Oskar Pärli

Tartu linna elanike nimekirjad 1930.a.: Saaga ERA.4414.2.1394:28?21,1503,2627,1100,0

Oskar Pärli/Perli (ukj.16. august 1875 Viitina vald, Võrumaa – 9. oktoober 1939 Tartu) oli eesti õpetaja.

PR Saaga EAA.1268.1.405:182?204,1674,417,65,0

https://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_P%C3%A4rli

Viitinast pärit Perli'de/Pärli'de suguvõsa on andnud Eestile mitmeid nimekaid isikuid. Viitina koolijuhataja Peeter Perli poegadeks olid Oskari kõrval veel August ja Friedrich. Ka August Perli oli algul kooliõpetajaks Kavastus, kuid kolis siis Tartusse. Sellest perekonnast kasvasid prof. dr. med. Harald Pärli, Paide linnapea ja Järvamaa praost Gerhard Pärli, mag. phil. Traugott Pärli, majandusteadlane Richard Pärli, apteeker Walfried Pärli ja Eesti diplomaat Edgar Pärli. Perekonnas oli ka tüter Lydia, kes samuti sai väärika hariduse.

Oskar Pärli, kuni 1926. a. Perli (1875-1938), õppis Tartu Poeglaste Gümnaasiumis ning Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna lõpetas 1901. aastal. Töötas matemaatika- ja füüsikaõpetajana mitmetes koolides Venemaal ning aastatel 1916-20 Tallinnas. Oli lühemat aega õpetajaks ja inspektoriks Tallinna reaalkoolis ning 1. Poeglaste Gümnaasiumi direktoriks. Aastail 1920-39 oli H. Treffneri Gümnaasiumi õpetajaks.

Tallinna reaalgümnaasiumi mälestusraamatus "Mehed Vabaduse puiesteelt" (Stokholm 1972) ning H.Treffneri Gümnaasiumi 110. aastapäeva puhul 1973. a. ilmunud raamatus "Treffoonia 110" leiame mälestuskilde O. Pärli aadressil. Seejuures on huvitav, et suhteliselt tagasihoidlikud meenutused esimeses kogumikus ja positiivsete märkuste, nagu "O. Pärli oli kena ja isalik õpetaja" leidub ka negatiivseid "Tema kasutas õpilaste kallal otsest terrorit: karjus, sõimas ja kirjutas päeuaraamatusse väga solvavaid märkusi".

"Treffoonia 110" üheks peategelaseks on Oskar Pärli. Seal antud iseloomustused on heatahtlikud, kohati humoorikad: "Temas endas oli aga midagi kronomeetrilist; ta koosnes prillidest, lüheldasest kasvust, märgatavast ninast, hallist ja veidi rippuvast älikonnast, seejuures sirklist ning joonlauast. Ta käik oli kiire ja hääletu. . . . Kui teda klassis oodati, ilmus ukselclaasi taha esmalt joonlaud, seejärel liikus ukse vahelt sisse sirkel."

Oskar Pärli on ennast jäädvustanud Eesti koolimatemaatika ajalukku järgmiste matemaatika raamatutega: "Aritmeetika õpperaamat" (1. tr. 1912, 3. tr. 1921), "Aritmeetikaliste ülesannete kogu õ-nda õppeaasta jaoks" (1920); "Ruumi algõpetus" (l. anne, 1. tr. 1921, 3. tr. 1930; 2. anne, 1. tr. 1926, 3. tr. 1930; 3. anne "Stereomeertia", 1927); "Algebra ülesannete kogu keskkooli I klassile" (1931, II klassile 1933). Allikas: http://matdid.edu.ee/joomla/images/materjalid/artiklid/ajalugu/km22...

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1268.1.453:60

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=697440

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=697441

http://www.ra.ee/aadresslehed/index.php/sheet/view?id=415074&_xr=eN...

EELK VAIMULIKE ELULOOD (Hendrik NEEMEKURU)