Is your surname Kaljulaid {Talvik}?

Research the Kaljulaid {Talvik} family

Kersti Kaljulaid's Geni Profile

Share your family tree and photos with the people you know and love

  • Build your family tree online
  • Share photos and videos
  • Smart Matching™ technology
  • Free!

Share

Kersti Kaljulaid {Talvik} (Kaljulaid)

Also Known As: "Kersti", "Kaljulaid", "Talvik"
Birthdate: (46)
Birthplace: Tartu, Estonia
Immediate Family:

Daughter of Jaak Kaljulaid and Lindu Kaljulaid
Wife of Rene Maksimovski
Ex-wife of Taavi Talvik
Mother of <private> Märdla (Talvik); <private> Talvik; Minor Child and Minor Child
Half sister of <private> Kaljulaid and Raimond Kaljulaid

Managed by: Lauri Kreen
Last Updated:
view all 15

Immediate Family

About Kersti Kaljulaid

Kersti Kaljulaid on Eesti poliitik, alates 10. oktoobrist 2016 Vabariigi President.

Ta on olnud ärijuht ning Eesti ja Euroopa Liidu ametnik. Aastatel 2004–2016 oli ta Euroopa Kontrollikoja liige. 30. septembril 2016 tema mandaat kontrollikojas peatati ja teda hakkas asendama Euroopa Kontrollikoja president.

Elulugu

Ta lõpetas aastal 1987 Tallinna 44. Keskkooli inglise keele eriklassi, kuuludes keskkooli ajal Õpilaste Teaduslikku Ühingusse. Aastal 1992 lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli bioloogina. Aastal 2001 sai ta Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises. Töö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine".

Aastail 1996–1997 töötas ta Eesti Telefon AS-i müügijuhina, 06.02.1997 asutas ta koos Liana Kuuseok-siga ja Andres Bauman-iga firma Unineti Andmeside AS (praegune Elisa Eesti AS) ja kuulus selle juhatusse 1997–1999, aastatel 1997–1998 töötas ta Hoiupanga Investeeringute AS-is projektijuhina ja aastatel töötas ta 1998–1999 Hansapank Markets'is investeerimispanganduse osakonnas.

Aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid Eesti peaministri majandusnõunikuna.

Ta on avaldanud arvamuslugusid ajakirjanduses ning on Kuku raadio saate "Eurominutid" autor ja saate "Keskpäevatund" üks tegijatest.

Aastatel 2001–2004 kuulus ta Isamaaliitu, valimistel ei osalenud.

Aastatel 2002–2004 töötas ta Eesti Energia AS Iru elektrijaama direktorina.

2004. aasta maist kuni 2016. aasta septembrini oli Kaljulaid Euroopa Kontrollikoja liige. Tema ametiaeg Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppes 2016. aasta mais, kuid Vabariigi Valitsuse otsustamatuse tõttu esitada Eestist uus kandidaat Kontrollikoja liikmeks jätkas ta samas ametis 2016. aasta septembrini.

KKaljulaid on 2011. aastast Tartu Ülikooli nõukogu esimees.

2015. aasta septembris valiti ta Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda. Seejärel tehti talle ettepanek asuda PRAXISe nõukogusse, kus ta alustas tegevust juulis 2016.

Septembris 2016 valis Riigikogu Kantselei juurde moodustatud arenguseire nõukoda Kaljulaidi oma esimeheks.

Poliitiline tegevus

Aastatel 2001–2004 kuulus ta Isamaaliitu, kuid valimistel kandidaadina ei osalenud. Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.

2016. aasta Eesti presidendivalimistel tegi Riigikogu vanematekogu 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist valimiskogus Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles Vabariigi Presidendi kandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks. Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.

Peamine, mida Kaljulaidile presidendiks kandideerimise ajal ajakirjanduses ja osade poliitikute poolt ette heideti – ja mida näitasid ka tänavaküsitlused –, oli tema vähene tuntus rahva seas, võrrelduna teiste presidendikampaanias osalenud kandidaatidega. Kaljulaid vastas etteheitele avalikus kirjas ja intervjuudes, lubades, et asub presidendiks saades end Eesti inimestele tutvustama, külastab riigi erinevaid piirkondi ning suhtleb inimestega vahetult ja kohapeal.

10. oktoobril 2016 astus Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse.

Poliitilised vaated

Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on liberaalsem konservatism. Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks LGBT-õigused ja immigratsioon – on tal liberaalsed vaated. Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata. Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale kodanikuühiskonnale, kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse kolmanda sektori roll suurem.

Isiklikku

Isa Jaak Kaljulaid (1946-1998), ema Lindu Kaljulaid. Vanaisa oli Theodor Kaljulaid (1903-1983), kes enne Kaljulaidi nime võtmist kandis perekonnanime Look / Klook. Theodor Kaljulaid ← Look / Klook isa oli Jaak Klook (1867-1935) ja ema Leena Klook. Esimesest abielust Taavi Talvikuga on Kersti Kaljulaidil tütar ja poeg, esimeses abielus kandis ka Kersti Kaljulaid perekonnanime Talvik. 27 aastane tütar Silja Märdla (Talvik) on doktorant ehituse valdkonnas ja 22 aastane vanem poeg Siim Talvik tegutseb IT-valdkonnas. Kaks nooremat poega, üks 11 aastane, Kaspar Maksimovski, ja teine 7 aastane, Georg Maksimovski, on teisest abielust. Kersti Kaljulaid on ka vanaema - tütretütar Maike Märdla.

Tema teine abikaasa on aastal 1991 Tallinna Polütehnilise Instituudi raadioinsenerina lõpetanud Georgi-Rene Maksimovski, neil on kaks alaealist poega.

Tema poolvend on Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid.

Harrastused

Kaljulaid on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud 11. kohal (aastal 2007) ja 23. kohal (aastal 2008). Ta on jooksnud maratoni ajaga 3 tundi 52 minutit.

Keeleoskus

Võõrkeeltest räägib Kaljulaid vabalt inglise keelt, suhtlustasemel prantsuse keelt ja tasemel B1 saksa keelt. Soome keelt pole Kaljulaid õppinud, kuid presidendiks valimise järgsel pressikonverentsil ütles ta Soome ajakirjaniku küsimusele vastates, et "räägib halba soome keelt, nagu kõik eestlased". Samal sündmusel ütles ta, et tema endised kolleegid Iru elektrijaamast võivad kinnitada, et kitsas ringis on ta suuteline rääkima ka vene keeles.

Tunnustused

  • Aasta eurooplane 2009
  • Koosmeele auhind 2014

WWW:

view all

Kersti Kaljulaid's Timeline

1969
December 30, 1969
Tartu, Estonia