Kristine Kivilaan (Kustasson)

• Sünd Saaga EAA.1281.1.93:119?1246,358,858,310,0
• PR 1865-1885 Saaga EAA.1281.1.114:330?132,1068,1248,822,0
• PR 1885-1904 Saaga EAA.1281.1.121:256?460,1715,2422,422,0
• 1905-1940 Saaga EAA.1281.1.139:280?325,1305,2770,1435,0
• ERA.5201.2.102162 MIHKEL, KRISTIINE, ALBERT, SALME, KARL, ELMAR, JOHANNES, ARNOLD, LEIDA, JÜRI KUSTASSON perekonnanime muutmine KIVILAAN

Raamat: Aino Lepp Vabaduse hinnaks on elu. Tartu, Hotpress, 2008 (kordustrükid 2011 ja 2016): Tali valla suure ja jõuka Mõrdlaane talu peremees ja perenaine Mihkel ja Kristiine Kivilaan olid andnud elu kaheksale pojale ja kahele tütrele. Kõigist neist kasvasid asised inimesed, kuid Eestimaa anastanud võõrvõim lõhkus järjepidevuse ja paiskas Mõrdlaane lapsed maailma laiali. 29. märtsil 1949 pages Mõrdlaane pere metsa. Orvuksjäänud talu hõivasid punased aktivistid ning kogu vara kanti paari kuuga laiali. Juulikuus tulid Kristiine ja Jüri (noorim poeg) metsast välja. Elama lubati neil asuda Mõrdlaane väikesesse lagunevasse alamajja.

Vanim tütar Salme, kes oli abiellunud 1938. aastal Soometsa talu peremehe Aleksander Künnapuuga. Salme oli saanud perenaine olla vaid lühikest aega. 20. novembril 1944 Aleksander Künnapuu arreteeriti, mõisteti tribunali otsusega 10 aastaks vangilaagrisse ning tema abikaasa aeti kodust välja. Soometsa tallu asus elama hävituspataljonlane Karpov. 1945. aastal tuli Salme isakoju tagasi, teda oli tabanud paar aastat tagasi lastehalvatus ja kurjast tõvest kahjustatud jalad tegid vaeva. Kui kodutalu pere metsa läks, läks ka tema, aga kui ema ja noorim poeg Jüri metsast välja tulid, ei julgenud Salme seda riski võtta. Oli ta ju „rahvavaenlase“ naine ja kuulus väljasaatmisele. Metsas sõbrunes ta Johannes Neppoga ja otsustas jääda Neppo punkrisse paremaid aegu ootama.

Noorem tütar Leida oli kodus olnud emale toeks ja abiks. Noormees, keda ta oli armastanud ja omaks pidanud, jättis talle mälestuseks poja ja kadus võõrsile. Kui ema ja noorim poeg Jüri metsast välja tulid, jäi Leida koos pojaga metsa. Elama hakkasid nad Peeter Risu punkris. Külmade ilmade saabudes tõi Leida väikese Agu Mõrdlaanele. Leida Kivilaane saatust pole õnnestunud välja selgitada. Võib vaid oletada, et ta põgenes tagasi Tali punkrisse, kus ta NKVD varitsejate poolt tapeti ning tema surnukeha põletati koos punkriga.

Pärast Johannes Neppo surma tuli Salme tagasi Mõrdlaanele. Elu külmas ja niiskes punkris oli halvendanud ta tervist veelgi ning tal oli raskusi käimisega. Võimudele ta endast teatada ei julgenud, kartes, et teda hakatakse metsaelu pärast pinnima. Hiirvaikselt elas ta Mõrdlaane alamajas. Kui tervis veidi paranes, viis vend Jüri ta meheõe juurde, kes elas Viljandimaal Suislepas.

1951. aastal lahkusid Mõrdlaanelt ka Kristiine ja Jüri. Mõrdlaane talu, mille peremehi hakati arvama 1868. aastast, hävitati täielikult.