Kristjan Kure

Ta töötas aastatel 1909–1914 õpetajana Tartu- ja Võrumaa algkoolides. Aastal 1914 mobiliseeriti ta Esimesse maailmasõtta, ta oli reamees, sattus sõjavangi, kuid vabanes sõjavangist aastal 1918. Aastatel 1922–1930 töötas ta Leningradi eesti koolides eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Aastatel 1926–1938 oli ta Leningradi Pedagoogilise Instituudi vähemusrahvuste osakonna õppejõud, sai aastal 1929 dotsendiks.

Aastal 1940 suunati ta Eestisse, 13. augustil 1940 määrati ta Tartu Ülikooli ühiskondliku-poliitilise kasvatuse juhiks, 10. septembril 1940 õppeprorektoriks, ta oli aastatel 1940–1941 marksismi-leninismi kateedri juhataja. Aastatel 1943–1945 oli ta Tšeljabinski Pedagoogilise Instituudi vene keele kateedri juhataja ja üldkeeleteaduse professor; aastal 1943 sai ta professoriks. Aastatel 1945–1947 oli ta EK(b)P Keskkomitee koolide osakonna juhataja. Aastatel 1946–1948 oli ta Tallinna Polütehnilise Instituudi marksismi-leninismi kateedri juhataja ja professor. Aastatel 1947–1951 oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi direktor, aastatel 1951–1953 samas eesti keele ja kirjanduse kateedri juhataja.

Kristjan Kure Vikipeedias

ENSV Teaduste Akadeemia töötaja.

http://www.hot.ee/ahjakroonika/ptk27.htm:

Valgesoo külas on sündinud ja kasvanud ENSV Teaduste Akadeemia töötaja Kristjan Joosepi poeg Kure, sündinud jaanuaris 1890. aastal. Kolm talve oli ta õppinud Valgesoo külakoolis (õpetaja Kaluso): Varakult oli Kristjan pandud tegema talutööd. Poiss olnud noor, jõudu vähe ja heina niitmine oli käinud üle jõu. Ta oli ütelnud isale, et raske töötegemine on üle jõu käiv ja minust peab saama kirjmees. Isa olnud pojaga nõus, pärast Põlva Kihelkonnakooli lõpetamist jätkunud õppimist Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Kristjani vanaisa ei tahtnud, et ta asus õppima H.Treffneri kooli, kooli halva kuulsuse pärast. Suvel kodutalus töötades oli ta nurisenud emaga, miks ema toitis töölisi halvasti. Kooliõpetaja kutseeksami oli sooritanud eksternina Pärnus. 1910. aastal olnud Kristjan Kure praeguse Põlva rajooni Krootuse külakooli õpetaja, selle järel olnud ta õpetajaks Võnnu kihelkonna Vastse-Kuuste valla Leevi külakoolis. Esimese maailmasõja ajal 1914. a. mobiliseeriti tsaariarmeesse. Sõja ajal sattunud Austrias sõjavangi. Alates 1920. aastast oli ta õppinud ja töötanud Leningradis. Naasnud Nõukogude Eestisse 1940. aastal oli K.Kure Tartu Ülikooli prorektor. Evakueerus 1941. aastal Nõukogude Liitu. 1945. aastal töötas Tallinnas EK(b)P linnakomitees koolide osakonna juhatajana, oli hiljem palju aastaid Tallinna Pedagoogilise Instituudi direktor.[2] Pensioni ajal töötas K.Kure ENSV Teaduste Akadeemias. Oli abielus keeleteadlase Melane Raugaga, mõlemad maetud Metsakalmistule.

Kultuurilooline haud - http://www.kalmistud.ee/haudi?filter_maetud_eesnimi=kristjan&filter...

Tallinna Ülikool: http://www.tlu.ee/et/eesti-keele-ja-kultuuri-instituut/Ajalugu/all

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/58633/fo4495b_kristjan_k...

https://etv.err.ee/1608255042/eesti-aja-lood-okupatsioonid

https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-aja-lood-okupatsioonid-ulikool