Kristian Pahlberg

• Tondi kõrtsmik Niklas ja Maja poeg Kristiani sünd 18 märts 1803 Nehatus http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.4:102?78,552,934,183,0
• Iru Kõrtsmiku Kristian Pahlbergi surm 1845 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.2.23:226?677,1613,900,115,0
• Abielu oktoober 1824: Tonti (Dunten) Niclase poeg Christian Iru kõrtsmik ja Iru kõrtsmiku Christiani lesk Anne http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.35:7?1210,297,981,198,0
• HL 1811 Nigulase poeg Kristian nr 19 Jako Juhani Väo kõrtsis http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VI-32:133?1341,474,95...
• HL 1816 nr 17 Halliko talus on Kristjan "Junge" – õpipoiss või noor meessoost taluteenija, poiss http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VII-81:295?337,1002,9... on tulnud siia nr 19 Väo kõrtsist, olnud seal kirjas Berend Juhani pojale kasupojaks http://www.geni.com/people/Väo-kõrtsmik-Berend/6000000025966499998 , Kristiani onu Berend on võetud nekrutiks 1814. http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VII-81:296?368,839,56...
• Kristiani kasuisaks on tema isa Nikolas http://www.geni.com/people/Mõisa-Matso-Juhani-Nikolas/6000000025967985122 vend Berend HL 1811 revisjonis
• HL 1826 nr 40 Iru kõrtsis kõrtsmik Kristian (c1804), on Ann II mees ja Leenu isa http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VII-164:20?258,1468,9... , tulnud siia peale 1811 loendust Hallikase talust nr 17 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VII-164:20?258,1468,9... Siin on Ann I mehe Kristjani pojad kirjas http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VII-164:20?228,1486,2... , Anne I mees Kristian ise on surnud 1824 nr 46 talus, poeg Juhan on sealt siia tulnud http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VII-164:19?252,1431,9...
• HL 1834 Iru küla nr 52 talus naise Anni ja tütar Leno http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-77:254?1442,1739... Annil on http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-77:254?254,1741,... 18 aastat noorem mees Kristian kes tulnud nr 17 talust http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-77:244?241,1793,...
• HL 1835 nimede panemine: Ann, tema esimese mehe Kristiani pojad ja II mees Kristian ja tütar Leeno saavad perenimeks Palberg. 1840-ndates kirikuraamatutes on kasutusel Pahlberg variant http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-78:149?1465,1131...
• HL 1850 kirjas, et Kristian on surnud c 1846 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.IX-50:324?233,959,973...

1. Aajaloost:

• Kuritiku küla, Tondi mõis, Väo mõis kaardil http://wikimapia.org/19129098/et/V%C3%A4o-m%C3%B5is
• 1716 Induktsioonirevisjon Väo mõis peale Põhjasõda alles olnud pered http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3.1.449:23?142,317,167,196,0
• Tondi ehk Väo (Faeth) mõis Jõelähtme khk-s http://et.wikipedia.org/wiki/Tondi_mõis
• Vanemal ajal on olnud Jõelähtme kihelkonnas Väo (Tondi, Faeth) mõisas ka Väo/Tondi kõrts, lk 224 http://joelahtme.kovtp.ee/et_EE/raamat
• Iru kõrtsi asukohast: Iru Ämm oli suur kivirahn, mis asus endise Iru kõrtsi kohal Tallinn-Narva vana maantee ääres http://www.eestigiid.ee/?CatID=89&ItemID=87
• Kaardimaterjal http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/viewImage?id=241582
• 1940 aastase Eesti kinnisturaamatu järgi on Iru Kõrtsi kinnistud nr11-14 ja omanikuks Otto Pihlakas
• 1940 aastase Eesti kinnisturaamatu järgi on Väo nr 3 (Tondi endine kõrts) c14 ha omanikuks Mihkel Luu
• 1688 Nehatu kaart http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/search?place=V%C3%84O&vmo...

1. http://epl.delfi.ee/news/eesti/mustakivi-asustati-juba-homerose-aja... Mustakivi asustati juba Homerose ajal:

LASNAMÄE Tondi raba oli 10 000 aastat tagasi arktiline laguun saarte vahel, mida praegu tunneme Lasnamäena Asudes täiesti uuenenud kultuurikeskkonnas nagu seda on Lasnamäel paiknevad Kuristiku ja Mustakivi mikrorajoon, on raske ette kujutada, et selles piirkonnas oli inimasustus juba mitu tuhat aastat varem. Enne püsiva inimasustuse tekkimist toimusid olulised muutused nii Lasnamäe maastikus kui ka taimestikus.

Suhteliselt varsti pärast jää taandumist Eestist, umbes 10 000 aastat tagasi, kui rannajoon asus mitu kilomeetrit lõunapool praegust Rae raba, asus Lasnamäe kohal mitu sopilise rannajoonega lauget saart. Tondi raba oli algselt kahe saarevaheline laguun.

Tondi rabas võisid küttida juba Kunda kultuuri hõimud. Igijääst vabanenud aladel hakkas tärkama elu. Algul valitses karm subarktiline kliima. Sellele vastavalt levis ka polaaraladele iseloomulik taimestik. Seejärel kliima järk-järgult soojenes ning ei ole välistatud, et kahe saare vahelises laguunis käisid kalastamas need need lõuna poolt tulnud kütid ja kalastajastajad, keda kirjanduses nimetatakse Kunda kultuuri hõimudeks.

Tondi rabast võetud õietolmuanalüüs näitas, et selles ümbruses kasvas rohkesti kaski. Kohati esines ka mände, jalakaid ja tammi.

Pärast Joldiamere taandumist kahanes veepind väga oluliselt ning Tondi raba kohal püsis umbes 9100 – 7800 aastat tagasi järv, mille põhja settis muda. Umbes 7800 aastat tagasi algas järve kinnikasvamine ning sellel kohal hakkas kujunema soo. Sellest ajast on pärit 0,7 meetri paksune tarnapilliroo turbakiht.

Umbes 4000 aastat tagasi hakkas soos tekkima tarna- ning umbes 3000 aastat tagasi turbasamblaturvas.

Kliimamuutused mõjutasid ka taimestikku. Järve kinnikasvamise ajaks levisid selles piirkonnas peamiselt kuused ja lepad. Tondi turbarabas töötanud Härm Vooglaidi mälestuste järgi tuli paksu turbakihi alt sageli välja küllaltki suure läbimõõduga jässakaid vaigurikkaid puutüvesid ja -juuri.

Maaviljelusteks sobivate tingimuste juures (suhteliselt paksem viljakas mullakiht) ulatus inimasustus Kuristiku küla piirkonda juba nooremas pronksiajas (10.-7. saj eKr). Selle ajaga on dateeritud Kuristiku külast leitud labidaspeaga ehtenõel ja vähemalt osa keraamikast.

Ka Tondi raba õietolmuanalüüs kinnitas inimmõju järsku kasvu 900. – 800. aastal eKr. Kliima jahenemine soosis üleminekut põllundusele. Kivielamud noorema rauaaja lõpust (3. saj eKr – 1. saj pKr) tõendavad asustuse kasvu Kuristiku küla piirkonnas. Võib arvata, et algselt viljeleti alepõllundust, kuid peagi veenduti, et loopealsetel aladel kahandas taimestiku põletamine huumuskihti ning uus mets kasvas asemele väga vaevarikkalt. Seetõttu asendus alepõllundus söödipõllundusega.

Intensiivne põlluviljelus muutis märgatavalt Lasnamäe maastikku. Kõigepealt hävitati suur osa raskesti taastuvast metsast. Tõenäoliselt vähenes ka Kuristiku küla põliselanikkond. Üheks põhjuseks võis olla suure Iru linnuse külgetõmbejõud. Olulisemaks võib pidada asjaolu, et koos pinnavee alanemisega muutusid loopealsed alad põllunduseks vähemsobilikuks.

Tallinn tungib peale. Nagu hilisema aja allikad tõendavad, kasutati selle piirkonna alasid ümberkaudsete külade heinamaadena ning osalt ka raiealadena. Taani hindamisraamatus, mis koostati 1219.-1220. aastal, ei mainita omaette küla Tondi rabast idapool. Välistatud ei ole ka see, et järveni ulatus mingi osa Taani hindamisraamatus nimetatud Väo (Uvę tho) külast.

Hilisema Kuristiku küla maa-ala läbis keskajal Tallinna sarase piir. Piiri märkis maha Taani kuninganna Margareta korraldusel 13. mail 1265. aastal moodustatud erikomisjon. Üheks piirikiviks oli tänaseni säilinud Mustakivi rändrahn.

Maade sunniviisiline võõrandamine riivas paljude ümberkaudsete talupoegade ja maaomanike huve. Erinevad piiride tõlgendused viisid sagedaste konfliktideni, kuid tolleaegseid vaidlusi talletas vaid üks osapool, Tallinna linn ning seetõttu saame vaid oletada, millised olid vastaspoole argumendid. Kirjalikult on säilinud andmed vaid traagiliselt lõppenud konfliktidest.

Nii toimus 1486. aastal sealsetel heinamaadel kokkupõrge Lagedi talupoegade, eesotsas Lagedi mõisahärra Hermann Zögega ning linna heinaliste vahel. Kokkupõrge lõppes ühe heinalise surmaga.

Keskajal asus Tondi rabast kirde pool tsistertslaste Mihkli kloostrile kuulunud heinamaa. Mihkli nunnakloostri vaidlusi selles piirkonnas mainitakse juba 1286.aastal. Hiljem läks see heinamaa Tallinna gümnaasiumi valdusse.

Duntest sai Tondi. Georg Gustav Storci 1838. aasta linnaplaanilt näeme, et Tondi ja Sõjamäe raba taga asunud heinamaad piiras põhjapoolt kubermangu gümnaasiumi õpetajate heinamaa, mida varasemal ajal nimetati professorite heinamaaks.

17. sajandi algul rentis linna Väo mõisa bürgermeister Jobst Duntele, kes ehitas uued hooned ja andis need tasuta linnale. Võimalik, et need hooned olid hilisem Katleri ehk Tondi mõis ning Narva maantee ääres asunud Tondi kõrts. Tondi mõisa, kõrtsi ja raba nimi tulenes just Dunte perekonnanimest. Mõningast segadust tekitas asjaolu, et teine Tondi mõis Tallinnas asus praeguse Tondi tänava ääres.

Lasnamäe lamburid Professorite heinamaal. Meeleoluka pildi professorite heinamaal ja Tondi kõrtsis puhkamas käinud haritlaste elust-olust annab Herbert Salu 1978. aastal Lundis ilmunud romaan “Lasnamäe lamburid”. Tollal oli haritlaste seas populaarne luuleharrastus. Oluliselt mõjutas kohalike poeetide sõpruskonda ehk Lamburseltsi kuulus saksa luuletaja Paul Fleming, kes 1630. aastatel korduvalt Tallinnas viibis. Luulejatate sõpruskonda kuulus ka teisigi tuntud isikuid, näiteks Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor Reiner Brockmann, kellelt pärinevad ka esimesed trükis ilmunud eestikeelsed luuletused.

J. Holmbergi 1689.aasta linnaplaanil näeme Tondi raba taga Lagedile suunduva tee ääres, seega hilisema Kuristiku küla kohal, väikest hoonete rühma, mis on tähistatud nimega “Steinberger Dorff”. Arvatavasti elasid selles külas vähemalt osa kuulsatest Lasnamäe kiviraiduritest.

Kuigi Põhjasõja-järgsed aastakümned olid Tallinna elus sõjas toibumise ajaks, esineb sellest ajast materjale Tondi kõrtsi kohta, kus tallinlased käisid meelt lahutamas ja mille ümbrusse sõideti grüünetama.

19. sajandi algusest on teada juba täpseid andmeid Kuristiku küla üksikutest taludest.'

• http://tallinncity.postimees.ee/1580483/lasnamae-keskus-kerkib-kuna... Raske on leida Tallinnas paremat kohta, kus maastiku muutusi saab vaadelda tuhandete aastate lõikes ja kus muutused on niivõrd äärmuslikud.

Lasnamäe piirkonna geoloogiline areng ulatub väga kaugesse minevikku. Pärast mandrijää taandumist kattis siinset ala kohalike jääpaisjärvede ja hiljem Balti jääpaisjärve vesi.

Joldiamere staadiumis, umbes 10 000 aastat tagasi kerkisid merepinnast lavamaa kõrgemad paigad. Tollal moodustas Lasnamäe paelava koos praeguse Väo loopealsega väheldasi saari rannaäärses meres. Mandriala jäi umbes viis kilomeetrit lõuna poole.

Kunda kultuuri ajal

Saartevahelises laguunis, mille asemel on tänapäeval Tondi raba, settisid rohkesti rohevetikate jäänuseid sisaldavad aleuriidid. Umbes samal ajal saabusid Eestisse esimesed kütid ja kalastajad, kes kuulusid nn Kunda kultuuri.

Pärast Joldiamere taandumist, nii 9100–7800 aastat tagasi, eksisteeris Tondi raba kohal umbes 1300 aastat järv, mille põhja settis muda.

Järve kinnikasvamise tagajärjel hakkas atlantilise aja alguses, umbes 7800 aastat tagasi, kujunema vesine madal soo. Sellest ajast on pärit 0,7 meetri paksune tarnapilliroo turbakiht.

Subboreaalse aja keskpaiku, umbes 4000 aastat tagasi hakkas soos tekkima tarnaturvas ja alates subboreaalse aja lõpuveerandist, s.o umbes 3000 aastat tagasi turbasamblaturvas.

Arheoloogilistel kaevamistel Tondi raba ääres asunud Kuristiku küla ligidal leiti pronksiaja lõpuga, s.o umbes 5. sajandiga eKr dateeritud labidaspeaga ehtenõel ja osa keraamikast. Ka Tondi raba õietolmu analüüs kinnitas inimmõju järsku kasvu aastatel 900–800 eKr

Varasel rauaajal (6. sajand eKr. – 1. sajand pKr) laienes asustus lõunapoolsetele aladele, kus kohalikust järve- ja soomaagist võis toota rauda. Kuristiku küla olemasolu kohta on andmeid nii keskajast kui ka Rootsi ajast.

17. sajandi algul renditi Väo mõis bürgermeister Jobst Duntele. Tema nimest tulenes ja säilis rahvasuus Tondi mõisa, kõrtsi ja raba nimi.

17. sajandi lõpul oli Tondi raba ääres asunud küla suhteliselt rahvarikas. Alles pärast Põhjasõda sealne asustus kadus ja taastus märksa väiksemana uuesti alles 19. sajandil.

1912. aastal alustati Tondi rabas turbatöötlemist. Arvestused näitasid, et turvas oli 3–4 korda odavam kui küttepuit. 1916. aastal muretseti Tondi rabasse kaks komplekti turbamasinaid koos pressidega ja 14-hobujõuline vedur.

1920. aastatel teravana püsinud kütteprobleemi aitasid leevendada Lasnamäe turbarabad. Kõige paremaks peeti Sõjamäe raba, Tondi raba oli veidi halvema kvaliteediga ja Jaani ehk Rae raba hoiti esialgu reservis. See oli tunduvalt suurem kui kaks esimest kokku.

Turbatootmine sõltus täielikult moodsate masinate hankimisest. Tollal kasutati labidaturba meetodit ja lokomobiili jõul töötavaid presse. Kõik see oli iganenud.

Labidaturvas ei kuiva täielikult ja on alati niiske. Lokomobiiliga oli turbarabas raske töötada ja see raiskas liiga palju energiat.

Moodsad masinad

1922. aastal tellitigi Saksamaalt moodsaid ja küllaltki hea kvaliteediga masinaid, kuid nende saabumine venis 1923. aastani. Pärast masinate töölerakendamist müüs linn 1923. aastal 310 kantsülda turvast ja 1926. aastal 1646 kantsülda, millega teeniti 7 667 350 marka.

Kõige enam oli linna turbatööstuses töölisi 1925. aastal. Ainuüksi Tondi rabas töötas 192 töölist, neist 117 olid naised. Et sel aastal töödeldi palju turvast ette, siis järgmisel aastal võeti Tondi rabasse tööle vaid 14 töölist. 1927. aastal töötas rabas 87, 1928. aastal 73 ja 1929. aastal 35 töölist.

1930. aastatel koosnes Kuristiku küla seitsmest talust ja kaugemal asunud Tondi koolitalust. Laiem üldsus teadis külast kõige enam Narva maantee ääres asunud Tondi kõrtsi varemeid. Küla oli huvitav seetõttu, et seda poolitas Tallinna linna ja Nehatu valla piir.

Mustakivi talu maadel asunud kultusekivi, mis on praeguseni säilinud, oli üks linnasarase piirikive. Mööda piiri kulges suhteliselt lai sillutamata külatee, mis suundus Mustakivi talu juurest Narva maanteele.

1930. aastatel jätkus tööd ka linna turbarabades. Hooajalist tööd leidis umbes 130 inimest. 1930. aastate lõpus plaaniti turbaraba alal anda välja krunte. Linn lasi sisse lõigata peakraavid. Uued asukad oleks mõne harukraavi rajamisega saanud endale kasutamiskõlblikku maad.

Nõukogude okupatsioon muutis ka selle kava. Tondi rabast ida poole rajati sõjaväe lennuväli. 1977. aastal alustati Lasnamäe laiendamist kuni Pirita jõeni. Tööde käigus tihendati pidevalt hoonestust ja Moskva survel kujunes migratsiooni forsseerimine peamiseks eesmärgiks. Seetõttu ei olnud juhus, et elamuehituse kõrval jäi tähelepanuta kõik muu.

Tänapäeval näeme, et lühikese aja jooksul on Lasnamäe palju muutunud, ja suured muutused seisavad kindlasti ees. Tõenäoliselt kujuneb üheks atraktiivsemaks piirkonnaks kunagise kõnnumaa kohale kerkiv Lasnamäe keskus.