Olev Saarniit

surm+matmine: Olev Saarniit 23.11.1921 [http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.241:154?260,577,3211,... - 09.09.1995 Plokk 6, 70a, 5 Pärnu Alevi kalmistu https://www.kalmistud.ee/haudi?action=kaart&kalmistu=129&o=225385

https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_ha...

Meenutades Olev Saarniitu...

Olev Saarniit elas aastatel 23.11.1921 – 06.09.1995. Ta oli Virula (praegu Tori) kooli kehalise kasvatuse õpetaja 1962. – 1984. aastani ja Virula 8.-kl. Kooli direktor 1963. – 1978. aastani. Käesoleva aasta novembris oleks Olev Saarniit saanud 85.aastaseks.

Olev Saarniit sündis 23.novembril 1921. aastal Vastseliina lähistel Võrumaal. Isa suguvõsas oli palju koolmeistreid. Vanemate, hilisema abikaasa, enda ja pere töö kooli keskkonnas tegid Olev Saarniidust hingega ja pühendunud koolimehe kuni tema elu lõpupäevadeni välja.

Koolihariduse omandas ta Vastseliina 6- kl. Algkoolis, Petseri Gümnaasiumis, Tartu Ülikool jäi sõja tõttu pooleli, kuid hiljem lõpetas Haapsalu Pedagoogilise Kooli.

Olev Saarniidu esimene töökoht oli Vastseliina teemeistri juures arvestajana. Esimene töökoht õpetajana oli Aesoo 7-kl. Koolis 1947.a novembrist. 1951.-1962.a töötas ta Selja koolis ja 1962.a sügisest juba Virula 8-kl. Koolis. 1963.a sügisel koliti perega elama Virula kooli õpetajate majja. Abikaasa Virve oli matemaatika ja füüsika õpetaja. Peres on pojad Jaak ja Tiit.

Kui kirjutada Olev Saarniidust, siis kõigepealt peab meenutama teda kui kehalise kasvatuse õpetajat ja rääkima tema õpilaste sportlikest tulemustest. Ta oli legendaarne õpetaja, kes jäi paljudele õpilastele meelde kui töökas, täpne ja õpilastest hooliv õpetaja.

Aastatel 1962-1984 toimus palju koolisiseseid spordivõistlusi. Peeti klassidevahelisi korvpalliturniire, lauatennisevõistlusi, lume olemasolul suusavõistlusi, toimusid kevadised ja sügisesed spordipäevad, rahvastepallivõistlused ning võeti osa maakonna ja vabariigi spordipäevadest.

Olev Saarniit kirjutab oma mälestustekroonikas: “Kuigi esimesel aastal (1962/63) uues majas töötades ei saanud organiseeritud treeningtööst spordis veel rääkida, saavutas Virula kool Kilingi-Nõmmes läbi viidud esimesel Pärnu rajooni spartakiaadil kergejõustikus üllatuslikult esimese koha tänu endiste Selja kooli õpilaste panusele. Pärnu ümbruse koolid olid nördinud, et mingi tundmatu Virula kool nende nina eest esikoha näpsas.

Teati Torit, aga mitte mingit Virulat. Pettumust valmistas seegi, et kõik kolm esimest olid endise Vändra rajooni koolid (Virulale järgnes Tootsi ja Pärnjõe kool).“

Kehalise kasvatuse õpetajana oli ta väga järjekindel ja entusiastlik. Tolleaegsetes kitsastes tingimustes muretses ta koolile korraliku spordibaasi. Palju korraldati koolis spordivõistlusi, tihti koos naaberkoolide Tootsi ja Vändraga. Tulemused töötati põhjalikult läbi, diplomid kirjutati koheselt välja ja jagati kogunemistel õpilastele kätte. Spordihuvilisi õpilasi oli palju ja kool tulemuste poolest rajoonis esikohtadel. Tal oli võime nakatada spordipisikuga õpilasi, ise kõik harjutused ette näidata ja seda kõrge eani välja, kooli edetabeleid pidada ja kõiki muid spordiga seotud probleeme lahendada. Tulemused räägivad siiani tema eest. Nii Selja kui Virula kooli spordivõistkondade saavutused kuulusid Eesti maakoolide tippu (kergejõustik, võrkpall, korvpall, võimlemine ja teised alad). Eesti tippu jõudsid Eva Hansumäe ja Margus Kasearu kergejõustikus.

Peale igapäevaste direktorikohustuste liikus ta tihti majas ringi tööriistadega, kuna uus maja oli alles käiku läinud (1962) ja ikka juhtus midagi veekraanide, uste, akende või viletsate riidehoiukappidega. Olev Saarniit oli eestvedajaks ka õpetajate kollektiivi liitvate ürituste läbiviimisel.

Kui Tori aleviku ja selle ümbruse lapsed õhtuti koolimajas korv- või võrkpalli mängisid, ei pidanud ta paljuks jällegi dress selga tõmmata ja saalis platsis olla, siis tavaliselt vile suus ja head näpunäited käepärast. Tal jätkus külluses aega nende jaoks, kes tahtsid mingitki sportlikku tegevust teha. Ta ei teinud vahet andekate ja vähemandekate vahel.

Olev Saarniidu eestvedamisel korrastati igal kevadel kooli staadioni jooksurada ja kaugushüppe hoovõturada. Nendele radadele veeti kärudega sõelutud kivisöetuha peenemat osist, sest kivisöe tükid ei tohtinud segada naelkingadega jooksmist.

1963.aasta kevadel osaleti Kilingi-Nõmmes spartakiaadil, mis kestis neli päeva.

Võistlustel tegid kaasa Heinrich Mäger, Ain Kosk, Sirje Meresmaa, Velli Toomelo, Jüri Lumiste, Elina Ikkohainen, Maire Laas, Leida Tali, Ilmar Roots, Urve Voosalu, Viivi Ventsel, Arne Talu, Sirje Haas (Link) jne.

1963/64 õppeaastal kulges sporditöö tõusvas joones. Koolinoorte spartakiaadil tuli B vanuseklassi võistkond kergejõustikus esimeseks, võrkpallis, suusatamises ja lauatennises aga saavutati teine koht. 1964/1965 õa valmis kooli spordiväljak. Tori sovhoosi abiga varustati võimla korvpallilaudadega. Õpilased istutasid kevadel spordiväljaku lääne- ja põhjaküljele kuuseheki. Taimed saadi metskonnalt. 1965/1966 õa saavutasid kooli kehakultuurlased rajoonis suusatamises esimese koha, lauatennises, kergejõustikus ja võrkpallis teise koha. Spordiühingu „Noorus“ kergejõustiku korrespondentsvõistlustel tuli kool vabariigis kuuendale kohale. 8.klassi õpilane Ain Kosk võistles vabariigi maanoorte koondvõistkonna koosseisus üleliidulistel tõstevõistlustel Rjazanis, kus tunnistati ta parimaks noortõstjaks ning autasustati eriauhinnaga. Rajooni koondvõistkondade koosseisus võistlesid mitmesugustel vabariiklikel võistlustel veel Leiki Jaansalu, Ülle Pärnsalu, Lii Kask, Aime Mitt ja Ado Pärnsalu.

1967/1968 õa esinesid edukalt ülerajoonilistel võistlustel Virula kooli võrkpallurid, kergejõustiklased, lauatennisistid, kes saavutasid rajoonis esimese koha. Vabariiklikul esimesel maakoolide spartakiaadil Vaekülas saavutati võrkpallis teine koht ja kergejõustikus viies koht, kusjuures poisid olid kolmandad.

1968/1969 õa osales kool vabariiklikul maakoolide spartakiaadil Vaekülas. Kergejõustikus saavutati viies koht. Võistlesid Andres Pärnsalu, Tiit Tilk, Tiit Saarniit, Heigo Voosalu, Inge Künsar, Riina Kallit (Reier), Meeri Kold, Mall Tilk. Võistlustel osales viisteist rajooni esinduskooli võistkonda. 1969.a osaleti edukalt kõikidel ülerajoonilistel võistlustel.

1969/70 õa saavutati kehakultuurialases töös rajoonis esikoht pioneeride kergejõustiku neljavõistluses. Saavutatud punktisummaga pääseti vabariigis 12 parema finalisti hulka ainukese 8-klassilise koolina. Finaalvõistlustel Tartus tuldi keskkoolide hulgas võisteldes kuuendale kohale. Vabariiklikul maakoolide 3. spartakiaadil Põltsamaal esindas Virula kool Pärnu rajooni võrkpallis ning saavutas 5. koha.

1970/71 õa saavutati kergejõustikus ja võrkpallis esikoht rajoonis, korvpallis teine koht. Vabariiklikul maakoolide neljandal Spartakiaadil Väimelas saavutati kergejõustikus teine koht. Võistkonda kuulusid Arne Kaas, Anto Liblik, Mati Laas, Kaljo Mathiesen, Linda Loik (Jürs), Riina Kallit (Reier), Ivi Järvelt ja Tiina Künsar. Poisid jäid võrkpallis viiendale kohale. Riina Kallit ja Riina Pevkur mängisid end rajooni koondise koosseisus teisele kohale. Pärnu rajoon oli spartakiaadi üldvõitja. Koolis toimusid sel aastal kahed ülerajoonilised võistlused, mille organiseerimise ja läbiviimisega tuli edukalt toime põhiliselt noorkohtunikest komplekteeritud kohtunikekogu. Kogu aasta võttis kümne õpilase ümber osa tõstetreeningutest, mida viis läbi VSÜ „Jõud“ Pärnu rajooni treener Rull kaks korda nädalas. 1971/72õa olid poisid tüdrukutest sporditulemuste poolest tublimad. Langes tütarlaste aktiivsus, poiste saavutused jäid tasemele.

Võrkpallis saavutati rajoonis esikoht, kergejõustikus ja korvpallis teine koht. Vabariiklikul maakoolide spartakiaadil Kehras saavutas võrkpallimeeskond viienda koha.

Parimat tulemust oli raske saavutada, sest maakoolides oli avatud mitmel pool spordikoolide rühmi. Virula võimla oli madal ja alamõõduline. Tublisid tulemusi saavutasid tõstjad Mathiesen, Kodres, Puust ja Nauts. 1972/73 õppeaastal ja ka järgnevatel aastatel jäid ära suusavõistlused lume puudumise tõttu ära.

Kehakultuurikollektiivis toimusid aastaringselt uue VTK kompleksi võistlused ja käis normatiivide sooritamine, mis aga aasta–aastalt koolides formaalsemaks muutus. Kooli korvpallimeeskond tuli peamiselt keskkoolidega võisteldes B-klassi meistrivõistlustel rajooni meistriks koosseisus Kasearu, Meedla, Raidlepp, Tüli, Nittim, Männik, Siim, Maripuu. Eelnevalt oli Vändras võidetud Tootsit ja Vändrat ka sõpruskohtumisel.

Sisekergejõustikus ja pioneeride neljavõistluses saavutati rajoonis II koht, 8-kl. koolide kergejõustikuvõistlustel ja poiste võrkpallis aga I koht. Väga tublilt esinesid nii rajooni kui vabariiklikul maakoolide spartakiaadil Väimelas õpilased Kasearu, Raidlepp, Nittim, Meedla. Ainult tüdrukute ebaõnn jättis kergejõustikuvõistkonna vabariigis IV kohale, poisid olnuks eraldiarvestuses esimesed. Võrkpallis saadi halva loosiõnne tõttu V koht, vääriti aga vähemalt II kohta.

1973/74 õa saavutas kooli spordivõistkond rajoonis esimese koha kergejõustikus ja võrkpallis, teise koha murdmaajooksus ja korvpallis. Kergejõustikus ja võrkpallis tuli koolil esindada rajooni maakoolide vabariiklikul spartakiaadil Haapsalus. Kergejõustikus saavutati seal esikoht õpilastega Margus Kasearu, Kalev Raidlepp, Ahto Nauts, Kaido Kalda, Lea Künsar, Ülle Rähk, Ester Pakkanen ja Rita Pevkur. Saavutati rekordiline punktide kogusumma 2487. Poiste viievõistluses püstitas Margus Kasearu 579 punktiga maakoolide rekordi. Võrkpallimeeskond tuli neljandale kohale. Korvpalli võitsid tootsilased, kelle seas võistles ka Gunnar Männik. Spartakiaadi üldvõitjaks tuli Pärnu rajoon. Toris Võidupüha tõrvikutega teatejooksus võitis kool külanõukogu poolt välja pandud rändkarika.

Selja kolhoosi abiga remonditi võimla. Tori ja Säde sovhoos püstitasid staadionile uued jalgpalliväravad. 1974/75 õa võeti suund massispordile. Tulemussport hakkas muutuma vähemtähtsaks. Õppeaasta jooksul toimus 23 mitmesugust võistlust. Rajoonivõistlustel osaleti 7 korral, kusjuures võideti nii sügisene kui kevadine jooksukross. Korvpallis ja kergejõustikus saavutati teine koht.

1975/76 õa saadi taas läbi viia talispordiüritusi, vahepeal polnud neli aastat lund olnud. 1977/78 õa kujunes spordis tulemusrikkaks.

Rajoonivõistlustel saavutati sisekergejõustikus kolmas koht, suusatamises, korvpallis ja murdmaajooksus teine koht, kergejõustikus esikoht. Kooli koondvõistkond esindas juunis rajooni maakoolide vabariiklikul spartakiaadil Kehtnas ja saavutas esikoha koosseisus Raili Rähk, Sirje Lind, Vilja Kontus, Endla Kaldmäe, Raivo Nõmm, Ülo Nõmm, Meelis Kimmel ja Toomas Toots. Tüdrukute 60m jooksus saavutasid Lind ja Rähk kaksikvõidu, kusjuures Linnu aeg 8,1 sek oli uueks maakoolide rekordiks.

Auhinnalisi kohti individuaalaladel saavutati mitmeid. Meelis Kimmel võitis palliviske, Ülo Nõmm oli teine 800 m jooksus, Sirje Lind oli kolmas 600 m jooksus, Raivo Nõmm kolmas kuulitõukes. Viievõistluses oli Raili Rähk meie parimana neljas.

VTK karikavõistlustel Viljandis saavutati teine koht. Võistkonda kuulusid Raivo Nõmm, Kalmer Kirsipuu ja Sirje Lind. Nende tulemuste eest anti KSÜ „Noorus“ Rajooninõukogu poolt koolile aastaks spordimeisterlikkuse karikas. 1979/80 õa oli koolile tervikuna edukas. Spordivõistlustel rajoonis võideti Pionerskaja Pravda suusavõistlused. Rajooni meistriteks tulid Urve Künsar suusatamises ja Kalev Kiisk pioneeride mitmevõistluses. Korvpallis saavutati rajoonis Tootsi järel teine koht.

1980/81 õa toimus 41 spordialast üritust: korvpallis 26 võistlust, kergejõustikus 6, suusatamises 4, VTK-s 3, males-kabes 2. Vändra katsesovhoosi maletaja M.Kosk korraldas koolis malesimultaani. Toimus massiline VTK normide täitmine (täielikult sooritas need 120 õpilast 256-st). Rajoonivõistlustest võeti osa 8 korral: males 2.koht, B-kl poiste korvpallis ja kevadkrossis 2.koht, kergejõustikus, suusatamises ja C-kl tütarlaste korvpallis 3. koht.

1981. aasta sügisel ja 1982. aasta kevadel võideti kooli koondvõistkonnaga rajooni VTK mitmevõistlused. Kergejõustikus toimusid rajoonivõistlused esmakordselt Tammistes internaatkooli asfalt-kummiradadel, kus Tori kooli õpilased jäid kolmandale kohale. VTK mitmevõistlustel tuli rajooni esindada vabariiklikul võistlusel Nõos, kus saavutati neljas koht. Riho Uibo oli individuaalselt kolmas ja tüdrukutest Astrid Kiviselg viies. Tulemus jäi kehvemaks seetõttu, et lastel jäi puudu laskmise kogemusest, kuna koolil puudusid püssid ja lasketiir.

1984/85. õppeaastal jätkas Olev Saarniidu treenitud õpilastega sporditööd koolis juba õpetaja Urmas Must. 8-kl. koolide arvestuses saavutasid poisid esimesed kohad korvpallis ja kergejõustikus nii maakonnas kui vabariigis.

Olev Saarniit oli tore, seltsiv, soliidne ja hea huumorimeelega inimene. Õpetajana õpilaste silmis autoriteetne inimene, keda natuke kardeti kui kooli direktorit, aga samas austati teda ning peeti lugu tema pühendumisest töösse ning koolivälisesse ellu.

Kehalise kasvatuse õpetajana tõi ta tollasesse Virula kooli sportimispisiku ja lõi tingimused. Talle meeldis kindlasti näha, kuidas väikesed poisid-tüdrukud tegelesid kehakultuuriga ning ajapikku olid oma kooli eest ühtse võistkonnavaimuga väljas.

Niimoodi kooli esindades tekkis õpilastes ühtsustunne ja austustunne üksteise suhtes. Saarniit töötas kindlasti selle nimel, et oma kooli sporditulemused oleksid parimad. Kordaminekute korral tundis suurt rahuldust, jäädes ise tagasihoidlikuks. Harjutusi õpetades näitas ta loomulikult kõike ise ette. Teatud aladel tuli peale katset ja püüdis näidata, kus keegi midagi valesti tegi. Samas toimus see kõik loomulikult ja mitte pealetükkivalt. Õpilasel endal oli võimalus otsustada, mismoodi paremini välja tuleb.

Pallimängudes seletas ja näitas põhiliselt samme ja asendeid ning mõningaid kombinatsioone. Tihtipeale küsis, kas keegi nägi ja pani tähele sportlaste esinemisi televiisorist. Väga palju tähelepanu pööras Saarniit kergejõustikule. Tema mõttelaad oli selline: kui õpilane on füüsiliselt tugev ja vastupidav, saavutab ta igal alal tubli tulemuse. Saarniit ei pannud kunagi sellist ülesannet, et peab võitma. Rohkem ta julgustas ja innustas öeldes, et võit on võimalik. Eks igaüks tahtis endast parimat anda ja kui koolil võistlustel edukalt läks, võis tagasiteel Saarniidu olekust märgata rahulolu.

Edetabelite koostamisel olid uued saavutused alati regulaarselt üles riputatud võimla koridori seinale. Saarniidul olid abiks spordipäevade korraldamisel ka teised õpetajad, hiljem tegeles sellega kooli spordinõukogu.

Praegune Vändra Gümnaasiumi õpetaja Linda Jürs, tol ajal Linda Loik, meenutas, kuidas õpetaja Saarniit ootas temalt suusatamises rekordit. Kogu klass valmistus selleks. Rada oli maha märgitud, õpilased raja äärde seatud, aga mida polnud, oli ilm, õues oli sulaks läinud. Linda meenutas, et küll ta pingutas, teised ergutasid, aga sulalumel ei tulnud tulemust.

Uue alana sai Virula koolis hoo sisse tõstmine, pärast hakkas käima treeneriks Albert Oja. Sama mees andis esimesed treeningud Jaan Taltsile. Esimesed poisid, kes hakkasid tõstespordiga tegelema, olid Jüri Lumiste, Kalju Mihkelstein ja Ain Kosk. Ain jõudis ka kõige paremate tulemusteni. Ta oli mitmekordne Eesti noortemeister. Hilisematest tõstjatest on mehetegusid teinud Kaljo Mathiesen, Jüri Puust, Eduard ja Evald Virkused. Tori koolis oli populaarne lauatennis. Laud seisis jalutuskoridori otsas ja vahetundide ajal oli seal sebimist palju. Saarniit organiseeris talvise lauatenniseturniiri nii, et mängida sai tundide ajal. Turniirist võtsid osa praktiliselt kõik, sest pinksi toksida oli ju märksa põnevam, kui tunnis istuda. Kõvemad pinksimehed olid Saarniidu ajal Mati Jõgis, Ilmar Roots, Jaak Mäger, Peep Pärn, Arne Kosk, Tiit Talumaa jne.

Saarniidul oli komme vanu aegu kiita. Eelmised lennud olid tema arvates alati sportlikumad olnud. See tähendas seda, et kõik lõpetanud said kiita alles peale kooli lõpetamist. Saarniit kinnitas alati, et kui lapsed käisid koolis jalgsi, suuskadega või jalgrattaga, olid nad tugevamad, tervemad ja sportlikumad kui bussiajastul.

Samal ajal jätkus tal tähelepanu ja hoolt oma pere eest hoolitsemisele, kuigi kodused tööd jäid rohkem Virve hooleks. Kuna poisid Jaak ja Tiit olid spordihuvilised, siis võis neid tihti näha isaga koos tegutsemas kooli spordiplatsil või saalis. Olev tegeles ka poegade edasise haridustee suunamisega.

Olev Saarniit on eeskujuks nii tänastele õpetajatele kui õpilastele.

TORI PÕHIKOOLI VILISTLANE JA ÕPETAJA HELI MITT

• http://torivald.ee/uploads/kaldad/Kaldad_11_2006_2.pdf lk.14-16
• Sarnit.Personaalraamat. Pindis-Tarro. XI kd; EAA.1271.1.255; 1903-1940 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1271.1.255:195?189,458,801,7...