Paul Tõugjas

Laatre ja Lota valla õigeusklikud 1903-1945: Saaga EAA.1941.1.145:8

Noored abiellunud Paul ja Linda asusid elama Kärevere metskonna Taki vahtkonnas (vt Meediast fotot). Linda vanematele (ema Emilie oli proua) see vaese metsavahiga abiellumine eriti ei meeldinud, suurt kaasavara kaasa ei antudki ja tütre perele käidi harva külas, rääkimata kingitustest lastele. Siin sündisid ka esimesed lapsed - Liidia ja Harry. Poeg aga suri juba 1-aastaselt. Tõenäoliselt sai ta kolides uude elukohta sügisel - Laeva metskonna Hiire vahtkonda, külma, sai peaajupõletiku ja suri. Uut poega oodati iga järgneva tütre sünni ajal. Sündisid tüdrukud - Liilia (keda kutsuti kaua Atsiks, arvatavalt poja ootusega seoses), Helvi, Silvia, Milve. Ja lõpuks kauaoodatud poeg Ants 1945. Lapsed sündisid kõik Tartus Toomemäel. Saksa okupatsiooni ajal oli Paul Omakaitses ja Kärevere sillavaht. Sõja ajal uhke valge Kärevere mõisahoone põles ja lapsed mäletasid seda suurt tulekahju. Kord sõitis Tartu poolt lahtise autoga Päts ja isa Paul lubas oma vahtkorra ajal lastel sillal seda vaadata. Päts seisis siis auto peal püsti ja tervitas käega. Pauli ema Heleena/Leenu elas noortega koos Hiirel - Saaga ERA.4414.2.2349:286, kuni poja Pauli surmani, 1949.aastal. Siis läks ise hooldekodusse, et mitte olla koormaks kasinas elus. Hooldekodust saatis aga lastelastele oma kõhu kõrvalt kokkuhoitud võipakikesi jm. Hiirel oli talus suur ahi, ahjukapiga, kuhu lapsed ka mitmekesi sisse mahtusid ja kus kuivatati mähkmeid jm pesu. Kord tulid tääkidega mehed, ca 1940, kas otsiti Pauli, keda polnud kodus vm, aga tagaotsitavad tulid ikka metsavahi juurde peitu. Kord peitis sinna ahjukappi külamees Volli Püvi. Tookord läinudki tal õnneks end nii päästa. Alla 10-aastased lapsed, tüdrukud pidid Hiire metsas karjatama 2-3 lehma. Kes karjas ei olnud, pidi kündma, rullima, äkkega vedrutama põldu jm. Viljalõikuse ajaks toodi küla pealt oma hobusele üks lisaks. Ema Linda oli ikka rukki niitja. Kolhoos suunas lapsi õppima sinna, kuhu ikka vaja oli. Nii kündis Liidi kolhoosis põldu, Liilia õppis arveametnikuks. Pereema Linda oli kodukolhoosi Tee tõusule (pärast ühines Tammsaare kolhoosiks) esimeheks ca 1953-1955. Hiirel elasid üleaedses talus Lemmats Peeter oma perega. Nemad olid mesinikud ja sealt sai ikka mett. Kui Paul suri, andis kolhoos neile elamiseks lagunenud, muldpõrandaga Joosti talu. Pauli ema Heleena oli ainuke raha majja tooja, sai 12 rubla pensioni. Heleena juured olid Lätimaal, ta käis tihti seal oma õel, Katal külas. Ka Paul kõneles läti keelt. Leseks jäänud Linda hakkas kokku elama üleaedse Lemmats Peetriga. Koos elati ca 15 aastat, kuni Lemmats Peeter suri.