view all 18
Immediate Family
-
wife -
daughter
-
daughter
-
daughter
-
son -
daughter
-
daughter
-
daughter
-
daughter
-
father
-
mother
-
brother
About Märt Märtik
- Sünd. vkj. 25.1.1865 Tarvastu. Ristitud EELK Tarvastu kogudus
- MÄRTIK: EELK Viljandi Jaani kogudus Personaalraamat III (eesti pihtkond); EAA.3149.1.102; 1891-1940
- Sakala (1878-1940), nr. 140, 17 november 1928. Fotoga artikkel: 4500000 paari saapaid rahvale. M. Märtik, kõige vanema Eesti jalanõude kaubamaja omanik. Käesoleval sügisel pühitseb hr. Märt Märtik oma tööstustegevuse 35-aastast juubelit. See oli nimelt 1883. aastal, kui Märtik asus tööle valitud alale. Nüüd on aga tema saapaäri kõige vanem Eestis. Alul teotses hr. Märtik turu ääres UngernSternbergi majas, kuhu kauplus jäi 19-eks aastaks. Siis andis aga äri laiendamise tarvidus ennast teravasti tunda ja nii asuti teiste, vastavate ruumide otsimisele. Järgmised paar aastat oli Märtiku kauplus Tartu tänaval Töllasepa majas, siis tuli aga lõplik kolimine praegusse asupaika - Lossi tn., kus nüüd hra Märtik pühitsebki oma 35-aas-tast äritegevuse juubelit. Märtiku jalanõud leidsid varsti kõikjal tunnustamist: nii ei hoidnud Märtiku saapakauplus enda käes mitte ainult terve Eesti turgu, vaid tema saapad leidsid tee Rootsi, Siberisse ja Eesti asundustesse Mustamere kallastele. Sinna veeti jalanõusid lugematuid paare. Ent siiski on hr. Märtiku abikaasa teinud müüdud saabaste kohta korralisi ülestähendusi ja nende andmete järele on kauplus kuni tänapäevani müünud üle 4.500.000 paari jalanõusid. Teiste sõnadega — M. Märtiku jalanõude äri on oma kestvuse ajal rohkem kui 3 korda igale Eesti kodanikule paari saapaid valmistanud, kui kaasa arvata ka hällilapsed ja raugad. Märtiku saapatehas töötas Ilmasõja puhkedes 140 töölisega ja pääle selle veeti veel suurel arvul paremaid kingi väljamaa parematest vabrikutest müümiseks sisse. Neist kuulsatest vabrikutest võiks mainida „Universali". „Merkuri", „Skorohodi", „Straschi", „Radet" jne. Siinse, kohapäälse, tööstuse jaoks veeti nahka suurtest Poola parkvabrikutest, sest kodrmaa ei suutnud kaugeltki rahuldada kõiki nõudeid. Muu seas olgu vahele tähendatud ajalooline fakt, et Märtik oli Viljandis esimene, kes murdis kitsapiirilise fsunftiseisuse selgroo ning seega tõendas, et tähtis ei ole mitte meistritiitel, vaid valmistatava kauba häädus ning korralisus. Ilmasõja ajal tuli tööstusse muidugi seisak. Ei saanud enam nahku, sest Poolas jäid parkvabrikud seisma ning katkes ka transiitside. Tahes või tahtmata tuli käed rüppe lasta. Kuid vabamate tuulte tulles hakkasid need käed uuesti käima töö algas uue hooga. Ärisõprade poolehoid säilis läbi Ilmasõja ja revolutsiooni keerise ning oma rahva ja oma riigi tööstusena ning kauplusena töötavad praegu M. Märtiku ettevõtted õige intensiivses tempos. Sellises alatiarenevas suunas edasiminekuks juubilarile edu, püsivust ja õnne!
- Foto Viljandi, Märt Märtik'u pood Lossi tn 21, sisevaade, jalanõud, u 1929 (VM VMF 408:3 F); Viljandi Muuseum; VMVMF408_3F_1_pisipilt.jpg
- Viljandi Vana kalmistu Jaani Kogudus, Jaani II, 171-10, 10-kohaline kirstuplats
view all 13
Märt Märtik's Timeline
| 1865 |
January 31, 1865
|
EELK Tarvastu
|
|
|
February 6, 1865
|
Nahkla, Tarvastu, Tarvastu khk, Viljandimaa, Eesti (Estonia)
|
||
| 1897 |
January 1, 1897
|
Felin, Viljandi linn, Kreis Viljandi, Estonia
|
|
| 1898 |
May 18, 1898
|
||
| 1900 |
February 12, 1900
|
||
| 1902 |
June 18, 1902
|
Viljandi, Viljandi linn, Viljandi County, Estonia
|
|
| 1904 |
March 23, 1904
|
Viljandi, Viljandi County, Estonia
|
|
| 1905 |
July 24, 1905
|
||
| 1906 |
September 12, 1906
|
Felin, Viljandi linn, Kreis Viljandi, Estonia
|