![](https://assets11.geni.com/images/external/twitter_bird_small.gif?1702327563)
![](https://assets11.geni.com/images/facebook_white_small_short.gif?1702327563)
1902 . a sündinud Lidia Kipperi elu kõige ilusamad aastad on möödunud õpetajana . Tema Saaremaalt pärit ja Riias õppinud Isa oli olnud Pihkva lähedal papp . Mõistes hariduse tähtsust , õpetas ta kodus lastele saksa keelt . Revolutsioonijärgsel Venemaal ei olnud kerge olla papi tütar , talle ei antud tööd . Isa soovitusel läks ta töölisele mehele , et ka Ise tööd saada . Siis sobis tema saksa keele oskus la neiust sai mitmeks aastaks võõrkeeleõpetaja . Edasi läksid lahku Isa-ema , tütargi ei sobinud oma proletaarlasest mehega . Ema ja tütar tulid tagasi Eestisse . Siin õpetajadiplomita koolis tööd ei saanud . Eesti Vabariigi ajal elas ta näpu- ja juhutöödest , koduaias kasvatatu müügist .Nõukogude korra ajal elatu oli hall plekk tema mälus , selle selgitamiseni me ei jõudnudki . Kas Lidia Kipper arvata õpetajaks ? Muidugi - tema parimad mälestused on ajast , mil ta seisis klassi ees ja püüdis vene lastele saksa keele saladusi avada . Toakaaslased kuulevad iga päev sellest üksikasju . Pole tal ju kedagi tulemas , et uusi kuulajaid oleks . " Linnukesega ," klõpsutas sõrmi voodinaaber, kui jutujärg peidetud kopikateni jõudis. Nukker ! Nii elab Lidia Kipper oma järelejäänud elupäevi . Lamajana , üksikuna võõraste hulgas . Ainsaks helgeks laiguks mälestused õpetajaametist . Eks seegi ole tunnustus õpetajatööle . Tööle , mida me raskeks ja tänamatuks kipume pidama . Õpetaja on rikkam kui ükski ema-isa , aga vanaduses sageli üksi . Kas ei võiks kool oma endisi õpetajaid rohkem meeles pidada ja aidata ? Lilled õppeaasta alguses ja sünnipäeval , küllakutse kooli pidupäevadele peavad olema . Enamik koole seda ei unustagi ja pensionärid oskavad tänulikud olla . Aga ka igapäevamurede leevendamiseks on vanakestel endise töökoha toetust ja abi vaja . Me kõneleme halastusest . Anda vanale inimesele tuge - eks seegi ole halastus . Meie kunagised õpetajad on selle kuhjaga ära teeninud . Liivakell sahiseb . Minut möödub kiiresti . Ka meile endale jõuab kord kätte vanadus. Õpetajate Leht, nr. 46, 18 november 1989
1902 |
February 2, 1902
|
Silla, Kullamaa khk, Läänemaa
|
|
1990 |
February 11, 1990
Age 88
|
Tallinn
|
|
February 14, 1990
Age 88
|
Pärnamäe kalmistu
|