Start My Family Tree Welcome to Geni, home of the world's largest family tree.
Join Geni to explore your genealogy and family history in the World's Largest Family Tree.
view all

Profiles

  • Reiner Brockmann (1640 - 1704)
    Laiuse Püha Jüri koguduse pastor 1666-1704, Kursi Maarja-Eliisabeti koguduse pastori kohusetäitja 1681-1685, Tartumaa praost 1678-1704.
  • Reinerus Reineri Broocman (1677 - 1738)
    Kirikuõpetaja Laiusel (1704-1711) ja Rootsis Norrköpingis (1712-1735), praost. Laiuse kirikuõpetaja poeg. Kyrkoherde i Lais, Livland (1704-1711) och i Hedvigs pastorat (1712-1735), Norrköping, prost,...
  • Jaan Järve (1894 - 1945)
    (lk. 256) Jaan Järve (7. oktoober 1894 Ulila vald, Tartumaa – 14. veebruar 1945 Freudenstadt, Saksamaa) oli Eesti poliitik ja vaimulik Laiuse kirikuõpetaja 1923 kuni sept.1944 põgenemiseni Eestist....
  • Karl XII of Sweden (1682 - 1718)
    Links: The Peerage Geneall Find a Grave King of Sweden: Reign 5 April 1697 – 30 November 1718 (21 years, 239 days) Coronation 14 December 1697 (aged 15) Predecessor : Charles XI Success...
  • Erik Carl Henriksson Fleming af Lais (1616 - 1679)
    Erik Fleming , friherre Fleming af Lais (son av Henrik Fleming, se adliga ätten Fleming nr 4, tab 23), friherre till Lais i Livland, herre till Svedja och Pukkala i Sjundeå socken i Finland, Fituna i...

Laiuse kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Lais) on ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas, kunagise haldusjaotuse järgi ka Liivimaa kubermangu Tartu kreisis. Laiuse naaberkihelkonnad olid Simuna põhjas, Torma idas, Palamuse ja Kursi lõunas, Põltsamaa läänes ja Koeru loodes. Kaasajal kuuluvad kunagise Laiuse kihelkonna alad tervikuna Jõgeva maakonda. Vaata kihelkondade kaarti http://www.eki.ee/knab/khk_yld.jpg.

Laiuse kujunemisel on tähtsal kohal olnud Laiuse ordulinnus. Põhjasõja algusaastatel talvitus Laiusel Rootsi kuningas Karl XII. See sündmus on andnud arvukalt ainet rahvafolklooriks ning legendideks. Laiuse rahvafolklooris on tähtsal kohal ka Kalevipoja aines. Omajagu omapära on piirkonnale lisanud kunagi sunniviisiliselt Laiusele koondatud mustlased. Laiusega on pika ajaloo jooksul seotud olnud palju erakordseid isikuid ja sündmuseid, andes tooni mitte üksnes Laiuse vaid kogu Eesti kultuuri- ja ajaloole.

Projekti eesmärk

Projekti eesmärgiks on koondada Laiuse kihelkonnaga seotud infromatsiooni – viiteid Laiuse kihelkonnaga seotud alamprojektidele genis (projektid Laiuse kihelkonna erinevate suguvõsade, külade ja mõisate kohta), viiteid Laiuse kihelkonnaga seonduvale ainesele mujal internetis, viiteid kirjandusele jmt.

Isikuprofiilidena võiks siia projekti lisada üksnes isikuid, keda on mainitud projekti kirjelduses sektsioonide Ajalugu ja Inimesed all (isikud, kellel on ajalooline tähtsus seoses Laiuse kihelkonnaga, kihelkondliku tähtsusega isikud või muidu suurema tuntusega inimesed, kellel seos Laiuse kihelkonnaga)(projekti koostööpartnerid võivad vastavaid sektsioone ise täiendada). Kõik teised profiilid võiks lisada vastava külaprojekti alla (kui vastavat projekti pole võib selle luua)

Projekt on suunatud kõigile, kes on huvitatud Laiuse kihelkonnaga seonduvast ainesest (võimalus projekti jälgida). Projektiga on oodatud liituma kõik, kes soovivad anda oma panuse Laiuse kihelkonnaga seotud ajaloo ja suguvõsade uurimiseks ning on avatud koostööks teiste projekti liikmetega.


Alamprojektid

Laiuse kihelkonnaga seotud teised projektid genis. Kui projekti pole veel loodud, võid seda ise alustada.

Kalmistud:

Kirikud ja kogudused:

Külaprojektid:


Ajalugu (kronoloogia)

1319 – Laiuse kiriku (Wemela) esmamainimine. Hiljem nimetatakse kirikut selle kaitsepatrooni järgi Püha Jüri (St. Jürgens) kirikuks. Kihelkonna algne nimetus oligi Wemel (Võhmala)(kirjutatud erineval viisil kui Wemela, Waimel, Womel, Woymal, Woymel, Wöhmel). Laiuse nime kandis vanemal ajal üksnes loss koos sellele kuuluva maa-alaga.

1406 – Laiuse lossi (Laeghis) esmamainimine. Olulise maatähisena kandus lossi nimi hiljem edasi kogu kihelkonnale. Orduaegse haldusjaotuse järgi jäi Laiuse linnus Viljandi komtuurkonda ja talitses Kursi linnuse abilinnusena. Linnuse kõrvale ja võimalik, et osalt ka eeslinnuse sisse tekkis keskajal väike alev.

1520–1546 on Laiuse linnusepealikuna märgitud Otmar von Galenit.

1558 – Laiuse loss langes Liivi sõja käigus venelaste kätte. Esmakordselt ründasid venelased lossi ning rüüstasid linnuse lähipiirkoda jaanuaris, põletades muuhulgas maha linnuse talli ja teisi hooneid ning tappes väidetavalt ka umbes 400 talupoega, sealhulgas 250 last. Tõsiselt sai haavata ka tollane linnuseülem Frederick de Grave. Teist korda ründasid venelased Laiuse lossi augustis, mil see õnnestus neil ka vallutada. Uueks Laiuse linnusepealikuks määrati Peter Gollowitzi (või Golovin).

1582. aastal sõlmitud Jam Zapolski rahuga läks Laiuse piirkond Poola-Leedu võimu alla. Poola võimu all (1582-1622) kuulus Laiuse kihelkond Tartu vojevoodkonda moodustades Laiuse staarostkonna, mis lisaks hilisemale Laiuse kihelkonnale hõlmas ka Torma ja Avinurme kihelkondi.

1599. Esimese teadaoleva Laiuse preestrina nimetatakase katoliiklasest poolakat Marcin Mierzejowskit, kellele allus ka Laiuse lossi kirik, poollagunenud kivikirik kahe penikoorma kaugusel lossist (arvatavasti Torma kirik) ja üks puukirik Peipsi järve kaldal. Esimene teadaolev luteriusu preester Laiusel oli Bartholdus Erici (teenis Laiusel kuni 1634. aastani). Jumalateenistusi peeti vähemalt kuni 1634. aastani lossi juurde kuulunud Püha Maarja puukirikus ning sellest edasi kivikiriku juures ajutiselt rajatud puukirikus, kuna kivist Püha Jüri kirik seisis Liivi sõja lõpust pooleldi lagunenuna ning katuseta ning mille taastamisega jõuti lõpule alles 1660-1670. ndatel aastatel.

1622 – Rootsi väed vallutasid käimasoleva Rootsi-Poola sõja raames Laiuse lossi. Rootsi vägesid juhtis Laiuse all ooberst Henrik Klasson Fleming. Siitpeale jäi Laiuse Rootsi võimu alla. Tõenäoliselt hävitati just tollases sõjas kastelli kirde- ja kagukülg ning lõunanurgas paiknenud suurtükitorn. Samuti hävis lossi juures asunud alev. Pärast piirkonna Rootsi võimu alla minekut linnust enam ei taastatud. Orduaegsetest hoonetest kasutati üksnes lossikabelit, mis säilis vähemasti 1702. aastani. 3. septembril 1623 läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Laiuse linnuse ja mõisa koos Jõgeva, Tähkvere ja Vaimastvere mõisaga, mis üheskoos moodustasid Laiuse lossilääni, Henrik Klasson Flemingile. Tema poeg Erik Fleming sai 12. mail 1654 Laiuse vabahärra tiitli. 1637 koosnes Laiuse linnuselään Laiuse lossist, Sikkona ja Ellenbachi mõisatest ning Koddiseni, Rohikundi ja Wottigferi vakustest.

1634-1665 Laiusel on preestriks Gamaliel Berg (suri 1665).

1661 – Laiuse kihelkonnas Kärdes kirjutatati alla Vene-Rootsi rahulepingule, mis lõpetas Vene-Rootsi sõja. Rahulepinguga sai Rootsi enda valdusesse tagasi 1558. aastal Valli saare rahulepinguga Vene tsaaririigile kaotatud Ida-Eesti ja Ida-Läti alad. Rootsi delegatsiooni juhiks oli Eestimaa kindralkuberner Bengt Horn ja Vene poole juhtideks esmalt Afanassi Ordin-Naštšokin, hiljem Ivan Prozovski.

1666-1704 Laiusel on preestriks Reiner Brockmann vanem (suri 1704).

1670 – Laiuse kõstrikooli esmakordne mainimine, mille rajajaks oli kirikuõpetaja Reiner Brockmann.

1700 detsember-1701 mai - Laiusel talvitus koos saatjaskonnaga Rootsi kuningas Karl XII. Laiuse oli poole aasta jooksul Rootsi Kuningriigi keskus, kust juhiti kogu kuningriigi valitsemist. Seal veedetud aja jooksul oli Karl XII kokkupuuteid ka kohalike talupoegadega. Näiteks 27. jaanuaril tähistati Karli nimepäeva, mispuhul esinesid kümmekond pruudirõivais eesti neidu, kaks torupillimängijat ja kubjas, kes laulis eesti keeles. Karl XII käis ise ka mitmel korral talupoegade pulmades, millest üks peeti koguni linnuseruumides. 27. aprillil 1701 suri Laiusel Karli sugulane, tema vanaisa Karl X Gustavi vennapoeg Kleeburgi hertsog Adolf Johann II.

1704-1710 Laiusel on preestriks Reiner Brockmann noorem.

1710-1714 Laiusel on preestriks Reinhold Christian von Berthold.

1716-1756 Laiusel on preestriks Eberhard Reimers (suri 1756).

1756-1779 Laiusel on preestriks Johann Heinrich Maximilian Mylius (suri 1779).

1766. aastal valmis kiriku juures von Schwartzi matusekabel, mis on kaasajal muudetud käärkambriks.

1779-1821 Laiusel on preestriks Heinrich Johann von Jannau (suri 1821).

1822-1864 Laiusel on preestriks Heinrich Georg von Jannau.

1822 Laiuse kihelkonnakooli asutamine

1827 peeti esimene meeskoori kontsert Laiusel.

1831 peeti esimene segakoori kontsert Laiusel.

1832 asutati Laiuse Piibliselts, mille eesmärk oli pühakirja raamatute levitamine.

1841 kanti Laiuse mõisa hingekirja kõik Eestis ringirändavad mustlased. Raaduvere külast sai üks mustlaste tugipunkte.

1845 algas suurem usuvahetusliikumine Laiusel

1849 alustas tegevust Laiuse Jumalaema Sündimise õigeusu kogudus. Esimeseks preestriks oli Nikita Štšepetov, kes teenis kogudust 1854. aastani.

1849 asutati lugemisselts, mis oli Laiuse raamatukogu eelkäija.

1864 valmis Laiuse Jumalaema Sündimise kirik Laiusevälja külas, tolleagse preestri Joann Tsvetkovi (teenis kogudust 1854-1879) eestvedamisel. Samal aastal asus koguduse juures köstrina tööle ka Jaan Poska senior (oli Laiusel köster kuni oma surmani 1882. aastal).

1864-1877 Laiusel on preestriks Johann Alexander Spränger (suri 1877).

1866 vallaseadusega loodi iseseisvad vallaomavalitused, algab talude päriseks ostmine

1876 toimus Laiusel esimene eestlaste võimlemis- ehk turnipidu.

1877-1908 Laiusel on preestriks Paul Roderich Bidder (suri 1908).

1879-1893 Laiuse Jumalaema koguduse preestriks oli Konstantin Bogdanov.

1887. aasta 20. novembril süttis äikesest põlema Laiuse kirikutorn. Kirikust õnnestus päästa kantsel, altar, pingid, oreliviled ja klaviatuur. Muu hävis tulekahjus. Kirik avati uuesti 7. augustil 1888.

1892 asutati karskusselts Püüe, millel oli hiljem oluline roll kohaliku kultuurielu edendamisel.

1893-1908 Laiuse Jumalaema koguduse preestriks oli Joann Johanson.

1901 asutati Laiuse Põllumeeste Selts.

1903 asutati Laiuse Vabatahtliku Tuletõrje Selts.

1908-1916 Laiuse Jumalaema Sündimise koguduse preestriks on Aleksander Paulus, kellest hiljem sai Eesti Metropoliit.

1909-1922 Laiusel on preestriks Johann Kõpp.


Inimesed

Laiuselt pärit ja Laiusega seotud ühisonna- ja avalikuelu tegelaste, kultuuriinimeste jt. märkimisväärsete isikute profiilid genis.

ALVER, Betti (1906-1989) - eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija. Sündinud Jõgeval raudtee töölise peres. Vanemad ei olnud pärit Laiuse kihelkonnast. Betti Alver


AUN, Karl (1914-1995) - eesti õigusteadlane, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. On ajalukku läinud sellega, et peitis oma kodutallu Kõola küla Läänemardile Nõukogude võimude eest Eesti esimese lipu. Sündis Laiuse kihelkonnas Vaimastvere mõisa Kõola külas. Karl Aun


AUN-RAUP, Elise (1863-1932) - eesti kirjanik ja luuletaja. Sündis Kanepi kihelkonnas, vanemad olid pärit Laiuse kihelkonnast Vaimastverest. Elise Rosalie Raup


BROOCMANN, Reiner vanem (u. 1640-1704) - eesti vaimulik, Laiuse koguduse õpetaja (1666-1704) ja Tartumaa praost. Rahvakoolide arendaja ja eestseisja, B.G. Forseliuse õemees. Sündinud Kadrinas.


BROOCMANN, Reiner noorem (1677-1738) - Laiuse koguduse õpetaja (1704-1710), hiljem preester ja praost Rootsis Norrköpingis. Sündinud Laiusel. Reinerus Reineri Broocman

HELK (TŠISTJAKOV), Nikolai (1886-1941) - eesti sõjaväelane, kindral. Sündis Laiuse kihelkonnas Kirikukülas. Nikolai Helk


JANNAU, Heinrich Georg von (1789-1869) - pastor, ajaloolane ja keeleuurija, kirikuõpetaja Harglas (1811-1822) ja Laiusel (1822-1863), Õpetatud Eesti Seltsi kaasasutaja ja auliige. Sündinud Laiusel. Heinrich Georg von Jannau


JANNAU, Heinrich Johann von (1753-1821) - ajaloolane, Laiuse koguduse pastor (1779-1821), Tartu praost ja Liivimaa konsistooriumi nõunik. Heinrich Johann von Jannau


JUNGHOLZ, Karl (1878-1925) - eesti näitleja ja näitejuht, pedagoog. Olnud Estonia ja Vanemuise tatrite juht. Sündis Laiuse kihelkonnas Kivijärvel. Karl Jungholz


JÄRVE, Jaan (1894-1945) - eesti poliitik ja vaimulik, Laiuse koguduse õpetaja (1924-1944), Asutava Kogu ja Riigikogu liige. Sündis Puhja kihelkonnas Ulila vallas. Jaan Järve


KOLLUK, Mihkel (1853-1932) - rahvaluule koguja, Jakob Hurda kaastööline, ajalehtede Olevik ja Eesti Põllumees kaastööline. Sündis Laiuse kihelkonnas Jõgeva mõisa Ellakvere külas. Mihkel Koljok / Kolluk


KÕPP, Johan (1874-1970) - Laiuse Püha Jüri koguduse õpetaja (1909-1922), eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop ja peapiiskop (1939–1964), Tartu Ülikooli rektor (1928–1937), teose ’’Laiuse kihelkonna ajalugu’’ autor. Johann Kõpp


LAUR, Hugo (1893-1977) - eesti näitleja. Emapoolne suguvõsa oli pärit Laiuselt. Hugo Johann Laur


LEPPIK, Elmar Emil (1898-1978) - botaanik, fütopatoloog, mükoloog, seeneteadlane, teadlane. Professor Eestis, Saksamaal ja Ameerikas. Üks kuulsamaid eestlasi loodusteadustes. Sündis Laiuse kihelkonnas Jõgeva mõisa Väljaotsa külas (Painküla). Elmar* Emil Leppik / Lepik


LINDENBERG, Jakob (1840-1898) - eesti õigeusu kirikutegelane ja ülempreester. Sündis Laiuse kihelkonnas Reastveres. Jakob Lindenberg


LINDENBERG, Mihkel (1850-1919) - õpetaja ja ajakirjanik, nädalalehe Valgus asutaja. Sündis ja suri Laiuse kihelkonnas Reastveres. Mihkel (Mihhail) Lindenberg

MYLIUS, Johann Heinrich Maximilian (1721-1779) - eesti vaimulik, Laiuse koguduse pastor (1756-1779). Johann Heinrich Maximilian Mylius

NIELÄNDER, Wilhelm Carl Heinrich (1815-1905) - organist, koorijuht, Laiuse köster aastail 1837–1896 ja kihelkonnakooli juhataja kuni 1873. aastani. Ta juhatas Laiuse meeskoori I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal ja oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige.


NIINIVAARA (PEDRIKS), Eeva (1901-2000) - eesti keele- ja kirjandusteadlane ning luuletaja. Sündinud Laiuse kihelkonnas Siimustis. Vanaema pärit Laiuse kihelkonnast Kärdest. Eeva Niinivaara

NUUDI, Jaan (1867-1938) - vaimulik ja koolijuht, Vändra koguduse preester (1911-1935), Pärnu abipraost (1926-1930). Sündis Laiuse kihelkonnas Jõgeva mõisa Ellakvere külas. Jaan Nuudi


OTS, Georg (1920-1975) - eesti ooperilaulja, bariton. Isa poolne suguvõsa oli pärit Laiuse kihelkonnast. Georg Ots


POSKA, Jaan (1866-1920) - eesti advokaat, riigimees ja poliitik; Tallinna linnapea (1913-1917) ja Eesti Vabariigi välisminister (1918-1920). Sündis Laiuse kihelkonnas Laiuse mõisa Kirikukülas. Jaan Poska


POSKA, Nikolai (1868-1916) - õigeusu vaimulik, Arussaare, Riia Peeter Pauli, Türi ja Kuremäe koguduste preester. Sündis Laiuse kihelkonnas Laiuse mõisa Kirikukülas. Nikolai Poska


POSKA, Paul (1871-1931) - õigeusu vaimulik ja kooliõpetaja, Põltsamaa, Väike-Lähtru, Jõhvi ja Tallinna Issanda Muutmise koguduste preester. Sündis Laiuse kihelkonnas Laiuse mõisa Kirikukülas. Paul (Pavel) Poska


RAMUL, Andrei (1842-1926) - õigeusu vaimulik, preester Saaremaal Lümandas (1869-1891) ja Tallinnas Issanada Muutmise koguduses (1891-1917, alates 1914 ülempreester), vaimulik kirjanik ja helilooja. Sündinud Laiuse kihelkonnas Leedis. Albrecht (Andrei) Ramul


RAMUL, Konstantin (1879-1975) - eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ning professor. Sündinud Kuressaares, kuid isa pärit Laiuse kihelkonnast. Konstantin Ramul

RAMUL, Mart (1852-1919) - õigeusu vaimulik, preester Lelles, Hallistes, Antslas. Sündinud Laiuse kihelkonnas Leedis. Mart (Martin) Ramul

RAMUL, Peeter (1881-1931) - muusikateadlane, klaveripedagoog ja pianist. Isa pärit Laiuse kihelkonnast. Peeter Ramul


RAUDSEPP, Hugo (1883-1952) - eesti kirjanik. Sündis Laiuse kihelkonnas Vaimastveres. Viktor Paul Hugo* Raudsepp


RIOMAR, Jüri (1864-) - kooliõpetaja, köster ja seltskonnategelane Laiusel. Jüri Riomar


TARAS, Martin (1899-1968) - ooperilaulja, Vanemuise (1931) ja Estonia teatri (1932-1959) ooperisolist ja kontserdilaulja. Martin Taras


TRUUSMANN, Jaan (1866-1932) - kooliõpetaja, kaupmees, ühiskonnategelane, talupidaja, mesinik, forellikasvataja, Jõgeva valla volikogu liige, Jõgeva Ühispanga üks asutajaid ning nõukogu liige. Sündis Laiuse kihelkonnas Eristvere külas. Jaan Truusmann


TRUUSMANN, Jüri (1856-1930) - tsensor Tallinnas, ühiskonnategelane, kirjamees, etnograaf ja keeleteadlane. Sündis Laiuse kihelkonnas Jõgeva mõisa Eristvere külas. Jüri Truusmann

TRUUSMANN, Mart (1852-1926) - õigeusu köster-kooliõpetaja. Sündis Laiuse kihelkonnas Eristvere külas. Õpetaja Laiuse kihelkonnas Metsakülas. Mart (Martin) Truusmann

TRUUSMANN, Paul (1888-1936) - pedagoog ja kooliõpetaja. Isapoolne suguvõsa oli pärit Laiuse kihelkonnast. Paul Truusmann


VAHTRE (VINKMANN), Sulev (1926-2007) - eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor. Sündis Laiuse kihelkonna Laiuse vallas. Sulev Vahtre


VELS, Mart (1875-1935) - eesti õpetaja ja põllumees, seltskonnaelu tegelane. Ernsti algkooli juhataja Jõgeval (1896-1919). Laiuse vabatahtliku tuletõrje seltsi juhataja, Laiuse ühispanga revisjonikomisjoni liige, osales Laiuse Põllumeeste Seltsi ja Laiuse vallavolikogu töös.

VÄLBE, Aleksander (1851-1913) - õigeusu köster-kooliõpetaja Laiusel, ühiskonnategelane ja ehitusmeister, karskusseltsi Püüe üks asutajaid ja eestvedajaid. Aleksander Välbe


VÄLBE, Jüri (1881-1961) - eesti õigeusu vaimulik, 1956. aastast alates välismaal asuvate Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku koguduste peapiiskop. Sündis Laiuse kihelkonnas Laius-Tähkvere vallas. Jüri Välbe


VÄLBE, Jüri (1882-1941) - eesti pedagoog ja õpetaja, koorijuht ja ühiskonnategelane. Sündis Laiuse kihelkonnas Sadalas. Jüri Välbe


Keegi puudu? Võid ise nimekirja täiendada või paluda seda teha mõnel projekti koostööpartneril. Lisa juurde ka lühike tutvustus, mille poolest inimene tuntud või mainimisväärt on. Nimed on tähestikulises järjekorras. NB! Viidatud profiilid võiksid olla avalikud!


Laiuse kihelkonna esiisad

Siia nimekirja võiks eraldi lisada Laiuse kihelkonnast pärit nö sugupuude otsad ehk vanimad teadaolevad esiisad.

Jõgeva mõisapiirkond (Laisholm)

Ellakvere küla (Ellackfer)

Eristvere küla (Erristfer, Herristfer)

Jõgeva küla ja alev (Jöggewa)

Kassivõhma küla (Kassiwöhma, Kossiwöhma)

Mõisamaa küla (Moisama)

Painküla (Painküll)

Võduvere küla (Wöddofer)

Hajatalud

Kaave mõisapiirkond (Kawa)

Kaave küla (Kawe)

Kivijärve mõisapiirkond (Kibbijerw)

Kaude küla (Kaude)

Kivijärve küla (Kibbiierw)

Lehtmetsa küla (Lechtmetz)

Lemuvere küla (Lemmofer)

Teilma küla (Teilma)

Hajatalud

Kurista mõisapiirkond (Kurrista)

Siimusti küla (Simust)

Viruvere küla (Wirrower)

Kärde mõisapiirkond (Kardis)

Oonurme küla (Ohnurm)

Paduvere küla (Paddofer)

Laiuse kirikumõisapiirkond (Pastorat Lais)

Mäealuse küla (Mähal)

Laiuse mõisapiirond (Lais-Schloss)

Alavere küla (Alafer)

Kantküla (Kantküll, Kandküll)

Kasevere küla (Kassefer)

Küüravälja (Kürawelja)

Lõpe küla (Löppe)

Palupere küla (Palloper)

Raaduvere (Raudofer)

Sootaga küla (Sotag)

Vilina küla (Wilinna)

Hajatalud

Laius-Tähkvere mõisapiirkond (Flemmingshof)

Kodismaa küla (Koddisma)

Pedasi küla (Peddas)

Tuimõisa küla (Tuimois)

Hajatalud

Leedi mõisapiirkond (Ledis)

Leedi küla (Ledis)

Mõisamaa küla (Ledis Moisama)

Mõra mõisapiirkond (Morra)

Pakaste mõisapiirkond (Pakkast)

Reastvere mõisapiirkond (Restfer)

Kirivere küla (Kirrifer)

Reastvere küla (Restfer)

Hajatalud

Ripuka mõisapiirkond (Rippoka)

Tirma mõisapiirkond (Tirmast)

Tirma küla (Tirmast)

Vaimastvere mõisapiirkond (Waimastfer)

Endla küla (Endla)

Kõola küla (Köola)

Oonurme küla (Ohnurm)

Päde küla (Peddeküll)

Rohe küla (Ruhhe)

Villakvere küla (Willakfer)

Hajatalud

Võikvere mõisapiirkond (Woitfer)

Võikvere küla


Projektiga liitumine

Projektiga liituda on võimalik nupu "Tegevused" alt valides "Liitu projektiga" Selle peale saadetakse projekti koostööpartneritele Teie taotlus, mille rahuldamisel liitute projektiga. Isikute projekti lisamiseks ja selles osalemiseks peab isiku profiil/isikukirje olema ja püsima avalikuna. Avalikuks on profiili/isikukirjet võimalik muuta võttes profiilil/isikukirjel olles "Muuda selle isiku andmeid" (puu vaates "muuda") ja lisades linnukese "Selle isiku andmed on avalikud" ette ning salvestama valiku. Kui see võimalus puudub, ei ole Teil õigust profiili/isikukirjet avalikuks muuta ja tuleb liituda kas profiili/isikukirje haldaja pererühmaga või taotleda lisada soovitavale profiilile haldus.

Selleks, et lisada isikuid projekti on vajalik minna lisatava isiku profiilile/isikukirjele ja kasutades nuppu "Tegevused" lisada isik projekti. NB! Kui isikukirje/profiil ei ole avalikuks tehtud puudub ka menüürida, mis lubaks isikut projekti lisada. Olles liitunud projektiga ja kasutades seal nuppu "Tegevused" on võimalik kutsuda projekti ka koostööpartnereid.

Samuti on võimalik projektist lahkuda. Selleks tuleb samuti kasutada projektis olevat "Tegevused" nuppu ja sealt vajudes "Lahku projektist" menüüriba.