Peeter Lindsaar

• Sündinud 29.06.1906 vana kalendri järgi
• Peeter Lindsaar (kuni 1935 Peeter Lindseer, vallaraamatus veel Peeter Lintser; 29. juuni/12. juuli 1906 Hansi talu, Kuldre küla, Vastse-Antsla vald, Urvaste kihelkond, Võrumaa – 6. november 1990 Sydney) oli Eesti sõjaväelane (leitnant) ja kirjanik.
• A-st 27 kaadrisõjaväelane, 31 lõpetas Sõjakooli, 40 leitnant. Saksa armees, 44 Sksm-le, 45-46 USA sõjavangis. 48 Austraaliasse, töötas haiglas. 51-55 ajalehe "Meie Kodu" toim, 55-71 raamatukoguametnik Sydneys. Kirjanik.

Vikipeedia: Peeter Lindsaar

Ohvitseride andmekogu: Peeter Lindsaar (Foto)

• https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1981/09/17/7
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.1.731:473?78,193,2216,17...
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.1.731:474?143,1668,1013,...

TLÜAR väliseesti isikud: Lindsaar, Peeter

Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Lindsaar, Peeter

Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Lindsaar, Peeter

TÜ üliõpilased

Personaalraamat. X kd. Uue-Antsla (A-M); EAA.1270.1.871; 1906-1940 Saaga EAA.1270.1.871:112

Vastse-Antsla valla perekonnakiri; 1910 Saaga EAA.3409.1.22:209

Uue-Antsla Vallavalitsus: Elanike nimekiri; 1924 Saaga ERA.4726.1.10:73 / Saaga ERA.4726.1.18:131

1931 Lend noori ohvitsere, Sõdur ; 35-36 1931;

• https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/24037
• https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/128665 - 3376_1931_35-36.pdf - lk 11 (939) Peter Lindser

August Rava: Muudetud nimede register. I, 1919 kuni 1. juuli 1935, 1935, lk. 94, ISBN 978-9949-26-917-4
Sooviavaldus Peeter Lindser -> Lindsaar RTL 27 1935-04-05 lk 1155 Petseri

• https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376203/323404/page/19 Otsus Vastse-Antsla vald 18. mail 1935 RTL 41 1935-05-28 lk 1994 Peeter Lindseer -> Lindsaar
• https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/324550 - riigiteatajalisa_b47809747_19350528_41-1.pdf lk 10
  
  
• http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4942.4.9:808
  
• https://collections.arolsen-archives.org/en/search/?s=Lindsaar,%20P...
• https://collections.arolsen-archives.org/en/archive/69799365/?p=1&s...
• https://collections.arolsen-archives.org/G/wartime/02010101/0013/14...
• https://collections.arolsen-archives.org/en/archive/69799529/?p=1&s...
• https://collections.arolsen-archives.org/G/wartime/02010101/0013/14...
• https://collections.arolsen-archives.org/en/archive/81652055/?p=1&s...
• https://collections.arolsen-archives.org/H/Child%20Tracing%20Branch...

ПАМЯТЬ НАРОДА

• https://pamyat-naroda.ru/heroes/memorial-chelovek_donesenie78255423/ Линдсаар Петер Карлович ст. лейтенант Последнее место службы 42 сп 180 сд ( 42 сп, 180 сд )

Дата выбытия Не позднее 10.09.1941  Причина выбытия попал в плен  Источник информации ЦАМО Номер фонда ист. информации 58 Номер описи ист. информации H-18005 Номер дела ист. информации 18

1990 Edgar* Eduard Aavik 'u kõne Sydney's 12. novembril 1990 Peeter Lindsaare matusetalitusel "PEETER LINDSAAR 1906 12. VII - 1990 6. XI" ., Meie Kodu = Our Home : Australian Estonian weekly, 12 detsember 1990 https://dea.digar.ee/page/meiekodu/1990/12/12/5

1996 90 aastat Peeter Lindsaare sünnist., Meie Kodu = Our Home : Australian Estonian weekly, 10 juuli 1996 https://dea.digar.ee/page/meiekodu/1996/07/10/6

• Meie Kodu Our Home : Australian Estonian weekly, 12 detsember 1990. PEETER LINDSAAR 1906 12. VII - 1990 6. XI Peeter Lindsaar sündis 12. juulil 1906 Vastse Antsla vallas Urvaste kihelkonnas Võrumaal. Peetri vanematest Vastse Antsla vallas teame, et neli põlve tagasi mmedevalikul asjatundja soovitas väarisa Sahkrile Zilenski nime võtmist. Kuid naaber sellest teada saades, jõudis ette. WH jäi esiisa Sahkrile naabri nimi Lintser, millest 1935 sai Lindsaar, Peetri isa Karl oli Mansi talu omanik ja vallavanem. Tema naine Liisa {sünd. Viirok), oli kokkupuuteis Urvaste vennaste kogudusega. Talu nimeks Vaarikale, miile nime Peeter andis oma majale Austraalias. Tema lell Ott oli omandanud Ala-Tiidu, mis viitab, et antud Rootsi ajal teenete eest. Samas kasvas ka Jakapi tamm kasvanud pageva Rootsi kuninga maasse loodud kepist. Lähedal oli muistne maailm rootsiaja kahuriga, mille toru tammepuust, pronksvitsad ümber. SM ii Hansi kui ka Ala-Tiidu peresid ilmestas panteistlik elutunnetus. Austus ürgeestlaste pühapaikadesse, kuid ka nende kaasaminek Urvastes alguse saanud yennaste-valiste koguduse liikumisega, laulu ja lugemisoskusega ja jahedus kiriku vastu. Peeter Lindsaare koolitee algas 9aastaselt Kuldre naabertalu vallakoolis ja 1917 Nuustaku (Otepää) era-progüm-naasuimis Eesti Vabariigi loomise ja Vabadussõja pöördelisel ajal, mil ainult kümmekond poisikese usaldasid marsside lippukandva lipniku järel. Peetrist oleks peaaegu saanud kooiiopetaja r kui mitte vankri juhtmeraud poleks murdunud. Jäi hiljaks rongile ja katsele Võru seminaris, õpetajana vaevalt oleks meil olnud Peetrit kui sõdurkirjanikku. Peetril jätkus koos Valgas Peoglaste gümnaasiumis, tihedas isetegevuses noorte organisatsioonides ja andes välja koolialbumit Mardus. Peeter arenes võimeliseks ja kardetud vaidlejaks, arendades ka oma saksa ja vene keelte oskust, samuti luges idamaa usundeid küsitavaid raamatuid. Algav majanduskriis sündis ja tiivustas, et Peeter peale kaitseväe sundaja teenimist Võrus ja Tondil aspirantide kursustel jäi edasi Kaitseväkke allohvitserina teenima, kuid alates 1931 pärast Sõjakooli lõpetamist juba kaadriohvitserina. 1937 astus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda, olude tõttu siirdus aasta hiljem õigusteaduskonda. 1940 aastal kommunistlik pööre viis N. Liidu sõjaväkke, kus oli mitmel puhul mahalaskmise ohus, kuni Ilmeni järve juures õnnestus Saksa poolele tulek. Tõlgina pääses varakult saksa sõjavangist. Tulles kodumaale, oit Harjumaal Omakaitse kompaniiülem. Edasi Viljandi lahingüksuse koosseisus, mil taandus läbi Läti Saksamaale jõudes Eesti Diviisi. Järgnes ameeriklaste käes sõjavangis olek kust vabanes 1946 nälgimisest jõuetu aga lindprii. Salaja elas abikaasa juures, kes töötas põgenikelaagri haiglas. Seal oli ta äiul kui tagaaetud jahiloomu Kuld ajalehe “Eesti Rada" oli ilmuma hakanud ja sealt sai Peeter ajakirjanikukaardi ning ühes sellega eksistentsioigused. Inglismaale asumise luhtumisel Peeter ja Leonida Lindsaar rändasid aastal 1948 Saksamaalt Austraaliasse. Bathursti laagris sai Peetr tööd luuamehena, võttes selle oma sümboliks. Samas algas temal ka seltskondlik tõö, lugeoiislaua korraldamine, kontserdid ja ktubiöhtud. Järgmiseks sai Sydneys koristaja koha haiglas, asudes ka 1949 aastal asutatud ajalehe "Meie Kodu" toimetamist aitama. Ajaleht oli pankrotti minemas ja Peetril tuli vastutahtmist vastu võtta toimetaja koht neljaks aastaks. Peeter Lindsaare sõbraks sain pagulasena Austraalias kui paljutõotava noorkirjaniku ja "Meie Kodu" toimetajana kui Peeter oh peaaegu üksi jäetud 1950 algaastail. Seda mitte niivõrd eesti pagulaskiiiu omal algatusel, kuid just omalaadse perioodi survel, mille raskuspunkt kandus Austraaliasse. Õppisin siis ja hiljem lähemalt tundma Peetri kõige mitmepalgelisemat elu ja oiu vaatlusi ja nende meisterlikku kirjapanemist. Tema isikupära oli kantud usus Ürgse kosmose — maailmalaoja olemusse, millest tegelikult on arenenud sädemeid eri uskkondi ja ka uske. Eestlased tunnevad seda Taara usu nime all. Silmapaistvalt taarausuline lipnik Kirschbaum, hiljem major K. Utuste, oli esimene, kes 1917 Soomes sõjaväelaste kongressil Läppeenräntas nõudis EESTI VABARIIKI. Seda ajal, mil tulevased eesti riigimehed soovisid ainult Eesti autonoomiat. Sama major Utuste oli 1935 a. 28. dets. hiisitalitusei kui Peeter ja leonida (Eliaser) sõlmisid oma abielu, mis kestis ligi 55 aastat. Rasketel aegadel on tulnud Leonida! peamist koormat kanda — isegi nälgides rahanatuse leidmiseks trükikulude katteks. Seda alatasa muutuvais olukordades ja võitluses ükskõiksuse ja minnalaskmisega. 1954. a. Austraalia sisepoliitilised hõõrumised js nende kajastus meie paguiaskiilus viisid Peetri edasi Sydney suurima raamatukogu, Mitchell Library ametnikuks. Peeter ise aidas seda oma elu suurimaks ja viljakamaks õnnistuseks, olles jõudnud rahuliku ja vaga viljaka töömeeleolu juurde, 1955 ühines korpi Ugala vendlusega. 1956 Peeter oli abis Yri Naelapeal ajoküjs "Qlion" ilmumise jätkamisel Austraalias. Peeter Lindsaar omandas oma juttudes stiili, mida saame kirjeldada kui loomšnguüre o 1 ' a n ; s m - esitades aja ja r u u m i ühtsust loova inimvaimu abil. Tasakaalustatud laiahaardeline reaalsus, kosmiline side, kokkusattuvad seosed, loodus ja loomad, pere ja sugukondlik liigestus hoolimata igasugu autoriteetide sekkumistest — enamikus negatiivse iseloomuga. Samas ka püüe teadusele, !s uiule. teatrile, kunstile, kirjandusele omaloomingu viljelemisele. Mis ime svs, et Peeter tallas mitmete autoriteetide varvastele, esitades tõde ja tõsiolusid, kus võitjaks jai VANEMUISE (Väinomõineni ühendav, kuigi hiljem paguluses laialipillatud olek, kuid seda ületav loominguline tegevus, tod ja vaimsus. Selle viljelemisel ja saadud positsioonide hoidmisel Peeter oli ainulaadne ja kohkumatu üksikvöitleja. Peeter Lindsaar debüteeris noorsoos raamatuga "Vana hobune" 1950, millele järgne? reisikirj3!dus "Neptuun ilmus laevale" 1851; lihtsaid lugusid ja laaste "Koduküla" 1954 — mis muutus Soomes eesti keele teksti õpikuks ülikoolis. Peeter Lindsaare peamine kirjanduslik saavutus on aga kuue-köiteiine seeria kasarmueiust.