Leida Magdalene Tippel

Sünd - Saaga TLA.1358.2.32:191?192,1563,1163,180,0

Tallinn: http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=327098&_xr=eN...

Pere: http://www.ra.ee/dgs/browser.php?web=saaga&tid=40&iid=124030853282&...

Viimne rahupaik

Leida Tippeli välimus: pikkus ca 165 cm, juuksed noorena mustad, hiljem ilus hall. Silmade värv vist sinakas-hall. Kandis prille (vist -5). Käis hoolega hambaarsti juures, kuid muidu arsti juures vähe. Soliidne, hästi kasvatatud. Riietuses tagasihoidlik, ehteid kandis vähe. Kui, siis ainult rinnanõel või kaelakett. Peale abielusõrmuse oli tal ilus punase kiviga sõrmus. Endast rääkis vähe, eriti muredest.

Leida Tippel käis algklassides ühes väikeses koolis kodu ligidal. Elati Heeringa tn 10-5 (keskturu kohal) väikeses „säärvandiga“ korteris (See rajoon põles maha II MS tulekahjus), mis koosnes toast, eesruumist ja eesruumi juures olevast kööginurgast. Ema Helene vuristas õmblusmasinat ja isa Eduard kuulas detektorvastuvõtjat kõrvaklappidega. Leida ja Hilma olid musikaalsed ja neil oli tahvelklaver. Käisid vist eratunnis. Mõlemad olid tublid noodistlugejad.

Keskharidus saadi Tallinna Kommertskoolist (praegu Inglise kolledž), kus õppimine oli vist tasuta. Leida käis koolis õppimise ajal iluvõimlemises Ernst Idla rühmas. Aga tihti pandi ta klaverit mängima. Sellest sai väike teenistus muusika õppimiseks. Lõpetas konservatooriumi 1936.a. õpetaja Sigrid Hörschelmann-Antropoffi klassis. See õpetaja siirdus kui baltisakslane Saksamaale (1939), kus ta elas vist 100-aastaseks.

Pärast abiellumist Voldemar Tippeliga jäi Leida Tartusse kolides koduseks. Varsti sündis tütar Tiiu. Leida kokakunst oli alguses algeline. Esimene kringel mehe sünnipäevaks olla tulnud kivikõva ja soolata. Noorpaar üüris 3-toalise korteri Tähtvere tn 20-4(?), mis asus II korrusel ja oli seljaga Tähtvere mäe poole. Korter oli talvel külm. Suveti üüriti tuba Peedul. Noorel proual oli Tartu päevil lapsehoidjateks noored tüdrukud (eri aegadel Iidi ja Liidi), kes ka suvitamiseks kaasa võeti. 30. dets 1938 sündis tütar Anne.

1940-ndate sündmuste ajal koliti Tallinnasse Rohu 7-1, kaasas ka oma mööbel ja klaver. Sõja ajal hakkas Leida andma koduseid era-klaveritunde (õnneks oli elukutse, mida sai laste kõrvalt teha), sest V. Tippel oli venelaste poolt mobiliseeritud.

Kui sõda läbi, kolisime tagasi Rohu tn 7 ja 23. mail 1946 sündis Priit. Leida jäi jälle koduseks. Elati küllalt hästi, sest Voldemari töökoha kaudu olid meil eliitkaardid, millega sai ka tööstuskaupu osta. Meile pandi ka telefon.

1951.a. läks asi selliseks, et hakati välja tõstma majaomanikke (natsionaliseerimine). Niisiis kolisime (vahetasime) kiires korras Nõmmele Metsa 31-1.

Leida läks tööle Nõmme Lastemuusikakooli, mis siis just asutati direktor Maie Aasa juhtimisel. See oli hea kollektiiv, Leida armastas oma tööd ja õpilased austasid teda. Tööl Nõmme Laste Muusikakoolis olles jäi Leida kopsupõletikku, mille komplikatsioonina jäi liigestepõletikku ja selle väljaravimatuse tulemusena jäi lonkama.

Suvila ehitamine ja hooldamine Vääna-Jõesuus oli pere ettevõte ja iga suve oodati, et saaks aga Vääna. Leida tegevus siin oli enamasti aed ja köök. Leida pidas siin tihti oma sünnipäevi (29. juuni).