Nikita Štšepetov

Tema teenistuskäik:

• pühitseti diakoniks/preestriks 07.02.1840 Kaluuga ülempiiskop Nikolai poolt
• preester Kaluuga piiskopkonnas 07.02.1840-07.05.1848
• preester Mustvee Püha Kolmainu koguduses 07.05.1848-21.03.1849
• preester Laiuse Jumalaema sündimise koguduses 21.03.1849-1854 – oli koguduse esimene preester
• II preester Viljandi Eelkäija Johannese koguduses 1863-19.01.1867
• Pihiliste nimekirjad; EAA.1944.1.70; 1849-1859: Saaga EAA.1944.1.70:49?2402,1432,1128,622,0
• EAÕK Viljandi kogudus;Pihiliste nimekiri; EAA.1995.2.85; 1866: Saaga EAA.1995.2.85:2?290,1952,1520,526,0
• https://www.eoc.ee/vaimulik/stsepetov-nikita/

Agnja Kümmeli (1885–1972) päevikust: "Vanaema Aleksandra Ivanova ja vanaisa Nikita Štšepetov olid pärit Kaluuga kubermangust – vanaema Lipetski maakonnast ja vanaisa Nikita Kozelski maakonnast. Minu vanaisa Nikita oli psalmilaulja Jakov Tsvõtkovi poeg. Seminaris õppimise ajal haigestus minu vanaisa raskelt ja langes pärast haigust letargiasse. Jumala abiga toodi tagasi elule. Ta pühitseti preestriks ja ta läks vanaisa juurde Drozdovi vaimulikuks, kus teenis kaheksa aastat. Vanaisa abipreestrina suunas juhtkond ta Bribaltiski kraisse Liivimaa kubermangus Tšornoje Selo [praegune Mustvee – tlk] ühisusu kogudusse. Kogudus ei olnud rahul – nad pidasid vanaisa liiga õpetatuks. Vanaisa palvel viidi ta üle Lajasse, seejärel õigeusu kogudusse Tšornoje Selos, kus ta teenis 12 aastat. Siin sündis minu kallis ema Sofia Nikitina Štšepetova.
Vanaisa sai osalise halvatuse ja doktor soovitas minna rahulikumasse kogudusse, kuna suures koguduses on palju raskuseid ja tööd. Nii viidi vanaisa ümber Fellini [praegune Viljandi – tlk] linna. Siin ei teeninud ta kaua, ainult neli aastat. Ta suri ja maeti kohalikule õigeusu kalmistule.
Teda armastati lahkuse ja inimestega austavalt käitumise eest. Tema vaimne poeg polkovnik Võssotski tellis oma vaimsele isale kirstu.
Mõned juhtumid minu vanaisa Nikita Štšepetovi elust.
Olles Peterburis külas oma vennal Timofeil, läksid nad koos vend Aleksanderiga Nevski kloostrisse. Pärast teenistust tuli tema juurde austatud Gruusia tsaarinna. Küla preestrile oli see väga suur au, sest seal oli ka teisi kõrgeid vaimulikke. Tsaarinna valis aga välja just minu vanaisa. Nähtavasti nägi tsaarinna temas mingit ideaali. Ta päris vanaisa tegevuse, elukoha jne järele."
(Agnja Kümmeli päeviku on vene keelest tõlkinud Luisa tõlkebüroo.)