembrini 1974, millal ta vahistati ja vangistati. Korteri võttis üle KGB, kes asutas sinna salajase üksuse. Käesoleval ajal on majas aga Halastuse Misjonäride Ordu Klooster Tallinnas.

Allikad: venna tütretütar Aino Aljandi (2015), tütrepoja naine Urve Ivi Sikkenbergi (2020), õe tütretütar Lembi Pukspuu (2020) ja õe tütrepoeg Toomas Einborni (2020) mälestused.

• 1894-1913 Ambla personaalraamat III (Tapa, Pruuna, Põrika, ...; 1894-1913 - samas ka õde ja vennad koos peredega ja ema. Läks Tallinna 1899.
• 1903 I kihlus ja abielu Tallinna Jaani koguduse Список обрученных, ...; TLA.1358.2.35; 1902-1907 Nr 97
• 1903 I abielu Tallinna Jaani koguduse Sündinute ja ristitute nimekiri; Laulatatute ...; TLA.1358.1.6; 1900-1905
• 1896-1940 PR Tallinna Jaani koguduse I pihtkonna personaalraamat. VI; TLA.1358.2.44:478
• Tallinna Jaani koguduse Personal-Buch der Evangelisch-Lutherischen ...; TLA.1358.2.17; 1883-1917 - Kaarel üksinda
• 1907 II abielu Tallinna Jaani koguduse Хронологический список ...; TLA.1358.2.52; 1892-1926 Nr34
• Tallinna Jaani koguduse Personal-Buch der Evangelisch-Lutherischen ...; TLA.1358.2.17; 1883-1917
• 1924 TLA.1376.1.331 - Aadressileht: Karl Jakobi poeg, sünd 4.10.1869 Lehtse vallas Järvamaal, luteri usku, voorimees (peres viis isikut), eluk. Oskari tn 44-3, enne elas Falkpargi tn 17 (praegune Oskari tn 22) kuni 28.7.1910
• 1919-1940 Tallinna Jaani koguduse II pihtkonna III personaalraamat
• Auto sõitis peale troskale. Oskari tän. 44—3 elutsev sõiduvoorimees Karl Pormann avaldas politseile, et Mündi tänaval sõitnud sõiduauto A-210 tagant peale tema troskale, mille tagajärjel sellel murdunud vedru. Avaldaja süüdistab autojuhti ettevaatamata sõidus. Allikas: Päewaleht, nr. 309, 13 november 1939, lk 6
• Mitmed voorimehed vedasid reisijaid ka pärast sõda. Viimane Tallinna voorimees pani oma ameti maha 1950. aastate keskel. Allikas: Nerman. R,. 2008. Liinitakso viis hobujõul 35 tunniga Peterburi. Pealinn. 31. märts 2008
• Venna ja õe perekonna pärimuse järgi oli Kaarel Tallinna viimane voorimees. Viis peale töö lõpetamist oma hobuse Tapa külla Uuetoa B talusse oma vennatütrele Pauline Pormannile. Samas Valdeko Vende andmetel oli viimaseks voorimeheks Ralf Grabbi.
• Maetud koos oma abikaasa ja kahe tütrega ühele platsile: Tallinn Rahumäe kalmistu, V, JV B, 13-2