Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.

Kommunismi mustad kuriteod (Eestis)

« Back to Projects Dashboard

Project Tags

view all

Profiles

  • Olev / Peter Schneider>Saarkund (1882 - 1967)
    "Peeter Schneider (al. 1936 eestistanuna Olev Saarkund) oli sündinud 18. IX 1882 Virumaal Vohnja valla Mõndavere külas väiketaluniku pojana. Oli õppinud trükitööline, lõpetas eksternina kõrgemad kommer...
  • Rudolf Tammar (1922 - 1944)
    Viru-Nigula Personaalraamat 1908-1927: Saaga EAA.1231.1.253:277 Sõja alguses (1941) mobiliseeriti punaväkke. Võttis eesti laskurkorpuses 7. diviisi koosseisus osa II maailmasõjast Hukkus 12.10.1944...
  • Hindrik Roosilill (1870 - 1919)
    Pere:= Pere:= Poja andmete juures ka isa ja ema omad: MAETUD:
  • Karl Paddar (1900 - 1941)
    Saaga EAA.3172.1.131:289?964,2862,853,113,0 Saaga EAA.3269.1.5:218?841,2758,1116,141,0 Saaga EAA.3150.1.760:11?478,837,2059,413,0 politseikooli õpilane
  • Hans Kruusmann (1901 - 1947)
    Sünd: Saaga EAA.1278.1.394:65?101,570,1026,279,0 Hans Kruusmann sn. 1 jaan. 1901 arreteeriti metsavennana 21 aug.1945 Pärnumaal Soontaga, sai 15+5, suri Sevostlag vangilaaris Venemaal. Vt. Langenute ...

Siia võiksid kuuluda need, kes on olnud represseeritud vene võimude poolt, aga ka need, kes on represseeritutega (vangi langenud, küüditatud vm vene võimu poolt ahistatud) lähedased, sugulased, hõimlased, naabrid, tuttavad, sõbrad jt represseeritute ja küüditatutega seotud inimesed.

  • Paragrahv 58 ehk § 58 oli 1926. aasta redaktsiooni kohaselt Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv, mille erinevate alapunktide alusel represseeriti Nõukogude Liidus ja selle okupeeritud territooriumitel 1930. – 1950. aastatel seni täpselt tuvastamata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi. http://et.wikiquote.org/wiki/Paragrahv_58


§58–1a Kontrrevolutsioonilised kuriteod. Kodumaa reetmine: spionaaž, sõjalise või riikliku saladuse väljaandmine, üleminek vaenlase poolele, välismaale põgenemine. Karistatakse mahalaskmisega ühes kogu vara konfiskeerimisega või vabadusekaotusega 10 (hiljem 25) aastaks ühes kogu vara konfiskeerimisega.

 .

§58–11 Riigivastane tegevus grupis või organisatsioonis.

§58–10 Propaganda või agitatsioon, mis sisaldab üleskutset nõukogude võimu kukutamisele, õõnestamisele või nõrgendamisele, §58-2...§58-9 loetletud kuritegude toimepanemisele, samuti sellesisulise kirjanduse levitamine, valmistamine või hoidmine.

Karistus 6 kuud kuni mahalaskmine

§58–13 Aktiivsed teod või aktiivne võitlus töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu, mida on avaldatud tsaristliku korra ajal või kontrrevolutsiooniliste valitsuste juures kodusõja perioodil vastutavatel või salajastel ametikohtadel olles. Karistus 3 aastat kuni mahalaskmine.

§17–58–1a Sama mis §58-1a: kodumaa reetmine. §17 – kihutajatele ja kaasaaitajatele sama karistus: kuni 25 aastat või mahalaskmine ühes vara konfiskeerimisega.

§58–4 Rahvusvahelise kodanluse selle osa abistamine, kes ei tunnusta kommunistliku süsteemi õigusvõrdsust ja püüavad seda kukutada, samuti selle kodanluse mõju all olevaile või tema poolt organiseeritud rühmitustele abi osutamine vaenuliste tegude teostamises NSVL vastu. Karistus 3 aastat kuni mahalaskmine.

§58–10 lg1 Sama mis §58-10: propaganda või agitatsioon, kuid ilma raskendava situatsioonita. Karistus vabadusekaotus mitte alla 6 kuu

§58–2 Relvastatud ülestõus või kontrrevolutsioonilistel eesmärkidel NSVL-i territooriumile tungimine või võimu haaramine keskuses või kohtadel samal eesmärgil, sealhulgas NSVL-i või mingi liiduvabariigi territooriumiosa vägivaldseks eemaldamiseks või NSVL-i ja välisriikide vaheliste lepingute nurjaajamiseks. Karistus 3 aastat kuni mahalaskmine

§58–3 Kontrrevolutsioonilisel sihil ühenduse pidamine välisriigiga või tema üksikute esindajatega, samuti kaasaaitamine ükskõik mis viisil välisriigile, kes on NSVL-iga sõ- jaseisukorras või peab temaga võitlust interventsiooni või blokaadi kaudu. Karistus3 aastat kuni mahalaskmine.

§35 Ühiskonnale ohtlik element. Põhikaristusena või lisakaristuseks asumiselesaatmine.

§58–12 Mitteteatamine kindlalt teadaolevast ettevalmistatavast või sooritatud kontrrevolutsioonilisest kuriteost. Karistus mitte alla 6 kuu.

Perekond Vadi

August Boriss Vadi teenis 1917.aastal Vene Valges kaardiväes. Peale oktoobrirevolutsiooni sattus ta punaste poolt vangilaagrisse, kus suri 1918.aastal alatoitluse ja muude haiguste tõttu. Temast jäi järgi abikaasa Helmi Marie Vadi (sündinud (Willemson) ja tütar Valli Gerta Vadi (2 aastane). August Boriss Vadi surma järgselt ja Eesti Vabariigi seadustega, hakkas Valli Gerta Kook saama isa pensioni, mis võimaldas tal omandada väga heatasemelise hariduse Tartu Kommertsgümnaasiumis.

Perekond Kook

August Kook 14.06.1941 küüditatud Uraalidesse kui Eesti Vabariigi kõrgel positsioonil töötanud sotsiaalselt ohtlik element, kes suri detsembris 1941.a. südamepuudulikkuse tagajärjel. August Kook oli õppinud Tartu ülikoolis juristiks ja töötas kaitseväes politseinikuna. 1938 aastal suunati ta tööle politseikomissarina Narva ringkonda. August Vadi oli ka vastu võtmas vene närust sõjaväe pealemarssi Eesti pinnal 1939.a, mida nimetati sõjaväebaaside sissetoomiseks, kuid tegelikkuses oli see vene armee ülemvõimu loomiseks Eesti pinnal.

Valli Kook (Vadi)

Valli Gerta Kook (sündinud Vadi) küüditatud 14.juunil 1941. a., kui sotsiaalselt ohtlik element. Koos kahe lapsega toodi terve perekond kodust ära keset ööd, kella 3 paiku. Nende äraviimist oli tulnud kohale pealt vaatama kaks tunnistajat samast majast. Perekonnale anti aega asjade kokku panemiseks tund, samal ajal otsiti maja põhjalikult läbi. Siberisse, Valli Gerta koos kahe väikese lapsega viidi Narvas nn kogumispunkti, raudteejaamas. Emal oli vajadus oma tunnetega toime tulemiseks liikuda. Ta käis närviliselt mööda ruumi ringi, kuni teda hakkas saatma sõjaväelane, püssitääk ema seljale suunatud. Ema küüditati Tomski oblastisse, Aipolovski k/n, Aipolovski külla, metsatöödele jt rasketele välitöödele: Kuna perekond oli näljas, siis hakkas ema müüma kaasavõetud riideesemeid sh ka abikaasa omi, sest Tartu raudteejaamas saatis August Vadi oma kohvri emale. Sel ajal, kui ema viibis välitöödel, käisid lapsed kerjamas. Kooli ei saanud nad minna, kuna puudusid riided, õpikud jt õppetööks vajalikud esemed. Tagasi kodumaale pääsesid lapsed peale 1956.aasta tagasipöördumise loa andmist Moskvas. Ema aga alles 1957.aastal seose dokumentide kinnihoidmisega Lia isa poolt. Dokumendid anti kätte peale ähvardust kirjutada kaebekiri Moskvasse. Tallinnasse jõudis ema koos tütar Liaga 1957.aastal.

Malle Kook

Malle Kook küüditati Siberisse 4 aastasena, 14.05.1941.a. kui sotsiaalselt ohtlik element . Peale küüditatute vabastusluba, naasis koos vend Jüri Kook´iga Eestisse 1956.aastal. Malle ei andestanud kunagi oma vanematele seda, mida temaga lapsepõlves tehti: kõiges toimuvas süüdistas ta oma vanemaid. 4 aastane laps on juba sellises arenguetapis, kus tema isiksus on välja kujunenud. Perekonnas esimesena sündinud lapsena, oli ta oma isa ja teiste pereliikmete lemmiklaps, teda hoiti ja hellitati, armastati ja jumaldati. Seoses küüditamisega, kaotas ta kõik selle, mis on lapse normaalseks arenguks vajalik sh ka usalduse oma vanemate vastu. Isa lahkus ja ei pöördunud kunagi enam tema juurde tagasi. Samuti kõik vanavanemad, tädid, onud ja teised lähedased inimesed. Koht, kuhu eestlased (selles rongivagunis olnud inimesed) küüditati, asub Eestist mitnmete tuhandete kilomeetrite kaugusel. Inimesed olid seal lihtsad ja uskusid kõike seda, mis neile räägiti. Neile aga räägiti, et Eestist tuuakse kurjategijad, kes on ohtlikud noorele nõukogude riigile. Seda juttu kuulis kasvav Malle edaspidi teda ümbritsevate inimeste suust ja see kujundas tema silmaringi, mis sai tulevikus põhjuseks, miks ta ei armastanud oma ema, venda ega ka hiljem sündinud õde.

Jüri Kook

Jüri Kook küüditati Siberisse 2 aasta ja 8 kuusena, 14.06.1941, kui sotsiaalselt ohtlik element. Peale küüditatute vabastusluba andmist, 1956.aastal, naases Eestisse tagasi koos oma õe, Malle Kook´iga 1956.aastal. Jüri Kook võeti nõukogude armee ridadesse 1957.aastal ja võeti Murmanski väeossa, merelaevandusse- kus teenistusaeg oli 3 aastat. Sõjaväeteenistuse 2. aasta alguses sai ema teate, et poeg, Jüri Kook, on sooritanud enesetapu. Ema ei saanud iialgi oma poja surnukeha, et seda matta. Tagasi saadeti talle vaid poja käekell ja mõned riietusesemed. Aastaid hiljem, kui ema koos Liaga oli kolinud Mustamäele, sõjaväelastele ehitatud majja, kahetoalisse korterisse elama, kohtus ta ohvitseriga, kes samal ajal oli tegevteenistuses Murmanski oblastis, samas väeosas, kus suri Jüri. Pisut tööd arhiivimaterjalide kallal ja sai selgeks, et Jüri suri pommiplahvatuses. Koos temaga langes veel 6 poissi. Samal perioodil oli veel üks suurem pommiplahvatus, kus hukkus 11 poissi. Nii sündis tõde ja ema sai teada, miks ta oma poega matta ei saanud. Jüri puhkab Murmanskis. 2008.aastal sai Jürile Kodavere surnuaeda mälestuskivi paigaldatud, mis muutis minu meele rahulikumaks.

Lia Kook

Lia Kook sündis Siberis ema 11. repressiooni aastal laevakapten Georgi tütrena. Lia pole saanud tundma õppida oma isa, sest ema ei andestanud iialgi kommunismi poolt tekitatud kahju ja tegi kõik selleks, et tütrest kasvaks aus ja õiglane inimene, kes armastab oma kodumaad Eestit.

Abiks:

= Teises maailmasõjas Punaarmees hukkunute andmebaas=

http://www.obd-memorial.ru/html/index.html

KODUMAALE JÕUDNUTE HULGAS ON KA MAAILMAMEISTER K. PALUSALU. 29(J HANDOSSE VIIDUD MOBILISEERITUD EESTLAST NÄDAL AEGA RUSSARO SAAREL Uusaastapäeval saabus Tallinna 601 isikut, peamiselt eestlased, kes Soome frontidel Karjalas ja Hangos olid vangi langenud. Saabujate hulgas oli ka eesti maadluskuulsus Kristjan Palusalu, kes pärast seikluslikku põgenemist Venemaalt jälle kodumaa pinnale jõudis. Saabunud paigutati Tallinnas ühte koolimajja, kuhu nad jäävad kuni edaspidiste korralduseni. Üks esimesi saabujaid oli maadleja K. Palusalu, kellele ta abikaasa eli vastu ilmunud. Seiklusrikkalt teekonnalt kodumaale tagasi saabunud spordikuulsuse ja ta abikaasa esimene tervitus oli nii südamlik, et mõnigi juuresolija pühkis vargsi silmi. Kuid rasked läbiclamused on jätnud ka Palusalule oma jäljed. Ta on muutunud tunduvalt vanemaks ning harukordadel ilmub ta näole kõigile Eesti spordisõpradele tuntud heasüdamlik ning avameelne naeratus. Olümpiavõitja oli riietatud villidesse ja määrdu- riud vene riietesse, mis venelased talle olid annitd enne soome frondile minekut. Sgabunud isikute hulgas oli eestlasi ligikaudu 400, kuna ülejäänud ! on lätlased, leedulased, ukrainlased ; ja Volga-sakslased, kes bolsevismi <*est ei sõdinud ja soomlaste poole iile läksid. 290 taas kodumaale saabunud eestlast on olnud Hangos, kuhu nad viidi aurik „Õrnel" pärast augustikuus Tallinnas teostatud mobilisatsiooni, Neid mehi venelased pärast Hango mahajätmist Venemaale kaasa ei võtnud ja toimetasid i nad Hango lahedal asetsevale väikesele Russaro saarele, kus tuli viibida novembrist, kuni 3. detsembrini. Ööl vastu 3* detsembrit tuli saarele sälk soomlasi, kes toimetas eestlased mandrile, kus nad olid kuni teekonna alustamiseni kodumaale. Kõik eestlased on rõivastatud vene Tiideräbaluisse, mis nad venelaste Hangosfc lahkumisel endile olid hankinud. Toidukraami õnnestus eestlastel saarele kaasa võtta suurel hulgal, nii et nälga karta ei olnud. Saarel moodustasid eestlased väeosad ja valisid neile juhid, et venelaste tagasituleku korral vastupanul Oritada. Saarele tõmmati üles kai valge lipp, et anda sel teel soom-j lastele märku. ' Russarö suurel viibinud eestlused j kõnelevat!, et venelased hüvitanud j enne Htuigost lahkumist tohutud toi-! duametc ja rijeio hm,avarad, i Hango lahte oli loobitud võid, jahu, liha, suhkrut ja muidu toiduaineid, et need ei satuks soomlaste kätte. Hango ümber toimunud võitlustest eestlased üldse osa ei võtnud,, sest neid umbusaldab. Enne Hango mahajätmist olid venelased maha lasknud mitu eestlast, keda peeti pursuideks 1 . Tallinna langemisest .said Hangos viibivad tallinlased teada niies septembrikuus, kusjuures venelased seletasid, et nemad olevat ise loobunud Tallinna kaitsmisest ning et Tallinn olevat enne sakslaste sissetungimist täielikult evakueeritud. Loomulikult huvitas kojujõudnuid; nüüd esmajärjekorras, missugused on siinsed olud ja kuipalju on venelaste poolt antud informatsioonis tõtt ja kuipalju valet. Üldiselt on Eestist mobiliseeritud eestlased kõigile vlntsutustele vaprasti vastu pidanud ning on suures enamuses füüsiliselt tugevad ja terved. Halvem on aga lugu Venemaalt mobiliseeritud eestlastega ja nendega, kes kauem boläevike piitsa all on elanud. Nad on nõrgad ja paljud neist on kannatanud haiguste all, kusjuures on esinenud ka surmajuhtumeid. Tallinnas on saabujate toitlustamise endale võtnud Eesti Rahva übisabi, kes hoolitseb selle eest, et mehed saaksid korralikult sooja suppi. Juliuse n. Koslcre, Albert Aaclu p. Salumäe, Joüannes Tõnise p. Mateik, Hendrlt Jaani p. Timpmann, Johannes Pajus, HihoEduardi p Viire, Lembit Arlerrü p. V? Evert, Karl Karli p. Ralje, Jakob Jakobi p. FUron, Johannes Kristjani p. Pohl, Johan Hendriku p, Tiidrik, Voldemar Juhani p. Puum, Jullus Hansu p. Kilu, Aleksander Juula p. KSn } ln > Enn Juhani p. Kalmus, Voldemar Llbja p Liiv, Isaskar Liisa P- Jarmut, Rudolf Jaani p. Hütt, Oskar Hansu p. Krinal, Rudolf Madise p. Paason, Herman Jakobi p. Puusepp, August Mihkli p. Aro, Eduard Jaani p. Piiskop, Mart Hindreku p. Siniaas, Johannes Jhri Pdolf Mardi p. Vaader, Jaan Jakobi p. Feteis, Aleksander-Voldemar Johannese n. Nelsas, Johannes Mardi p. Baumverck, Edvard-Voldemar Jaani p. Uudain, Arnold Al-dri P- Pitkve, V dimir Vlad. p. Seeberg. Hermann Mardi p„ Pent, Juhan Liisa p. Majamees, Alhert-Helni ich Gustavi p. Kaleibi, Ji ■ hannes Marie p. Kõlvik, Rudolf Mihkli n, Hovi, Bruno AI-dii p. Krausp, Paid Hansu p. Veidi, Artur Johani P- Krevald, Oskar Karli p. Fomitiei', Nikolai Andreani p. Laring, Reiri Mardi p. Savlng, Leonid Mihkli p. Tretfakevitseh, Georg Augusti p. Tõruke, Aleksander Augusti p. Tõrukene, Alfred Karli p. Karlav, Eduard Jaani p. Pridiks, Elmr^ L ugusti p. Ulptirt, Vassili Antoni p. uiu! Oskar Aleksandri p. Randmaa, Aleks. Gustavi p. Varda, Eduard Aleksandri p. Sepp, Edur Juhani p. Jõela. VJktor Juhuse p. Tambek, Oskar Mardi p. Koitjfirv, Voldemar Jaani p. Õlekõrs, Oldi Jakobi p. Luks, Enno Mardi p. TaLivee, Johannes Peetri p. Sarap, Kurt-Eugen Eugeni p. Bei ei\ Jakob Jakobi p. Horst, Arnold Augusli p. Kibu.; Aleksander Al-deri p. Aur, August Priidiku p. Ree, Jaan Arnoldi, .p. rJuut.i Edmlrnd Voldemari p. Krause, Oskar Aygusti ,p. Lill, Ralf Ferdinandi 'p. ■ Neem, Arnold' Tiina p. Merimaa, Johai?nes Mihkli p. Kuusmaa, Nikolai Gavrili p. Ivanov, Vassili Vassili p. Lepmets, Valter Jaagupi p. Luks, Villen: Kaarli p. Valiek, Arnold Jaani p. Keicmet, Ivan Kirflli rp. Kõkin, Andres Tooma p. Hammermaii, Hans Andrese p. Lundslröru, Lars Juliani p, Pihl, Johannes Matsi p. Okerblad, Johan Aleks; p. Alkvist,' Andres Larsl p- Massalin, Johannes Hindrekil p. Meriküll, Voldemar Juhani p. Kureli, Artur ' Hindreki; p. Ots, Gustav Hansu p. Tamp, August Jaani ,p. Vain, Arnold Johannese p. Ansmik, Edvard Hansu p. Eensoo, Joonas -Karli p. Kopli. Eduard Eduardi p. Neudorf, Viktor Heinrichi p. Pardla, ümar Vassili p. Socmdra, Andres Kristjani p, Vestersten, Johan Juhani p. Bergström, Arno Sebastiani p. Lundre, Antony Peetri p. Baranin, Gabriel Jegori p. Rodnov, Grigori Sergei p. Tscheinokov. Boris Al-dri p. Famintseus, Heinrich Johani p. Mölder, Jo- Hannes Toomase p. Mäkk, Voldemar Frantsu p. Kalda, Oskar Aleksandri p. Lainel, Vello Jüri p. Lell, Johannes llindreku p. Pröom, Johannes Juhani p. Kausi, Johannes Jaagupi p. Kausi, Anton Mihkli p. Polberg, Heino i'ui .liaanid p, Hajavere, Arnold Hansu p. Villas, Heinrich Kustase p. Väljainäe, Johannes Sergei p. Kalju, Martin Magnuse p. Kruus, Eugen Mallini p. Purre. Oskar Aleks, p, Välimäe, Buri 1 ; Artur! p. Kassfeldt, Kliigo Priidlku p. Velling, Voldemar Jaani p. Lill, Kusta Kaljukuru, Gustav Anna p. Kivistik, Oskar Jaani p. VaLtri, Rudolf Jakobi p. Heinlaid, Oskar Johani p. Lohe, Johannes Mihkli p. EEchvalci. Rein Mihkli p. Liivi, Rein Vassili p. Lahe. Voldemar Antoni p. Lehtmäe, Kristjan Kristjani p. Järvan, Julius Kristjani p. Järvan, Hugo Kristjani p. Järvan, Oskar Johani p. Lensman, Peeter Juhani p. Ulk, Karl Hansu p. Silis- maa, Osvald Al-drl p. Luuimay, Arnold Johani p. Puuström, Karl Jüri p. Aver, Aleksander Mardi p, Roosimaa. Mihkel kaasi p, Pärna Juhan raislavl p. Prass, Juh-nes Jüri p. Saar. Mari Mardi p, Pcr.ur, Aleksander Tldriku p, Asi, Edgar Rudolfi p, I-rants., Al-der Peetri p. Kalvik, Edvurd Prlidu p. .lläfciU, Joh-nes Antoni v, Kemper. Etlvard JüvL p. Viige, Anton Mardi p. Sprlngberg, Voldemar TÖnu p. Püll. August Juhani p. Prelberg, Artur Mihkli p. Rlk.sor), Ju- hau Ku.tiath p. Lorents, Kelnrjch. ■ Tõnu p, Haud, Jaan Juhani' p. BÄriÄTjürt' ,?*»'}?; Uuana, Mihan Faavgl* VXSS: tor Jaani p Kaüber, Eduard Friidtku p. Kami, Andres' Joh.. p. Sergo,. August MLhaiii p. Reinhold Aleks. p. Holmser, Heinu 3 peetri P- Kaev, Joonas, p. Jmb, Arljr Johannese p. Qv' Aksel Matsi p.. Lundgren, Oskar Peetri p. Niinepuu,- Aleksander Nigulase 5:. Toom* Aleksander Matvei p, Nakk, Jott Frilcu p. Hiiuväin, Vold. Jaani p. Kaflion, Rudolf Jüri p. Pärnaste, Rudolf Jaani p. Niine. Anton Jüri p. Noksinann, Roman Jüri p. Ots, Malden Aleksandri p. Lund, Eutavi Erina p. Nõu, Anton Gustavi p. Kolk, Elmar Vihenü' p. Ellscn, Hermann Johani p, pindmaa, , Orest Georgi p. Kuusk. Albort Mihkli p. Sepp, Ferüinand Jüii p. pärnaste, August Gustavi p. Kukepala, Oskar Miili p. Adelbert, Rudolf Mihkli p. Rebane, Lars Andrese p. Svärd. ,'uidres Juhani p. Vidgren. August Andrese p. Ostrov, Anton Ju- liani p. Maaker, Heinrich Hansu p. Oravas, Ivan Ivani p, Suahlov, Slmo Andrei p. Kesa, Albert Peetri p. Laur, Teodor, Johannes-Tõnise p.-Laur, Johannes Hansu p. Pilves, Kustav Hindreku p. Sauemägi, Paul Andrese p. OtSf Eduard Toomase p. Koppel, Voldemar Villemi p. Karro, Johann Marie p. Kadak-Katajas, Julius Mihkli p, Sorri, Johannes Hansu p.' Veinberg, Voldemar Nlkiforl p. Laik, August- Peetri: .p. Müür, Jakob Al-dri p. Press, Voldemar Otto p. Sander August Mihkli p. Kalmend, Anton Juhani p. Vaus, Bernhard Gustavi p. Koppel, Madis Jobänip. Randmaa, Jonas Peetri p. "Ulmre, Eduard Tiiu p. Järmut, Arnold Jaani p. Saamon, Ai-der Nikolai p. Sirel, Karl- Ja.a- -■ nl p. Orthlik . Henrik Tiiu p."Martlhfeldt, Viktor ;p c Konstantin Jakubi .pT Atiäs, Paul FaülT p. Täht. Johannes GeorgP pAKÕve,- : kel Peetri \K Sutt, Johannes . Maria p. ' Tammiksalu, Evald .-Jaani-, -p. .Otsalu, Jaan Gustavi pi Aruma,. ' Endel Adu pr Kont, Jaan Peetri-'pi Kiitt,-August Jüri p. Sageis, Joliawjes ; Juhani .p.Sqng, ' "Ernil Ferdiuartdl p. Sädeme, FrJdiik Juhani ]>, Ilsbek, Jbseph Jüri' p. Lubi,' Richard Jaagupi p. Kilström, Robert Roberti p. Ertsia, Roman Hansu 'p.- .Tär ; ling, Eduard Madise p. Vahar, BorJa Johannese 33. Verno, Ivan Timofei ~p:. Pere, Elmar Hansu p/ KäärL-Heinrich ' Tooma p. Väljamas, Vaijter Juhani p. : Puhmas, Voldemar Johännese p. Ablloo, : Boris Aleksei p. Jurkanov, Mlhall' Ivani L p. Soldatov, Ivan Ivani p.. Sõldatov, ; Reinhold Reiniioidi p. Jõerg. Heinrich ' Augusti p. Pällu, Johannes 1 j" Tamm. Voldemar- Gustavi- p. Tonberg, [ Mihkel Andrei p. Jõekalda, Mihkel 1 Georgi p. Sepp, Meinart Johannese .p, ■ Aljaste. Voldemar Juhani p, Heidring, Konstantin Peetri p. Rattnüs, Ateksan- ' der Jootepi p. Aarn, -Harald Toomase p. Sein, August Jüri ,p. Vahar 4 Oskar ; Kaarli p. Kivuman, Anton Melanie p. ? Raud, Ernst Davidi p. Rltslk, Aleks. : Mardi p. Erdel, Julius ' Aleksandri ; p. ■ Koppel, Joliannes Johani p. Toffer http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19420103.2.36&srpos=170&e=-------et-25--151-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-+Alfred+Aleksander+Valge---------


Tartu terroriohvrid ümber maetud Postimees (1886-1944), nr. 112, 12 mai 1942 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420512.2.34&srpos=172&e=-------et-25--151-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-+Alfred+Aleksander+Valge---------

Uues ühishauas puhkab viimset und 193 kommunistide poolt hukatud isikut öö (ervowiohvvU i&i tundmatuks Tui-tuvjuiglas 1041. aasta suvel kommunistide poolt hukatud terroriohvrite maiste jäänuste ümhersängitamine, mis algas 25. iriärtsÜ,' jõudis lõpule maikuu älgupäevadeks. ' Seejuures paigutati puusärkidcsse ja asetati viimsele puhkusele üldse 193 põrmu. Sõjasündmuste keerises maeti terroriohvrite põrmud Tartu Pauluse koguduse kalmistul asetsevasse võrdlemisi kitsasse ühishauda teatavasti 'ilma puusärkideta. Tookordse muldasängitamise jupres suudeti terroriohvrite hulgast kindlaks teha vaid 105 isikut. Ümbermatmise juures; Õnnestus selgitada veel 22 terroriohvri isiViiü, nii et uues ühishauas puhkab nüüd viimset und 127 tuntud ja 66 tundmata terroriohvrit. Seejuures põhjenes terroriohvrite isikute kiudFakäm&äramihß ümbermatmise juures viibivate terroriohvrite omaste seletustel. Terroriohvrite uus ühishaud asetseb samal koltal, kus endinegi. Seejuures laiendati ümbermatmise puhul hauaplatsi ligi poole võrra. Terroriohvrite puusärgid asetsevad selles kuues "reas,, igas reas keskmiselt 32 puusärki. Hauaplatsi küllaldase kinnivajumise järel, asutakse selle korraldamisele ning ühise mälestusmärgi •muretsemisele. Ümbermatmise järjekorras puhkavad ühishauas järgmiste terroriohvrite põrmud: 1. Tundmatu mees. 173 sm pikk. Hail,valge nstmustriga kuub ja püksid. Vangla pesu, ..saarikud. 2. Tundmatu mees. 168 sm pikk. Must kuub. Flaneilpüksid, nööriga seotud. Vangla pesti. Mustad Säärikud. 3. Tundmatu mees. Keskmist kasvu. Jalas säärikudj Maavillane, hallikasmust üherealine kuub ja sama värvi püksid. Vangla pesu. 4. Karla Reinloo. .. 5. Tundmatu mees. 169 sm.pikk. Maavillane kuub. Sinine tööptuus kahe rinnataskuga. Tumedad maavillased püksid. Triiksärk tugeva sinise ~ pikitriibüga, Kraega. Juhtnahast säärikud. 6. Hugo Jürgens. 7. Osvald Adler, 8. Tundmatu mees. 171 sm pikk. Must kaherealine kuub, sinine puuvillane kuub nelja nööbiga. Linasest riidest, püksid, nende all mustad spordipiiksid. Suureruudulise kirjaga särk. Present-töökindad. Mustad säärikud. .■ 9. Osvald Haikoja. 10. Georg Zettur. 11. Arved Nolcken. 12, Tundmatu mees. 165 sm pikk. Kuueta. Püksid mustad, toknsed, mansettidega. Hallroheline võrgukoeiine polosärk. Tumepruunid kingad, 13. EI vi TÕemets, ; 14. Tundmatu mees. 173 sm pikk. Pöetud juuksed. Vanglariietus. 1,5. Tundmatu mees. 175 sm pikk, tugeva kehaehitusega, keskealine. Lühikeseks pöetud juuksed. Vanglariietus. 16. Tundmatu mees. 170 sm pikk, keskealine. Pöetud juuksed. Vanglariided. Mustad kingad, jalarätikud. 17. Andres Lummel. 18. Vello Rutnik. 19. Tundmatu naine, 158 sm pikk, noor. Juuksed tumepruunid, poisipea. Valge-rohelist kirja pearätife "Mantel kitlitaoline, valgete luunööpidega. Roheline kampsun. Punakasliliakas,,. puuvillana,pluus ja must seelik. 20. Herniän "Torti. 21. E. Blomquist. 22., Tundmatu mees. 181 sm pikk, tugeva kehaehitusega, vanemas eas. Mustad, pikad ja käharad juuksed. Triibuline kuub, samasugused püksid. Särk valge, kingad pruunid, sokid pruunid, valgete ristjoontega. Sokihoidjad. 23, Voldemar Jamberg. 24. Leopold Kuld. 25. Jaan Käärik. 26. Leonhard Andresson. 27. Juiius Trall. 28. Bernhard Sermat. 29. Davit Kurg. 30. Elmar Me!. 31. Tundmatu mees. Keskm. kasvu. Võrdlemisi lugeva kehaehitusega. Vanglariietus, vanglapesu. Jalas pruunid kingad. 32, Peeter Eltermann. 33. Reinhoid Kuid. 34. Jaan Lihu. 35. Ruudi Kaldmäe. 36. Veigo Otsa. 37. Harry Vene. 38. Boris Nurk. 39. Tundmatu mees. 165 sm pikk, keskealine, keskmist kasvu, juuksed pikad, heleshatäänid,. Kaherealine tumesinine, villane kuub, sarnast riidest vest, pikad hallid poeriidest püksid traksidega. Särk triibuline, kraeta. Juhtnahast säärikud, jalarätid linased. Taskus 15 rubla raha ja lö-makslastud vintpüssikuul. 40. Heino Ojamaa. 41. Tcodor Viskar. 42. Eduard Korneol. : - 43; Tundmatu mees. 160 sm pikk. Vangiriietus, Valge linane särk. Kroomnahast sää- .■ 44. Tundmatu mees. 170 sm pikk. Vangiriietus. Mustad kroorrišaapad haakidega. 45. Erik Tõnisson. 46. Tundmatu mees, Keskmist kasvu. Vasemas Jalas juhtnäliašt' säärik. Sinakas linasest riidest pluus rinnataskuga. Valge särk, pikad valged aluspüksid. Sinakashallid püksid (treeningpüksid?)., 47. Tundmatu Mees. 172-šm pikk. Hall maavillane kuub. Maavillased rohelised eest nööriga' kinnitatud (nööpideta) püksid. Vangla pesu. Säärikud. 48. Leo Raudsepp. 49. Tundmatu mees. Liihidavõitu. Maavillane tume kaherealine kuub, samasugused püksid, nööpideta. Jalas villased kaltsud (sokid). Valge särk jä pikad aluspüksid. 50. Tundmatu niees. 162 sm pikk. Rohekas voodrita mantel, poe riidest hele kuub, lillakashallid suurte ristruutudega püksid, valge aluspesu, mustad) nöörkingad, taskus firma ASO prillid ja taskurätt. 51. Tundmatu mees. 173 sm .pikk, tugeva kehaehitusega, must mantel külgtaskutega, vangi riietus, hallid sokid. • 52. Märt Kukkes. 53. Tundmatu mees. 179 sm pikk, tume kuub ja püksid, rohekashallikas särk, valged jooned risti-pikufi, väjjged aluspüksid, taskurätt, kroomnahast poolsaapad kummikontsadega. 54. Tundmatu mees. - 177 sm pikk. Khakiroheline vihmamantel ruudulise voodriga. Sinine poeriidest kuub ja püksid. Sinakashall tõmblukuga ja 2 rinnataskuga kampsun. Valge öösärk ja valged aluspüksid. Sokid. 55. Evald Piirisild. 56. Alo Viliste. 57. August Suija. 58. Richard Haugas. 59. Tundmatu mees. 172 sm pikk, tugeva kehaehitusega. Hõredad lühikesed hambad. Vangla: riietus. 60. Tundmatu mees. 172 sm pikk. Tume, liihidavõitu palitu. Khakiroheline töö pluus kahe taskuga. Taskutel ülalt alla põõnad. Rohekad kälifeed. Linane särk, valged aluspüksid. Säärikud juhtnahast. Taskus kviitung nr. 137 vanglast. 61. Ülo Raidna. 62. Johannes Koort. 63. Tundmatu mees. 163 sm pikk. Tumehall kuub, rohekas pluus. Treeningpüksid ja sinised puuvillased püksid. Sinine poolvillane vest. Särk laiade siniste piki joontega, heledates triipudes pruunikad jooned. Nöörsaapad. 64. August Kriiska. - 65. Tundmatu mees. Rohekashall poolpikk palitu. Jalas säärikud konts ara uaga. Tume, valkjate triipudega kuub ja püksid. Tume pluus. Vangla aluspesu. 66. Tundmatu mees. 160 sm pikk. Khakiroheline sõduriplwus ja kalifeepüksid põivelappidega. Valge linane aluspesu. Mustad juhtnahast säärikud tallaraudadega. 67. Tundmatu mees. 180 sm pikk. Hall kalasabamustriga villane palitu. Tumesinisest poeriidest ülikond. Valge linane aluspesu. Kroomsäärikud. Parenfal oimul ja osalt lagipea eesmises osas peopesasuuruselt luud sisse su- 68. Tundmatu mees. 167 sm pikk, tugeva kehaehitusega. Hall, lühike habe. kodukootud hallist riidest palitu, kuub ja püksid. Valge linane aluspesu. Kroomnahast säärikud. 69. August Praatš. 70. K. Pohla,'7l. Aleksander Tõnisson. 72. Juhan Otsa. 73. Johannes Jakobson. 74. Tundmatu mees. 169 sm pikk. Sinine kuub ja püksid. Valge särk ja aluspüksid. Taskurätik. Säärikud, jalarätid. 75. Tundmatu mees. Lühikest kasvu. Lillakas pintsak, vest ja püksid. Jalas mustad kingad ja tumedad sokid. Vangla aluspesu, 76. Tundmata mees. 169 sm pikk. Kuub ja püksid poeriidest, tumepruunid. Aluspesu valge, linane. Palja jalu. 77. Tundmatu mees. 172 sm pikk. Tumerohekas palitu. Tumesinised kalasabamustriga püksid, tumesinine poeriidest kuub. Sinikasroheline tõmblukuga kampsun. Särk valge, nimetähtedega E. P. Mustad nöörsaapad. 78. August Saar, 79. Friedrich Pokk. 80. Verner Tammaru. 81. Tundmatu mees. 178 sm pikk. Sinine üherealine kuub, milles rätseftafirma nimi. Samast riidest püksid. Valge särk ja aluspüksid. Mustad kingad ja sokid. 82. Gustav Sikk. 83. Valdur Udu. 84. Gustav Roojärv. 85. Peeter Nesterov. 86. Valter Luik. 87. Henn Ennok. 88. Bernhard Lepp. 89. August Mets. 90. Tundmatu mees. 166 sm pikk. Must maavillane palitu. Must kuub, maavillased hallid kaiifeed. Pikkade varrukat, roheline kampsun. Valge linane polosärk. Säärikud ja villased sokid, , . - - 91. Tundmatu mees. 180 sm pikk. Tumesinine pintsak, treeningpüksid. Siniste põik joontega päevasärk. Säärikud. 92. Jaan Lillover, v 93. Tundmatu mees. 170 sm pikk. Tugeva kehaehitusega. Sinised treeningpüksid, maavillane vest, roheline polosärk, tanksaapad. 94. Tundmatu mees. 170 sm pikk. Sinine tõöpluus ja treeningpüksid. Paljad jalad. 95. Oskar Kübar. ° 96; Karl Paris. 97. Jaan Mikkel. 98. Ilmar Talbre. 99. Kari Tamm. 100 Aleksander Kiisk. 101; Tundmatu mees. 159 sm pikk. Sinine pintsak ja töö pluus, mustad kali feepüfcsid, valge aluspesu, säärikud. : 102. Johannes Laagus, 103. Mihkel Vaher. 104. Julius Kiisk. 105. Eduard Luik. 106. Vladimir Mattin. 107. Tundmatu mees. 175 sm pikk. Must villane palitu. Kuueta, Sinised kalifeepüksid. Valge särk ja aluspüksid. Säärikud. 108. Tundmatu mees. 162 sm pikk. Kaitsevärvi pluus ja kalifeepüksid punase kandiga, valge särk ja aluspesu, säärikud, hallid puuvillased sokid. 109. Ferdinand Võsu. 110. Karl Litter. 111, Tasso Schulzenberg. 112;* Karl Uist, 113. Tundmatu naine. Umbes keskealine, 158 sm pikk. Pruunikad poolpikäd rohked juuksed. Hall drapp-palitu. Kleit mustal põhjal valged-punased tüpid ja triibud. Punased rihmkingad. Särk roosakas, väljaõmmeldud rinnaesisega. ' 114. Leida-Maria l.usep. 115. Trndmatu mees. 178 sm pikk. Juuksed poolpikad. Kuub must, üherealine. Püksid, mustad (kalifee), all teised villased püksid. Peen linane särk. Säärikud. Niit- ja villased sokid. Taskus 6 toosi tikke. 116. Olga Kaart. 117, Therese Gengelbach. 118. Adolf Maran. 119. Rudolf Kook. 120. Peeter Kivisild. 121. Alide Joonas, 122, Hugo Andrese p. Raudsepp. 123. Daavet Suurmaa. 124. Peeter Lasarev. 125. Paul Isala. 126. Anmanda Peitel. 127. Alfred Hiielo, 128, Marie Kullani. 129. Tundmatu naine, Vanem, tugeva kehaehitusega, 159 sm pikk. Juuksed tumedad. Kleit Valge, punaste-siniste-kollaste ruutudega. Seelik must. Selle all rohekas seelik. Pitsidega valge aiuskuub. Valge särk. Mustad nööritud kingad. 130. Karl Ilves. ' 131. Tundmatu niies. 177 snt pikk. Kuub must, üherealine. Püksid mustad, koetriipudega. Hallikas-sinikas-triibuline rootsi riidest särk. Taskurätik, mille sisse õmmeldud „Kui-Ko". Mustad, kingad, lillakatPsokid. 132. Aksel Vooremaa. 133. Jüri Parijõgi. 134. Aleksandra Nurk. * 135. Tundmatu mees. 174 sm pikk, keskealine. Tumedad, hõredad lühikesed juuksed. Kuub must, üherealine. Püksid hallikad, mustade triipudega. Valge särk ja lillakas soe särk. Mustad säärikud. 136. Tundmatu mees. 170 sm pikk, vanem. Hõredad juuksed, pikad tumedad vurrud. Must kuub, püksid hallid, lillaka tdoniga, kalasaibaniustriga. Hall parhsärk ja kollakasvalgete ja mustade joontega päevasärk. Mustad sää--137. Tundmatu mees. 177 sm pikk, juuksed lühikesed, Pruun lambanahast kasukas. Kuub must, üherealine. Sinised puuvillased treeningpüksid. Treeniijgpluus kahe rinnataskuga. Vest samast riidest, mis kmibki. Taskurätik. Tanksaapad, villased hallikad, mustade triipudega 138. Karl Simson. 139. Karl Janiado. 140. Tundmatu mees. 179 sm pikk. Ühe- realine kalasabänuistriga kuub. Mustad-püksid, must* pluus. Valge särk. Mustad tanksaapad ja j ala rätid. Taskus paber venekeelse kirjaga. 141, Villcm Vahi. 142. Tundmatu mees. 178 sm pikk,.keskealine ■ Lühike tumepruun juus. Katkine Wöpluus,' tõmblukuga. Mustad treeningpüksid, mille taskus sinine barett. Roheline polosärk. Mustad kingad ja mustad sokid. 143. Leonhard Õsso, 144. Robert Silli.ng. 145, Karl Mutso, 146. Nikola Möldri. 147. jaan Muuga. 148. Karl Nurk. 149; Tundmatu mees. 175 sm pikk. Hallid juuksed ja habe. Paremal pool kaelal umbes 1-sm läbimõõduga valge kõva möpdhstis ( üle nahapinna kerkiv, milles leidub kuul., Kuueta. Sinakas tö õpi uus. Mustad püksid. Rohekas särk. Rohelised trikoopüksid. Mustad tanksaapad (nöörid puuduvad). 150. Tundmatu mees. 165 sm pikk. Hallid juuksed ja habe. Vateeritud palitu. Tumepruunid. villased: sõrm-kiiidad, Kuueta. Hallid, ruudulise pruunika kirjaga püksid. Särgita. Palja jalu. 151. Nikolai Juga. 152. Ida Padari-Suvero. 153. Juhan Padari. 154; Karl Kippasto. 155. Tundmatu mees. 168 sm pikk. Lühikesed hallid juuksed. Sinine sheviot-kuub (sees rätsepäfirrria nimi). Püksid mustad, koetriipudega. Särk kollaka põhjaga, ruuduline. Müst palitu, taskus võileib vorstiga ja seebitiikk. Mustad kingad, mustad sokid. 156. Actolf Malleus. 157. Tundmatu mees. 156 sm pikk, vanem, nõrga kehaehitusega. Hallikad jjiuksed, häbe kuni 1 sm pikk. Villane kuub, rohekas. Kampsun rohekas. Hallikas-siniste triipudega pluus. Khakivärvi diagonaal-püksid. Valge aluspesu. 158. Ernst Kolo. 159. Jaan, Jakobson. 160. Tundmatu mees. 180 sm pikk, Lühikesed tumedad juuksed. Paksust linasest riidest tööpluus ja püksid. . Pesuriidest särk. Pruunid kingad, lillakad sokid. Taskus pakk ~Hellas", tükk marlit ja vatti, Isilc võrdlemisi kitsanäo--161. Ernst Anton. 162. Minna Simre. 163. Tundmatu mees. 164 sm pihk, vanemaealine. Heledad, kaunis pikad juuksed. Kolme nööbiga kerge, hallikas, vööga suvimantel (neljanurgelise pandlaga). Taskus leivatükk, tikud, sokid.- Üherealine kaitsevärvi kolme nööbiga kuub. Püksid sama värvi. Aluspüksid hallid, puuvillased. Ruuduline päevasärk ja peenriidest öösärk. Mustad nöörsaapad. ■164. Jaan Terep. 165. Alfred Tsekulit. 166. Emi! Ostra. 167. Uno Eelmäe. 168. Tundmatu naine. 153. sm pikk. Juuksed poolpikad. Rohekashall jakk. Kaasas rukkilillsinine villane paks suurrätik. Must seelik, mustatriibuiine alusseelik, Trikoosärk, Pikad villased sukad. Tenniskingad kummitaldädega. 169. Tundmatu mees.- 175 sm pikk: Pruunid lühikesed Üherealine uiust kuuo« Heledad hallid flänellpüksid mustade triipudega. Särk rootsi riidest, hall, punasevalge-triibuline. Mustad kingad ja puuvillased sokid. 170. Vello Simre. 171. Edgar Oden. 172. Tundmatu* naiiie. 172 sm pikk; tugeva kehaehitusega. Heledad juuksed. >\ Rohekast maavillasest jakk tumesinise atlasdvoodriga. Kleit rootsi riidest, tumedatriibuline. Selle all pleekinud sinine kleit. Flancllaluskleit. Valge särk, mustad kingad. Taskurätt pitsidega, m« metähed P. M. , : 173.* Karl Ojar, . ' 174: Tundmatu mees. 177 sm pikk. Juuksed ja habe punakad. Kuueta. Valge makosäfto, Jalas sinisedvpüksld, nende all treeningpüksid ja valged aluspüksid. Mustad kingad* hallid villased, sokid. . ' 1 . 175. Nataiie Kalamees. 176. Tundmatu mees. 168 sm pikk. Lührkesed juuksed, kitsanäoline. Ruudulise mustri" ga tume kuub, mille sees rätsepat!rma nimi. Rohekad kaitsevärvi diagonaalpüksid. Sõjaväelase särk, taskus Samast riidest krae, must nahkvöö ja. lips, Mustad kingad, hallikas-rohekad põlv» sukad. 177. Tundmatu mees. 164 sm pikk. Tihe, tume habe. Kuueta. Maavillasest riidest palitu, öösärk nahkse kaelapaelaga. Hallid villased sokid: Pesuriidest aluspüksid. Taskurätik. Väi* kesed kõrvad.. 178. Tundmatu mees. 173 Sm pikk, tugeva kehaehitusega. Hall lõuahabe, vurrud; Sinine lööpluus (politseiriidest), hallid tihedajoonelisedi püksid, seotud riidest paelaga. Pesuriidest särk* pikad linescd aluspüksid. •, , .170. Otto Jõgi. 180. Loviisa Jakobson. 181, Endla Jaaniado. 182. Mart Jõgi. 183. Tundmatu mees. Keskmist kasvu. HaU likad kalifeepüksid. Samast riidest kuub. Kuue all hallikas, eestnööbitav kampsun. Kalasabamustriga tumehall polosärk. Pikad valged aluspüksid: Jalad paljad. ■ ' 184. Aleksander Utt. 185. Tundmatu mees.. 171 sm pikk. Poolpikad shatäänjuuksed. Must kuub, sinine kootud nullover. Kalasabamustriga hallid püksid, Sinakas, valgete joontega .rootsi riidest päevasärk. Taskurätik siniste servadega. Hall kerge suvimantel. Punased sandaalid. - 186. Tundmatu mees. 173 sm pikk. Juuksed poolpikad, keskmise tumedusega. Hail palitu. Must pintsak, sinine spordi pluus. Tumedad koetriibulised püksid, valged aluspüksid (TmasÄd).: Vest samast riidest, mis pintsak. Säärikud. Isik vanemaealine. 187. Rudolf Mutso. 188. Johannes Kullama. 189. Ella Lehtmaa. 190. Olga Kolo. 191 Artur Kihu. 192. Hugo Pikat, 193. Nikolai Agapov.