Kusta Laarman-Salak

6. maist 1936 võtsid Salaku nime Kusta ja Reet ning lastest Peeter ja Leili. Leili kandis Salaku nime ainult neli kuud, siis abiellus.

RTL 23.07.1935 nr. 57 lk. 2745 - Valgjärve valla perekonnaseisuametnik 11. juulil 1935:

Antonia Laarmann’ile - “Valev”.

RTL 25.05.1936 nr. 40 lk. 2123 - Valgjärve valla perekonnaseisuametnik 6. mail 1936:

2. Peeter Laarmann’ile - “Salak”...

3. Kusta Laarmann,ile ühes abikaasa Reedaga ja tütre Leiliga - “Salak”.

Reet Laarmani mälestustest:

• ...Laarmani Kusta olli siss Meossel karjan. Luges üttepuhku karja man ajalehti. Mea näi lehti mahan, tõmmasi lehed ja pistsi jooskma. Temä joosk järgi. Mea visasi lehed maha, olli irm, et vast annab mõne kõmaku. Temä olli väikest kasvu, väike poiss. Peräst illemini juba ku ta olli mio mees, kõnel, et temäl ollu kange irm, et vast lõhub võõrad lehed ärä. Nee olliv ju lainat lehed iki, egä temäl poisiksel endal midagi lehte es ole.

(Üles kirjutanud Märt Laarman)

Kusta pere personaalraamatus, enne Tartumaale minekut: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1275.1.547:175?169,826,1460,...

Vana kalendri järgi on sünnikuupäevaks 3.11.1867

Kusta kohta Märt Laarmani ahiivimaterjalide põhjal:

Hansu vanim poeg Kusta on sündinud Kuritse sulasetares 15.11.(ukj) 1867. Kuritselt koliti Õisu, kus ta isal oli sulasena 5 vakamaad kasutada. Kusta läks 9-aastaselt karja ja hakkas ka Õisu mõisakoolis käima, mille lõpetas 13-aastaselt. Kihelkonnakooli edasiminekuks ei olnud mingeid võimalusi. Kusta käis karjas Sammastes ja Õisu taludes, aasta aega oli tööl koolmeister H. Kikase juures, kus tegeles ka raamatuköitmisega ja luges väga palju. 1887.a. asus Kusta Õisu mõisa saeveskisse tööpoisiks ja sai pärastpoole saemöldriks, kelle kohustuste hulka kuulus ka rehepeks veejõul käiva masinaga. 14.05.(vkj) 1895 abiellus Kusta Sammaste küla Araku koolmeistri Märt Laarmani tütre Reedaga. 1897.a. jüripäeval siirdus Kusta kolmeks aastaks Saksamõisa, mis 19.saj. keskpaiku oli loodud Õisu mõisniku poolt Sammaste küla taludest. Siin koondusid tema kätte mitmesugused tööd - põhiline oli karjaravitseja amet, mille kõrval oli veskis rehepeksu ajal masinistiks ja tegi suuri oskusi nõudvaid erinevaid puutöid. Kui Saksamõisa rentnik oli Tartumaal omandanud Vastse-Prangli mõisa, kutsus ta 1900.a. Kusta sinna kaasa vanasse ametisse. Kui mõis hiljem müüdi, siirdus Kusta 1918.a. Kanepi kihelkonda Valgjärve mõisa valitsejaks. Siin sai ta mõisate likvideerimisel koos noorema poja Peetriga asunikutalu Mustsaare Valgjärve ääres, kus ta elas 1940.a.-ni. Sama aasta sügisel kolis ta naabruses olevasse vanema poja Märdi väiketallu Vallile ja pidas seda kuni oma surmani 14.04.1949. Suri just enne talu kolhoosivõtmist.

Võrumaa Valgjärve vald 1938 Saaga ERA.40.1.6128:33