Mats / Maksim Rühvk

XIII Ansu Ansu kohanimi Leeskopal pärineb Rässast. Nimelt jäi 18./19. sajandivahetusel Rässa küla Mathias Buxhövdenil mingil põhjusel “erastamata” ja see jäi läbi 19. sajandi Nurme mõisale kuuluma (peale mõisavaldade kadumist jäi sellega seoses ka Rässa küla Muhu-Suure valla koosseisu, kuigi sealsed ümberkaudsed külad Hellamaa valda jäid). Rässa Ansu Andruse kolmas poeg Mats/Matvei Rühvk abiellus 1861. aastal Vanamõisa Sepa Eeduga ja sai mõne aja pärast omale Leeskopal 13. platsi. Selleks ajaks oli neil juba kolm poega ja kaks tütart. Leeskopal sündisid veel kaks poega ja kaks tütart. Mitmed neist surid lapseeas (esimene poeg Vassili suri nädalaselt), aga teine poeg Mihail Rühvk abiellus 1888. aastal Külasema Koplimäe Elena (Ingel) Kaoga ja jäi Ansu kohta pidama. Nende ainus abieluni jõudnud tütar Akilina sai Aljava Mihkli vabadiku, Kadariku Mihkel Ligi naiseks ja nad asusid 1920-ndatel Põide kihelkonda Ariste Väljale. Ansu Mihkli ja Ingli teine tütar Julia ning poeg Vassili surid väikestena ja kasulapseks võeti Ingli venna, Koplimäe Andruse Venemaal sündinud tütar Lidia (Aliide) Kao, kellel 16-aastaselt sündis vallaspoeg Alfred. Hiljem sai Liide Linnuse Vana-Tooma Anton Saadule mehele. Anton oli omale küll Linnusel Paju osatalu rajanud, kuid Liide eelistas lastega Leeskopal olla (peale oma teise vallaslapse oli neil ka Antoniga kolm tütart) ja Paju koht jäi Antonil õigupoolest välja ehitamata – seda enam, et peale viimast sõda selleks enam õiget motivatsioonigi ei olnud. Pärast Antoni surma asus Liide lastega Kuressaarde ja müüs Ansu maja venelastele. Koht kadus eluasemena õige varsti, aga lõpuks olevat kunagise latsikoha maa – 8,94 ha tagasi taotlenud Mihkli ja Ingli tütre Akiliina järglased Ariste Väljalt.