Mihhail Verhoustinski

Sellised lood...

Postimees, 19.03.1894, lk 3:

,,Kohalikud sõnumid. – Kohtukokast. (Järg). [...] Selle pääle astusiwad kaks õige noort kaebtusealust liht riides ette. Teine neist oli 17 aastane, aga näost weel noorem, Lähte preestri poeg Mihail Verhoustinski ja teine Sootaga hingekirjaline 19 aastane tööpoiss Karl Narits. Asjalugu on järgmine: 24. jan. s. a. sai awalikuks, et Lähte preestri Verhoustinski keldrist õige palju pudelid kallist marjaviina, mitu purki sahwti [=moosi] ja ülewalt pööningu-kambrist 1 kasukas, 2 tükki kalewit, ja weel muud pudukraami ära oli kadunud, mis kaebtusealuse Mihaili wanaisa, preestri Jefimi omadus olivad. Kahtlus langes praegu süüpingile toodud noorte meeste pääle, kes ise sagedasti neid peenikesi toitusid tarwitanud ja ka muile pakkunud. Selsamal päewal oliwad ka mõlemad noored mehed Lähtest kadunud. Mõne aja pärast oli Peterburist kaebtusealuse Naritse käest 2 kirja tulnud, teine tema isale, teini preestrile Jefimi Verhoustinskile, milles Narits tunnistas, et ta ühes Mihailiga olla seda wargust toimetanud, kes siis nõuuks anda, Krimmi saarele ärapõgeneda. Jurjewis läinud nad ka teele, aga juba Tabiwere jaamas karanud Mihail ära ja läinud koju, kuna Narits edasi kuni Peterburisse sõitnud, kus ta warastatud kasuka panti pannud. Noor preestripoeg tunnistas oma süüdi kahtlase südamega ja wahe nutust lämmatatud sõnadega üles, kuna aga teine süüalune salgamist kasulikumaks arwas, mis tunnistajate ülekuulamist tarwilikuks tegi. Adwokat Hwolsoni kaitsekõne pääle tegi kohus umbes neljatunnilise waheaja järele, mis õhtu 9-ni kestis, järgmine otsuse: Mihail Verhoustinski läheb 7 kuuks kloostrisse meeleparanduseks kinni, niipea kui üks teine kaebtus, mis tema pääle tõstetud, on kohtus seletatud, Karl Nari[t]s aga läheb 1 aastaks wangi“.

Postimees, 18.05.1894, lk 3:

,,Endise Pootsi, nüüd Lähte preestri Verhoustinski poeg Mihail (alles üsna noor, 18 aastane) oli nüüd ju teist korda warguse pärast kohtu ees. Wargus oli preestri teenija-tüdrukult sündinud. Endise kohtu-otsusega mõisteti kaebtuse-alune kaheksaks kuuks kloostrisse kinni“.