Otto Friedrich Ignatius

• http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Friedrich_Ignatius
• http://de.wikipedia.org/wiki/Otto_Friedrich_Ignatius
• http://dlib.rsl.ru/viewer/01002921622#?page=60

eesti maalikunstnik.

Õppis Hageris, isa asutatud pansionaadis koos Gustav Adolf Hippiusega (Nissi Maarja koguduse õpetaja Thomas Hippiuse pojaga) Carl Siegismund Waltheri (kes oli Vardi mõisas August von Kotzebue laste koduõpetaja) juhandamisel. Aastatel 1812–1813 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias ja seejärel mõnda aega Berliinis Preisi Kunstide Akadeemias. Siirdus aastal 1815 koos Gustav Adolf Hippiuse ja August Georg Wilhelm Pezoldiga Dresdenisse, sealt Praha kaudu Viini, oli lühikest aega Viini Kunstiakadeemias Heinrich Friedrich Fügeri õpilane. Läks aastal 1817 Itaaliasse, tegutses kaks aastat Roomas, oli tihedas suhtluses natsareenlastega. Naasis aastal 1819 kodumaale, elas Hageris ja Tallinnas. Asus aastal 1820 Peterburi, oli Ermitaažis õukonnamaalija.

Loonud usuteemalisi kompositsioone ning portreid. Abikaasa Adelheidi portrees (1819) on märgata otsest natsareenlaste mõju. Realistlikumad on erubrigadir Otto Wilhelm von Krusensterni ja ta abikaasa portree (1820). Suurim teos - Tsarskoje Selo lossikiriku keisrilooži laemaal - jäi lõpetamata (u. 1822, lõpetas 1825 Gustav Adolf Hippius, hävis 1941).

Kirjutanud naljamänge ja sentimentaalseid luuletusi, komponeerinud laule. Aastatel 1829 ja 1830 avaldas väljaanne "Esthona" tema Itaalia-reisi päevaraamatu katkendeid, milles kirjeldab oma kunstimuljeid[1].