Oskar Georg Espal

Oskar Espal (07.02.1891 Tallinn — 1976 Kuressaare) - omaaegne legendaarne kuressaarlane, EPT Kingissepa laohoidja-lukksepp ja mehaanik; Kingissepa (Kuressaare) VTÜ tuletõrjes üle 50 a.

Õppis kirikukoolis, nn. Etruki koolis. Õppis 1902-1910 (vaheaegadega) Kaarma õpetajate seminaris (ei lõpetanud). [Vt. ka Seppel, A. Saaremaa Koolmeister tsaariajal. Käsikiri, 1965, lk. 96.]

Enda koostatud elulugu:

Sündinud 07.02.1891 Tallinnas /Põide vallas. Üles kasvanud Põide apteegis

1898-1903 Kuressaare Linna algkoolis

1903- 1905 Kaarma Kooliõpetajate seminaris

1910-1912 Riia Merekoolis Meremehaanikute õhtukoolis

1906-1909 Marienthalis Ado Kingissepa malmi valamise ja raua töökojas õpilane
1909 sai sellitunnistuse.

01. 09.1909 -01.11.1909 treial Peterburis Siemens- "Halske Elektrivabrikus.

1909- 1910 Riias Ed. Grepp i masinaehituse vabrikus.

1910- 1911 treial Lange ja Poeg Laeva ja masinaehituse vabrikus.

14.06.1911-16.08.1911 treial Ferdinand Meieri vee turbiinide, veskite ja transmissioonide vabrikus.

1911-1913 treial Vene Ühingu Üldise Elektrikompanii vabrikus "Union" Riias.

1913- 1914 treial Vene-Balti vaguni vabriku autode valmistamise osakonnas Riias.

Masinisti õpilane Seberg & Co aurulaeval "General Suvorov" Belgia, Holland, Inglismaa.

1914- 1916 Treial ja lukksepp Vene ühingu Elektri kompanii vabrikus Riias ja Harkovis

1916- 1918 Treial Elektri masina sehituse vabrikus "Dünamo" Moskvas

Velsker Soomusrongide Divisioni Tagavarapataljoni Haigemajas.

1920- 1924 Saaremaa Põllutööriistade ja masinate paranduse töökoja organiseerija Marienthalis.

Lukksepp ja treial töökojas "Mehaanik"

1926-1933 peamehaanik "Minkov ja pojad" saeveskis.

Peamehaanik A/S Eesti saeveskid Pidulas.

1933- 1940 Töökoda "Mehaanik" treial, meister, juhataja-.

1940-1941 Saaremaa Täitevkomitee masinate remonttöökoja organiseerija ja juhataja.

1941-44 Saksa okupatsiooni vanglas Kuressaares ja Lavassaares.

1944- 1945 Tööstuskombinaadi remonttöökoja organiseerija ja juhataja. Kuressare Külanõukogu rahvasaadik.

1945- 1950 talupidaja.

10.11.1950- 20.101954 Narva vangilaagris.

03.11.1954. Tööriistade lao juhataja Saare Masina- Traktorijaamas.

• 1909-19 töötas lukksepana Riias, Moskvas, Arhangelskis jm.
• 1919-23 Marienthali metallitöökoja, 1923-26 Julius Rauna metallitöökoja juhataja, 1926-34 Olli ja Tamburi töökoja "Mehaanik" "õppinud tööline". Pärast natsionaliseerimist 1941 määrati viimase juhatajaks.
• Annetatud Eesti Vabadussõja mälestusmärk (aumedal) (Saaremaal 16.06.1923)
• Annetatud Tuletõrje aastamärk (Kuressaares 1938)
• Arreteeriti 1.09.1950 Kuressaares, vabanes Narva vangilaagrist 8.10.1954.
• Al. 1970 Eesti Põllumajandustehnika (EPT) Kingissepa rajoonikoondise laohoidja. Pika halli habemega Oskar oli ka see mees, kes ennustas Stalini surma 5 päeva ette.

ESPAL, Oskar Georg s. 1891 Saaremaa Pöide v., arr. 01.09.50 Kuressaare v., ENSV ÜK otsus 10.11.50 §58-10 lg.1, 10+5; Narva, vab. 08.10.54. [ar 3454/12651] Poliitilised arreteerimised Eestis 1940-1988 (lk 57) http://www.okupatsioon.ee/et/memento-1996/171-e1996

Sünd /Birth: 26.01.1891 v.k.j.,Tallinna Jaani Kogudus Saaga TLA.1358.1.4:220?124,1294,2097,151,0

EELK Kuressaare kogudus: Personaalraamat (eesti pihtkond); EAA.3151.1.193:552; 1880-1925

Tallinna Jaani Kogudus; Personaalraamat III. I pihtkond; TLA.1358.2.25; 1874-1939
Saaga TLA.1358.2.25:358?285,495,3484,255,0

Pöide kogudus: Personaalraamat V Eesti ja saksa pihtkond; EAA.1293.1.293:14; 1892-1901 (lk 10)

Personaalraamat IV. Aav-Kaal; EAA.1293.1.300:45; 1877-1928, 1932 (lk 81)

I Abielu/Marriage: Kiriklikud teated. Riia Eesti koguduse leht ; 1-2 1915-01/02

Abielu ja lahutus: Ev. lut./Vald/Riia Jaani (Riia, St. Johanni) 1914 L M (latv.) I dr. https://www.raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2471:28941#&gi... (19 / 64)

Kaarma-Suure valla elanike nimekiri; EAA.1075.1.76:17; 1938

Estonia Population Registers, 1918-1944 Kaarma-Suuremôisa Inhabitant Records (Elanike nimekirjad) V. 2013-1-697, 1938

Kaarma-Suure valla elanike nimekiri; ERA.2013.1.697:32; 15.12.1938

Eestlased Esimeses maailmasõjas: http://www.ra.ee/ilmasoda/index.php/soldier/view?id=76339

Kutsealuste üldine nimekiri. Kogu Saaremaa; EAA.318.1.515; 1912 Saaga EAA.318.1.515:277?330,1486,2268,35 ;Saaga EAA.318.1.515:278?86,1424

Soomusrongide diviisi tagavarapataljoni reamees: Saaga ERA.677.3.444:149 ; Saaga ERA.677.3.444:151 ; Saaga ERA.677.3.444:150 - amet apteeker

Metallitöökoda "Mehaanik" Kuressaares

Üheks tuntumaks metallitööettevõtteks 1920-1930. aastate Kuressaares võib pidada 1924. a. tegevust alustanud Eduard Tamburi (1895–1976) ja Aleksei Olli (1892–1981) mehaanika-, lukussepa-, rauatreimise ja vasevalamise töökoda "Mehaanik". Mõlemale mehele kuulus täpselt pool ettevõttest. Õige pea kujuneti üheks suuremaks mehaanikatöökojaks linnas. Edukale tegevusele ja arengule andis tagasilöögi 1932. a. majanduskriis. Õnneks olukord siiski paranes. 1933. aastast leidis "Mehaanik" endale uued tööruumid aadressil Tallinna tn 22 (praegune Tallinna tn 25). Töökojas oli neli osakonda: sepikoda, autoparandustöökoda, lukksepatöökoda ja peenmehaanika töökoda. Endiselt tehti rauatöid, kuid peale selle parandati veel mootoreid, autosid ja traktoreid. Korraldati ka autojuhtide ja motoristide kursusi. Töökojas on valminud nt Kuressaare Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu autoprits.

Kitsamalt oldigi spetsialiseerunud tuletõrjega seotud esemetele: valmistati tulekustutuspritse, hüdropulte jms. Esiletõstmist väärivad töökojas valminud tuletõrjekiivrid. Nende valmistamiseks vajalikud seadmed ja tehnoloogia töötati välja kohapeal. Arvati, et kiivrid oma kvaliteedilt Saksa omadest just palju maha ei jää.

Pärast uutesse ruumidesse asumist sai mehaanikatöid teha senisest palju kiiremini ja odavamalt. Kriisist tuldi välja ning olukord paranes, mida näitab kas või see, et palgaliste tööliste arv, mis 1933. aastal oli olnud 4, tõusis 1938. aastaks 8-ni.

Endine "Mehaaniku" töötaja Johannes Rikas (sündinud 1919) on meenutanud, et noortel poistel oli suur huvi "Mehaanikus" töötada. Õpipoisiaeg võis kesta väga pikalt, kuid erinevalt paljudest teistest töökodadest võisid "Mehaaniku" õpipoisid saada pärast mõnda aega töötamist töö eest rahalist tasu, mis 1930. aastate II pooles võis olla umbes 1 kroon tunnis (võrdl.: väiksema korteri üürimine mitme peale maksis u. 5 krooni kuus).

/Uus võim/
Eduard Tamburi töökoda natsionaliseeriti märtsis 1941. Sisseseade anti üle Saaremaa täitevkomiteele ja ruumid transpordi peavalitsusele. Töökoda asus juhtima Oskar Espal (1891–1976), Eduard Tambur jäi edasi töötama meistrina. Saksa okupatsiooni ajal sai Eduard Tambur taas juhtimise oma kätte ning tööstuse nimeks Saare Maavalitsuse Masinate Remonttöökoda.

Kuressaare kino - esimene paikkino

1923. aasta jõulueelsel ajal oli kõige mainekama Kuressaare organisatsiooni Kuressaare Eesti Seltsi (KES) liikmeskonnal käed-jalad tööd täis. Tavapäraste pühadeprogrammide ettevalmistamisele lisandus nüüd ka küllaltki riskantne ettevõtmine - oma kino käimalükkamine.

Kuressaare kinol oli oma jõujaam, kus on mehaanikuna töötanud omaaegne legendaarne kuressaarlane Oskar Espal, kelle naine Olga aga tummfilmidele klaveril saadet mängis. Seansid toimusid enamasti kaks korda nädalas, laupäeviti kell 18 - 24 ja pühapäeviti kell 15 - 24. Kuigi oli nurinat nii tehnilise sisseseade kui ka filmide kvaliteedi üle, oli saal alati rahvast pungil.

http://www.saartehaal.ee/2008/08/02/metallitookoda-mehaanik-kuressa...

https://saartehaal.postimees.ee/6603813/fakte-kuressaare-kinodest

Kuressaare tuletõrje suurpäev. Hoolsus- ja aastamärke jagati 44 tuletõrjujale. // Meie Maa (1919-1944), 5 detsember 1938

Kaarma Seminar kui Saaremaa haritlaskonna sepikoda. Teisi silmapaistvaid vilistlasi (lk 140) Saaremaa Muuseumi toimetised, nr. 12, oktoober 2020

Toimekaid inimesi - Oskar Espal https://dea.digar.ee/article/kommunismiehitaja/1966/03/03/10.1

Oskar Espali juubel. https://dea.digar.ee/article/kommunismiehitaja/1976/02/03/7

https://et.wikipedia.org/wiki/Kaarma_%C3%B5petajate_seminar

Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2001-2002 ; 2003 (lk 211)

Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2007-2008 ; 2009 (lk 233)

Foto: Töölised Kingissepa valutöökoja ees hoovil Marienthalis u. 1906-1908. a., SM F 2998:2 F, Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2297308

Oskar Espal (fotoga) https://dea.digar.ee/article/kommunismiehitaja/1968/02/10/11.4

Fotol: https://dea.digar.ee/article/kommunismiehitaja/1957/04/27/13

Laohoidja Oskar Espal (1970) - portreepala EPT Kingissepa rajoonikoondise laohoidjast Oskar Espalist. Allikas: MTÜ EFA, http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11973

Foto: 78-aastane kommunistliku töö eesrindlane koondise "Eesti Põllumajandustehnika" Kingissepa Rajoonikoondise tööriistalao lukksepp Oskar Espal. Foto autor: P. Raukas,EFA.204.0.81230 (08.1969)

Foto: „Eesti Põllumajandustehnika“ Kingissepa rajoonikoondise 81-aastane lukksepp O. Espal.
https://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=365163 (06.01.1972)

Foto: Oskar Espal - täisportree., SM F 3836:86 F, Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/1877315

Foto: Kingissepa VTÜ veterane, TTM F 12752, Eesti Tuletõrjemuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2135180

Maria Aavik ja Oskar Espal Joosep Aaviku vanemate haua juures, SM F 3728:352 F, Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2742065

SAMA.162.1.3390 Arhiivi infosüsteem - AIS > Kuressaare Notaribüroo > Pärimistoimik

Maetud: Hauaplats: KUD-32-2-2 Saaremaa kalmistute kaadrirakendus Maetud 1.12.1976 Kudjape kalmistule.