Lilly* Susanne Silberg-Brizard

Sündinud 28.03.1906 vana kalendri järgi

• Saaga TLA.1358.2.64:47 - 1906
• Brizardide perekonnakabel Marsangy valla kalmistul
• 1956 Kuidas elavad eestlased Prantsusmaal https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestisona19561108.1.4&e=...

https://elu.ohtuleht.ee/995243/lilly-silberg-lihtsast-sokolaaditudr...

Maaleht 28.1.2016 kirjutab Eesti iluduskuningannast Lilly Silbergist pealkirjaga, et tema sära ulatus kodust väga kaugele. Viimase sõjaeelse Miss Estonia valimised jaa­nuaris 85 aastat tagasi võitnud Lilly Silbergi ni­metatakse säravaimaks ennesõjaaegseks mis­siks, kes oskas oma ilu mitte ainult nautida, vaid sellest ka kasu lõigata.

18. oktoobril 1930 kirjutas Päevaleht: “Kas Eesti naine ei suuda vallutada maailma? Päevaleht korraldab teise ülemaalise iludusvõistluse. Toogem Miss Euroopa tiitel Eestile! Ilu on see, mis viib naise kõrgele ja kaugele, annab temale väe ja võimu.”

Igast maakonnast valis Tallinna žürii 12 ilusamat. Maakonna viieliikmeline žürii valis neist kolm ja nii sai lõppvõistlusele 33 neidu. Skulptor Juhan Raudsepp lubas omal kulul teha missist ja tema kahest näitsikust büstid või marmorreljeefid.

Žürii koosseis oli soliidne: Eduard Vilde, Henrik Visnapuu, pr Gerd Neggo, Hanno Kompus, Juhan Raudsepp, pr Anna Tõrvand-Tellman, Theodor Snellmann, Rasmus Kangro-Pool, dr Hans Leesment, Feliks Johansen (hiljem Randel) ja Paul Raud. Päevaleht määras Miss Estoniale rahalise auhinna 100 000 senti ning 100 000 senti reisi- ja esinemiskuludeks Pariisi, kus 5. veebruaril pidid toimuma Miss Euroopa valimised. Lisaks oli veel palju teisi auhindu.

18. jaanuaril oli Päevalehe saalis korraldatud teelaud, kus žürii ja võistlejad vastastikku tutvusid. Seejärel algas võistlus. Daamid esinesid tualetis ja trikoovoorus. Neist valiti 14 kaunimat, seejärel tegi žürii taas hindamise ja valiti kuus ning nende seast lõpuks kolm.

Pikema mõttevahetuse järel otsustas žürii, et missiks saab Harjumaa esindaja Lilly Silberg (täpsemalt Lilly Susanna Silberg, sündis Tallinnas 12. ap­- rillil 1906), esimeseks näitsikuks Liisa Dolgoševa Pärnumaalt ja teiseks näitsikuks Eliise Steinmann Harjumaalt. Niisugust rahvamurdu, nagu oli Päevalehe maja ees 18. jaanuaril kella 8–11 õhtul, pole vana auväärse Tallinna Pikk jalg ja selle ümbrus mitte kunagi varem näinud.

Esmaspäeval, 19. jaanuaril kell 8 õhtul algas Estonia kontserdisaalis Tallinna Naisseltsi eestvedamisel Eesti iluduskuninganna kroonimise aktus.

Selle õhtu piletid olid juba reedel viimseni läbi müüdud. Aktusele järgnes Estonia punases ja valges saalis ball, millest võtsid osa kõik lõppvõistlusel osalenud iludused.

Aktus algas koolinoorsoo koori lauluga Verner Nerepi juhatusel. Koor kandis ette kolm laulu. Järgnes kandlesoolo proua Zinaida Valk-Bogdanovskajalt ja tšellopala professor Raymond Bööckelt.

Siis teatasid Kalevi malevkonna fanfaarid valitud iluduste saabumist. Saali tagauks avanes ja piduliku marsi saatel sammusid kaunitarid rahva vahelt käikupidi poodiumile.

Kõige ees tuli Miss Estonia 1931, kes nägi oma valges kroonimistualetis välja pimestavalt hele. Iluduskuningannal oli üle õla sinimustvalge pael, millele kuldsete tähtedega oli pressitud Eesti kauneima naise tiitel.

Eesti 1931. aasta iluduskuninganna Lilly Silbergi kroonimiseks astus poodiumile Päevalehe ärijuht Friedrich Uibopuu, kes lühikese tervitussõna järel pani Miss Estonia kollaselt helkivatele juustele veelgi kollasemalt läikiva kuldse krooni.

Aktuse lõpul esitas koor Verner Nerepi juhatusel veel kaks laulu. Siis siirduti Estonia punasesse ja valgesse saali, kus pidustuste tseremooniameistriks oli tantsuõpetaja Bernhard Leer ja tantsujuhiks Bernhard Asuri. Esimesena liugles valsihelide saatel parketile iluduskuninganna, kelle tantsukaaslaseks oli Friedrich Uibopuu.

Ballikavas olid ka rahvatantsude ettekanded ülemaalise noorsooühenduse trupilt. Estonia ballil osales ligi 1800 inimest. Ball kestis kella 7ni hommikul. Raadioülekannet tegi Felix Moor, filmis Konstantin Märska.

Järgmisel päeval toimus iluduste auks Kaitseliidu Tallinna maleva ball. Valmis ka Eesti 1931. aasta iluduskuninganna kroonimise film, mida veebruarikuu algul kogu Eestis näidati. Filmis olid näha ka maakondade iludused.

Riias elav džässmuusika meister Oskar Strock lõi 1931. aasta Miss Estonia auks foks­troti. Vastuvõtul meie Läti saadiku Eduard Virgo juures kandis autor selle ette ja sai suure menu osaliseks.

Iludusvõistlus Pariisis Miss Euroopa võistlus toimus 1931. aastal kolmandat korda Pariisis. Eestit esindas seal Lilly Silberg. Silbergi saatjaks ja huvide kaitsjaks Pariisis oli Päevalehe peatoimetaja Harald Tammer.

Reedel, 30. jaanuari hilisõhtul jõudis Lilly Pariisi. Pühapäeval oli palju pildistamist. Lillyt pildistanud fotokunstnik lausus hiljem, et Lilly Silberg on ilusaim naine, keda ta viimase kolme aasta jooksul on pildistanud.

Pariisi kuulsaim moesalong Molineux võttis enda peale Eesti kaunitari varustamise. Esimesena saadeti Lilly Silbergile must õhtukleit crêpe georgette ja sametist õhtumantel hermeliinkraega. Meeldivaks kaunistuseks kleidile oli valge pärlikee.

Võistlejate omavaheliseks tutvumiseks korraldati 2. veebruaril dinee restoranis Gassner. Sellele järgnes ball, kus osalesid ka Prantsusmaa president ja peaminister.

Eeskava järel algas iluduste esinemine. Nad ilmusid kolme meetri kõrgusele üles seatud hõbesillale. 4. veebruaril korraldas Pariisi linnavalitsus võistlejatele pidusöögi Palais d’Orsays. Pariisi ajalehed märkisid, et Miss Belgia ja Miss Austria kõrval äratas kõige suuremat tähelepanu Miss Estonia Lilly Silberg ning et tal on lõppvõistlusteks kõige paremad lootused.

Euroopa iludusvõistlusel kasutati hindamiseks kolmepallisüsteemi, maksimaalselt sai iga kohtunik ühe võistleja kohta anda 9 punkti. Demonstratsioon­esinemisele žürii ees järgnes esimene hääletamine, kus lõppvõistlusele valiti kuus iludust: Miss Prantsusmaa, Miss Estonia, Miss Saksamaa, Miss Austria, Miss Türgi ja Miss Belgia.

Pärast pikka arutelu teatas 16-liikmeline žürii oma otsuse, mille luges ette selle esimees Paul Chabas: “Miss Euroopaks 1931 on valitud Miss Prantsusmaa, mademoiselle Jeanne Juille.” Žüriilt said kõige enam punkte prantslanna (79), eestlanna (64) ja sakslanna (55). Tagasi Eestis

Koduteele asus Lilly Silberg 12. veebruaril. Osales Berliinis saadik Karl Menningu korraldatud kellaviieteel Berliini moodsas luksushotellis Esplanaat. 14. veebruaril jõudis ta Kaunasesse, kus toimus vastuvõtt Leedu valitsuse võõrastemajas ja õhtul ball.

Kui Lilly Silberg 16. veebruaril rongiga Valka jõudis, oli teda tervitama tulnud pool tuhat inimest. Sama päeva õhtul jõudis Lilly Tallinna Balti jaama, kus teda ootas juba 6000 inimest.

Kaunist missi kutsuti osalema paljudele üritustele. 23. veebruaril toimus pidulik aktus Läti–Eesti ühingus, sellele järgnes ball Riia Mustpeade Klubis. Sinna ilmus Miss Estonia Eesti saadiku Eduard Virgo käevangus. Mitmed Riigikogu väliskomisjoni liikmed olid aga Miss Estonia ametlikule koosviibimisele kutsumise täiesti hukka mõistnud ja nõudsid Virgo ametist lahkumist. Augustis saigi Virgo saadikuametist priiks.

Lilly Silberg oskas hoolitseda suurema ja kauem kestva populaarsuse eest. Ta kasutas iga võimalust – laskis Pärnu rannas end pildistada koos riigivanemaga, esines kinodes ja ballidel tasu eest ja tasuta. Meestele tuletasid iluduskuningannat tükk aega meelde paberossid, mille pakend kandis Lilly Silbergi näopilti.

Skulptor Juhan Raudsepp asus juuli algul tegema Miss Estonia 1931 Lilly Silbergi marmorbareljeefi. Neli kuud hiljem oli töö valmis.

Mis sai edasi? Lilly Silberg pidi samal aastal osalema Miss Universumi võistlustel kas Berliinis, Rio de Janei­ros või siis Tšiilis. Poliitilistel põhjustel jäi see ära. Teine Miss Universumi võistlus USAs Galvestonis siiski toimus, ja võitjaks tuli seal ka Pariisis võistelnud Miss Belgia.

Lilly Silberg siirdus Pariisis töötava õe soovitusel tööle Maggy Rouffi moemajja. 1934. aastal töötasid õed mannekeenina maailmakuulsa Jean Patou’ moeäris. Oma eluga Pariisis olid õed rahul. Pealegi maksti neile palka, mis ei jäänud maha direktorite tasust Eestis.

Üsna põnev teade Silbergiga seoses ilmus 1935. aasta maikuu ajakirjas Laevandus ja Kalandus: moodsa reisilaeva Normandie saalis on jäädvustatud neiu Silbergi elusuurune marmorkuju, nautimiseks maailmale.

Lillyl oli moemajas palju kokkupuuteid Pariisi valitud seltskonnaga. 1936. aastal tutvus ta keemiainsener Dick Brizardiga, kel oli Pariisis oma keemialaboratoorium ning maja ja villa väljaspool Pariisi. Bizard oli prantsuse kuulsa likööri- ja napsivabrikandi Marie Brizard’i järglane.

Lilly ja Dicki pulmad peeti 6. augustil 1938. Enne abiellumist Pariisi suurima moemaja esimese mannekeenina töötanud Lilly loobus pärast Silberg-Bri­zard’iks saamist tööst moemajas.

Lapsi abielupaar Brizard’il ei olnud. Sõja ajal oli Lilly abikaasa hävituslendur. Tema lennuki tulistasid sakslased alla, Dick Brizard jäi küll ellu, kuid vigastas selgroogu ning veetis oma edasise elu ratastoolis. Dicki eest hoolitsemine polnud lihtne. Pärast Dicki surma 9. oktoobril 1963 läks Lilly elama õde Elleni juurde Marseille’is, suviti aga elas oma villas.

Ootamatult diagnoositi Lillyl rinnavähk. Oma viimased elukuud veetis ta Marseille’is, kus 14. oktoobril 1969 suri. Lilly Silberg maeti Pariisi lähedale kalmistule Brizard’ide perekonna kabelisse. Nii lahkus Eestimaa kunagine kauneim naine võõrsil igavikku.

Ma ei tea, mis on kirjutatud tema hauaplaadile. Kui see olnuks minu otsustada, oleksin sinna kirjutanud Albert Camus’ lause: “Ilu on igavik, mis kestab hetke.”

Lõpetuseks Veel on teada, et Inglane William Blake kirjeldab üht jahipidu Eestis Saare mõisa omaniku krahv Mannteuffeli pool juba 1787. aasta sügisel järgmiselt: “Härra krahv, kes on siin Baltimail üks rikkamaid, oli kokku kutsunud oma traditsioonilisele jahipeole kogu kohapealse aadli eliidi. Daamid kandsid väga kalleid ja maitsekaid kleite, milliseid meil Londonis harva näha saab. Pandi toime ka õhtukuninganna valimine, nagu see meilgi suuremate pidustuste ajal viisiks on. Õhtukuningannaks valiti ilus paruness von Fersen.”

Hilisema aja kohta on teada, et 1900. aastal valiti iluduskuninganna Narva-Jõesuus. Esimese üle-eestilise missivõistluse korraldas OÜ Estonia Film 1923. aastal. Žüriise kuulusid tolle aja oma ala tunnustatud autoriteedid. Tolle aasta missivõistluse žürii esimees oli Eduard Vilde. Ka 1925. aastal korraldas missivõistluse OÜ Estonia Film. 1929. aastal oli võistluse korraldajaks Päevaleht. 1930. aastal korraldas võistluse ajakiri Ilo. Aastail 1931–1932 oli korraldajaks taas Päevaleht