Miina Nõmme

loend : http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3159.1.441:223?478,432,1882,...

Endisse Samsoni villasse (praegu perekond von Wistinghauseni suvemaja kolis Samsonite majapidajanna Miina (Minna) Nõmme (1874–1942). Talle pärandas hoone dr.med Eduard Hermann von Samson-Himmelstjerna oma pere truu ja pikaajalise teenimise eest, muuhulgas tema ja ta venna Voldemari päästmise eest 1918. aastal Moskvas punaste käest vanglast, kogu sisustuse ja 10 000 marka raha. Minna Nõmme seadis sisse eeskujuliku talumajapidamise, pidas suvepansionaati ning oli seega suurimaks kohalikuks tööandjaks, ent samas ka pinnuks silmis paljudel maasoovijatel, kes arvasid, et tal kui "üksikul, vanal naisterahval ja sakste teenril" on juba piisavalt varandust. Need arvamused ei lasknud majapidamisel kasvada (kuigi mitmesuguse kavalusega Minna rentis heinamaad ja suutis ennast maksma panna). Rohkem polnud vajagi, et Minna Nõmme 1941. aastal NKVD poolt arreteeriti ning suhete eest välismaaga (pansionaadis oli viibinud külastajaid nii Soomest, Šveitsist kui ka Saksamaalt) ning nõukogudevastalisuse eest viieks aastaks vangi mõisteti, ent ta suri järgmisel aastal. Juba 1930-tel aastatel sai ametlikult omanikuks ta õepoeg Karl Eduard Rosenberg (eestistanud Raid, 1902-1942), kelle järglased elavad Rootsis.

https://et.wikipedia.org/wiki/Leetse_m%C3%B5is

https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Minna+N%C3%B5mme&f=all

Ajaleht "Linna Teataja" 12. oktoober 1941, lk. 2: http://dea.nlib.ee/JQ/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=s...

Raamatust: Suvesõda Harjumaal 1941 / Herbert Lindmäe. Tartu, 2015. Peatükk: Sõjaaegsed arreteerimised Harjumaal: 26. juunil 1941 arreteeriti Kolga vallas Minna Nõmme (sünd. 1874), erinõupidamise otsus – 5 aastat sunnitööd, suri sunnitööl Permi oblasti Ussollagis 3. septembril 1942. Minna Nõmme oli arreteerimise eel pansionaadi-pidaja, elas Kolga valla Pudisoo küla Söödi talus ja teda süüdistati nõukogude-vastases agitatsioonis: kuulas saksa raadiosaateid ja kõneles kuuldust külarahvale. Tema kohta kirjutatakse ajalehes „Maa Sõna“, 25. juunil 1942: „Enne sakslaste tulekut on siin (Kolga vallas) märatsenud Loksa politruk, vene piirivalvurite ninamees, „Loksa hirm“, nagu teda hüüti. Tema hingele pannakse siinsed inimkaotused. Söödi talust viidi ära pansionipidaja 65-aastane prl. Nõmme. Kuulas saksa raadiosaateid ja informeeris küla elanikke.... Seletamatul kombel jäi Loksa politruk lähedastesse metsadesse ümber kolama. Ühel haarangul oli ta hädasunnil ise enda üle kohut mõistnud: oli enese metsatinikus kägarasse tõmmanud, lõhkevalmis seatud käsigranaadi rinna ja põlvede vahele asetanud ja – teise ilma rännanud.“

Wikipeediast: https://et.wikipedia.org/wiki/Leetse_m%C3%B5is : Leetse mõis (saksa k. Leetz) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal. Samsoni villa. Endisse Samsoni villasse (praegu perekond von Wistinghauseni suvemaja) kolis Samsonite majapidajanna Miina (Minna) Nõmme (1874–1942), kellele Eduard Hermann von Samson-Himmelstjerna oli oma testamendis jätnud oma pere truu ja pikaajalise teenimise eest, muuhulgas tema ja ta venna Voldemari päästmise eest 1918. aastal Moskvas punaste käest vanglast, kogu sisustuse ja 10 000 marka raha. Minna Nõmme seadis sisse eeskujuliku talumajapidamise, pidas suvepansionaati ning oli seega suurimaks kohalikuks tööandjaks, ent samas ka pinnuks silmis paljudel maasoovijatel, kes arvasid, et tal kui "üksikul, vanal naisterahval ja sakste teenril" on juba piisavalt varandust. Need arvamused ei lasknud majapidamisel kasvada (kuigi mitmesuguse kavalusega Minna rentis heinamaad ja suutis ennast maksma panna). Rohkem polnud vajagi, et Minna Nõmme 1941. aastal NKVD poolt arreteeriti ning suhete eest välismaaga (pansionaadis oli viibinud külastajaid nii Soomest, Šveitsist kui ka Saksamaalt) ning nõukogudevastalisuse eest viieks aastaks vangi mõisteti, ent ta suri järgmisel aastal. Sterni villast oli 1919. aastaks alles vaid kivivare.

• https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Minna+N%C3%B5mme&f=all